Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
LK 110 aardeseeria on rajatud Eesti looduskaitse 110. aastapäeva tähistamiseks koostöös RMK-ga. Eesmärk on tutvustada rahvusparkide põnevaid paiku ning geopeitust kui mängu.
Ajavahemikul 1912–1918 rajati Vene tsaaririigi poolt rannapatareide ja maismaakindlustuste vöönd ehk Peeter Suure merekindlus. Kindlustuste üheks osaks olid ka samal perioodil rajatud vesilennukite baasid (varasem nimetus merelennukitebaas). Vesilennukite baas otsustati Peterburis rajada Papisaarde rajada 1912. aastal ning samal aastal alustati ka ehitustöödega, mis lõpetati 1914. aasta suvel, mil Liepājast saadeti vastvalminud baasi 9 lennukit. Esimeseks ehituseks olid kaks vesilennukite angaarihoonet, siis hooned ohvitseride, meeskonna, bensiini jaoks, raadiojaam, laskemoona ladu, lõhkeainekelder, haigla jm. Lühikese ajaga valmis terve suur sõjaväeline keskus keset tühja saare rannikut. Meeskonnad asusid sinna elamu juba siis kui ehitus oli alles pooleli.
Vesilennukite angaarid on üle elanud kaks pommitamist ja põlengut (1917 ja 1941), kuid siiski osaliselt säilinud. Muud sadamas olnud militaarrajatised on aga hävinenud. 1917. aastal vallutasid Saaremaa sakslased, kes nii angaarid kui ka muud ehitised purustasid. Eesti Vabariigi algaastal läks kogu kompleks riigi valdusesse, jäädes sisuliselt peremeheta ja valveta, mistõttu mis vähegi kõlbulik oli, tassiti laiali. 1925. aastast kuulus hooned omavalitsusele, neid kasutati koolimajade (Taritu ja Karala) ehitusel. Ühte hoonet plaaniti kasutada haigemajana. Suurem osa varast läks kohaliku ärimehe ja laevaomaniku Jaen Teäri kätte. Kuni okupatsiooniaja alguseni 1940, ehitati sadamas puulaevu ja purjekaid, millega Kihelkonna mehed käsid maailmameresid vallutamas. Eelnevast järeldub, et peale põlengut allesjäänud hooned suure tõenäolisusega lammutati, kuid angaarid olid ilmselt kasutuses. Informatsioon teise maailmasõja ajal toimunud purustuste kohta momendil puudub.
Aastatel 1940–1960 oli Papisaare poolsaar suletud sõjaväeala. Seejärel olid vesilennukite angaarid „Saare Kaluri“ kasutuses. Taasiseseisvunud EV ajal erastatud, kasutusel töökodade ja ladudena. Seega on angaare vastavalt uutele funktsioonidele ümber ehitatud, kuid nende põhikonstruktsioone ja üldmahte ei ole muudetud.
Papisaare sadamal on väga oluline roll Kihelkonna aleviku kujunemisel – asustuse tekkimine tulenes 19. sajandi lõpus Papisaare sadamas alanud meresadama rajamine. Eesti ajal alanud hoogne laevaehitus andis olulise panuse Kihelkonna kui keskuse arenemisele. Siin ehitatud laevadega teenisid Kihelkonna kandi ettevõtlikud kaptenid ja laevaomanikud raha, millega püstitati elumajad ja pandi käima tulutoovad ettevõtted.
Aastatel 1881–1940 ehitasid kuulsad laevameistrid Papisaares 36 laeva. Algusaegade lihtsatele kalapaatidele lisaks hakati peale Krimmi sõda vette laskma ka suuremaid aluseid. Esimese teadaoleva laeva pani Papisaares purjede alla 1859. aastal Loonalaiu asunik Peeter All (1829-1898). Laeva nimi oli "Adler". Papisaares tahuti meresõidukeid ka kaugemalt pärit meestele. 1890. aastal ehitasid Lümanda jõukamad mehed Papisaares esimese ookeanipurjeka, kolmemastilise "Emma". Laeva peaosanikuks tõusis eesti purjelaevanduse suurkuju ja tuntud metsakapten Jaen Teär (1854-1925).
Papissaare sadamasse saab Kihelkonnast mööda munakiviteed. Papissaare sadamast on võimalik saada Vilsandile. Sadamas toimub ümberehitus ja kuurid kavatsetakse lammutada. Vesilennukite angaarid siiski peaksid kaitse all olema.
Vihje: pole
Lingid: https://register.muinas.ee/file/architecture/1693.pdf
https://www.estonia360.ee/papissaare_vilsandi/
Aarde sildid:
ilus_vaade (2), drive-in (2), soovitan (2), militaarobjekt (2), lumega_leitav (2), vaatamisväärsus (1), muguoht (1), mahajäetud_ehitis (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8X2G3
Logiteadete statistika:
81 (100,0%)
0
2
0
1
0
0
Kokku: 84
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
TBin: Olevat kaotsis. Edastan info päris peitjale.
Aare oli kadunud, GC lehel ka ajutiselt kättesaamatu
Need LK 110 aarded on juba mitu aastat üleval olnud aga isegi kõiki Saaremaa omi ei ole jõudnud ma läbi käia. Kant ise tuttav kuigi siit Vilsandile pole ma kordagi sõitnud. Tänud peitmast!
Oh kuidas mulle meeldivad kohad, kus näeb, kuis loodus inimese tehtu üle võtab - nii sürr! See vesilennuki baas oli jälle kord üks väga kõnekas näide sellest. Lihtsalt käisin ringi ja imetlesin ning enne äraminekut sain veel uhke päikeseloojangu pealekauba. Aare oli korras. Suur tänu peitjale!
Enne pardale minekut oli parasjagu aega, et natuke põõsaste taga sahistada. Palju silmi koos oli abiks. Aitäh!
Aitäh aarde eest! Leitud enne laidudele sõitu.
Papissaare sadamasse viiv tee üllatas. Munakiviteest oli üsna vähe alles, aasta tagasi on enamus teest peidetud musta katte alla. Enne merele minekut saime otsitava mitmekesi leitud. Tänud peitjale.
See oli jällegi üks huvitav koht. Mind muidugi huvitas rohkem ajalooline pool ehk angaarid, sadamas seisvad ja ilmselt Vilsandile suundunud peremeestega cateringi firma logodega autod panid pigem õlgu kehitama. Peidukat ei osanud sellises kohas oodata, kuid leitud ta sai. Aitäh!
Papissaare sadamasse sattusin esimest korda eelmisel aastal, kui ühe suurema seltskonnaga Vilsandil käisime. Siis ei õnnestunud seda aaret otsida. Täna käisime väiksema seltskonnaga Loonalaiul ja pärast seda retke oli mul aega sadama ümbruses ringi vaadata ja aare üles otsida. Aitäh peitjale!
Vaatasime koha üle ja kohe tekkis plaan suveks, et ammu unustatud mõte korra Vilsandil käia tuleks ikkagi ellu viia. Ehk õnnestubki. Tänud kutsumast ja aarde eest.
Päris huvitav koht, siin oleks võinud mingi ronimis aare olla :)
Et ka taastatakse selliseid põrisevaid ... . Raud sai üle vaadatud ja nimi raamatusse kirja. Ah et Vilsandi "autod". Selge, mõtlesingi et kuidagi palju kalureid merele läinud selle vastiku ilmaga. Tänud aarde eest
Alles munakivitee remonti nähes meenus, et olen seda vist uudisteski näinud. Andis ikka kolistada, nagu Nõva kandis Perakülla juba :) Õnneks ei tulnud kedagi vastu, sai ihuüksinda sõita. Sadamas selgus, miks - kõik autod olid sadamasse hüljatud. Järelikult on Vilsandi puupüsti rahvast pungil. Sadamaski polnud ühtegi hingelist, sai rahus aarde ära otsida ja rannas tuult nautida. Tänud RMK-le!
Ega meilegi see tee lemmikuks saanud aga tundub, et midagi siin ikka toimetatakse. Puid ja võsa on tee äärest maha võetud ja mingeid värvilisi kepikesi maha torgatud. Äkki ikka tehakse munakivi tee kõrvale korralikum ja kaasaegsem sõidurada. Sadam ju väga uhke ja siia ikka võiks vähe kergema vaevaga saada, eriti just kohalikud ja sadama sihtotstarbelised kasutajad.
Aarde otsimisel tegime õiges kohas ühe tiiru, silitasime natuke roostes rauda ja siis panime nimed karpi kirja. Huvitav koht, aitäh!
Siin saime ikka korralikult rappuda enne kui sadamasse kohale jõudsime. Peale aarde leidmist nautisime vaateid ning panime vaimu valmis tagasi logistamiseks. Aitäh! EVEJ
Tee siia oli ikka päris jube. Kohale jõudes sai veidi imetletud ilusa värviga merd ning siis läksime aaret logima. Mari-Liis nägi ja mina haarasin. Eks näis, ehk kunagi jõuan siit ka Vilsandile. Aitäh!
Papissaare sadam on nii suureks kasvanud! Aga see tee, olgu küll ajalooväärtus, on läbimiseks jätkuvalt õudusunenägu. Hea, et ma selle ääres ei ela.
Aare sai leitud kärmelt, siis oli aega nostalgitseda. Siit on mõned korrad Vilsandisse sõidetud ja telgitud on siin ka. Kaile ma täna minna ei tahtnud. Ei tundunud eriliselt turvaline. Tuulehood olid veidi liiga äkilised ja ootamatud. Parema ilmaga tahaks taas Vilsandile minna. Küll tuleb seegi aeg. Aitäh!
Koht on vägev, seal võiks veeta tunde. Topsi leidmise suutsime omale natuke keerulisemaks teha, kui oleks pidanud, aga ega sellega nüüd liiga kaua ka ei läinud. Tänud aarde eest!
Missugune äge koht. Juba see kohalejõudmine mööda munakiviteed oli elamus omaette. Pärast aarde logimist jalutasime ja uurisime ikka veel tükk aega siinset elu-olu, polnud ju siiakanti varem sattunud. Täname väga kohta ja ajalugu tutvustamast!
Leidsin ja logisin. Huvitav koht, uurisin ka lähemalt kõrvalolevat masinavärki.
Peale Karujärve tegime veel pisikese ringi ja noppisime mõned aarded. Aitäh!
Krt, jälle nii vägev koht. Aju hakkas kohe välja mõtlema, mismoodi need lennukid siin olid ja mis vägev möll kunagi siin toimis. Munak-Ivi tee ka ikka andis sõita, kohalikud vist teavad neid auke peast ja rammisid oma passatiga täis pasaga mööda. Ma küll üle 20kmh ei suutnud sõita ja auto vedrustus arvas, et ma siis ka liialdan ikka 2x. Saaremaal on ikka nii palju võimsat hiilgust olnud omal ajal. Ei ole midagi öelda, praegune aeg näib selle kõrval ikka mannetu olevat.
Oi see oli äge koht, mandriinimesena ju mingitest Vesilennukitest ei tea mõmmigi. Parklas oli autode kokkutulek, ühtegi hingelist meie ei näinud aga massinaid oli 13 tükki lausa.
Tänud kutsumast, koht vajas aaret.!
Kui Vikati sai võetud, siis ei olnud kahtlustki, et ka vastas-sadam tuleb logida. Mõeldud-tehtud. Algul olime mõlemad pimedad, aga lõpuks ikka hakkas kätte. Aitäh!
Leitud ja logitud. Tänud! Paistab, et sadamast enam suitsulesta ei saa, kuna kuurid, kus kala suitsutati, on lammutatud.
Teel aarde suunas paistis päike kohati nii jubedalt vastu, et tuli lausa peaaegu seisma jääda. Lihtsalt polnud võimalik aru saada, kuhu sõita. Kohapeal tutvusin tehnikaga ja panin muuseas ka nime kirja. Aitäh peitjale.
Üks meie tänase päeva kahest päevaleiust! Väga huvitava looga koht, mille olemasolust me ei teadnud. Aare paljastus üsna kiirelt, aga pärast seda veetsime siin oma kolmveerand tundi aega merd imetledes ja objekte uurides. Täname kutsumast!
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Vilsandilt tagasi tulles sai uudistatud ka Pappissaare sadamas. Aare igati korras.
Geoõnn naeratas neile, kes tuppa astusid. Kõrvalt vahtijad jäid pika ninaga. Aitäh aarde eest.
Sai leitud üllatavalt kiiresti. Siin sadamas on ka juba varem käidud. Aitäh!
Sel munakiviteld oleme varemgi oma auto vedrustust kontrollinud ja sadamat külastanud, nüüd oli taas põhjust tulla. Tänud hariva ajalootunni ja aarde eest!
Kolistasime mööda munakivi teed kohale. Sadam oli pungil autosid täis. Ime et see Visland põhja ei vaju selle koorma all ;)
See oli üks lahe objekt ja tore oli lugeda lisalehelt koha ajaloo kohta infot, sest hooneid nähes tekkis küsimusi ja õnneks need said ka kohe vastused :) Tänud!
"Käpaliste tuuri" käigus sain ka mõned üksikud aarded leitud.Karbi kinnitus on ka selle aarde puhul otsad andnud.Tore seeria see LK 110 ,kuid karbid pole ilmselt eriti pika kestvusega.Aitüma peitmast
Uudistamist oli palju :) Vanad autoromud olid muidugi laste lemmikud
Aare ise muidugi peaaegu drive-in, aga kogu vintsisüsteem oma ehituse ja ilmselt ka töövalmidusega üllatas meid kõiki ning uudistasime kogu kaadervärki tükk aega. Meeste arust veidike nokkimist ja saaks masina tõenäoliselt käimagi, kõik osad tundusid heas korras ning liikusid. Aitäh näitamast ja juhatamast. :)
Ma ei jõudnud veel objektilegi kui aare juba leitud oli. Noogutasin siis niisama ja uurisin mis mootorijurakas siin katuse alla peidetud on ning tegin omad järeldused sellest, et ega need ülipikad sillused siin sedaviisi pikalt vastu enam ei pea. Loodan, et keeg muidugist just sellel murdumishetkel all ei satu olema.
Tänud.
Jällegi yks nendest kus k6igepealt välitööd ja pärast alles lektyyr. Pidasin seda suurt vintsi ja ehitisi arvestades automaatselt laevatehaseks. Nyyd kodus aga loen et hoopis vesilennukite kodu oli siin. Nuvot siis. Seletab ka yyratute angaaride karakterit ja vajalikkust. T6esti huvitav koht mida avastada. Lumiseid ja jäiseid teeolusid arvestades munakivi teest sain ka aimu alles nyyd kirjeldust lugedes ;) Tänud peitjale
Munakiviteel sõitmise "võlu ja mõnu" talvise teekatte tõttu vist kogemata, aga varem käimata paika tõi aare meid küll. Siin toimuva aktiivse tegevuse märke oli, aga kedagi liikumas ei näinud. Tutvusime meid huvitavate objektidega ja üks uus koht Saaremaal taas nähtud. Aitäh.
Koht oli huvitav ning üpris kiiresti sai aare välja võlutud.
Esialgu kohale jõudes tekkis kahtlus, et nii palju autosid on, ei tasu otsida. Aga aarde me leidsime ja logitud saime. Väga huvitav koht.
Eile saime Võiküla juures korralikult munakiviteed, nüüd saime seda siin proovida. Siinne oli palju parem. Nulli ligi käisid usinad ehitustööd ja mitmed paadikärud olid nulli ligi pargitud. Samas miskil veidral põhjusel polnud mugusid mujal näha, kui eemal toimetavate koppade kabiinides. Seega saime rahulikult toimetada. Algul õnnestus isegi veidi pimesikutada, enne kui õige peidukas silma jäi. Aitüma!
Et meil oli ette teada, millist pakendit otsida, ahendas see peidukohtade võimalused väiksemaks. Maris märkas esimesena, kus karp ennast peidab, mulle jäi kättesaamise osa. Aitäh Leviale ja RMK-le meile seda liiklussõlme näitamast, järgmine kord on sihtotstarbeliselt kasutama tulles sees hoopis teadjam tunne ;).
Tänaseks olid plaanis LK110 Vilsandi kandi aarded. Nii me peale Harilaiu matka siiapoole suuna võtsime. Olen korra varem Papissaarest Vilsandile sõitnud, seega oli koht tuttav ja ilma mitte mingi tähistuseta võõrale territooriumile sõitmine ei tundunud kohutav, sest teadsin, et tegemist sadamaga. Aarde peidukoht ajas korraks segadusse. Millegipärast mulle tundus, et aare ei peaks olema seal kuhu koordinaat järjekindlalt näitab. Aga jah, täpselt sealt me ta siiski leidsime. Hea, et juba tuttav karp. Nii jääb ta palju paremini silma. Kiipsu aare ajas segadusse, kui RMK-karpide vahele tuli muud topsikut otsida. Kohe olime geopeimedusega löödud. Tänud peitjale ja RMK-le! Ajalugu oli ka huvitav lugeda.
Minu jaoks kõige huvitavam leid Saare LK 110 komplektis. Esiteks polnud ma siin varem kunagi käinud. Nii et juba munakivitee oli üllatus, seni teadsin siin Eesti nurgas sarnast Võilaiu juures. Teiseks oli aarde peidukoht omamoodi põnev. Ja kolmandaks edasise ekskursiooni käigus nähtud vesilennukite angaarid. Aitäh kutsumast!
Sõitsime mossedega mosset vaatama. Aare ka leitud :)
Parkla oli autosid täis, enamus olid vist ära sõitnud... Käisime vaikselt logimas. Tänud
Tähistasime riigipüha LK110 aarete otsimisega. Tore seeria. Sattusime ka kohtadesse, kuhu varem pole asja olnud. Tänud peitjatele ilusate korras aarete eest.
Uksest sisse ja otsima, uurima. Pliiats oli JÄLLE minigripis! Found it: 16.Aug.2020 10:21 LK 110 Papissaare
Siia Saaremaa otsa polnud ma kunagi juhtunud. Parklasse sõites vaatas meile vastu suur LK 110 plakat, kus ka geopeitust oli mainitud. Niisiis siia suundusimegi. Aitäh!
Peale pikka munakiviteed jõudsime lõpuks sadamasse. Esmalt läksime kohe aaret otsima. Oli teine nii hästi peidus, et tegime hütile päris mitu tiiru peale, enne kui Karl õiget asja silmas. Lugesime huviga infolehte ja läksime ka omapäi uudistama. Vanal kivist muulil konnates ehmatasime ühte nastikut, kes vette sulpsatas, vabandust selle eest!
Pärast Pühendusega aaret uurisime kaarti kus asub piirkonna lähim pood. Tuli välja, et Kihelkonnas. Mis siis ikka, sõitsime sinna õhtuks head paremat ostma ja poe pikniku pidama. Seejärel oli sobiv sõita ka Papissaare sadamasse sealset LK110 aaret otsima. Minu jaoks oli esimene kord seda sadamat külastada.
Pärast konarlikku sõitu jõudsime kohale. Esimese asjana läksime aaret otsima. Tegime tiiru nii hoone ümber kui ka sees aga silma midagi ei jäänud. Seejärel tuli piiluda maa-ameti kaarti ja näha kus see võiks täpsemini asuda. See väike abivihje aitas meid leiuni. Taaskord oli väga põnev lugeda asukoha kirjeldust. Kuidas kirikupappide saarest sai tähtis laevatehas ja vesilennukite baas. Ning tänaseks päevaks on maapind nii palju kerkinud, et selle sadama kasutegur on peaaegu olematu. Pärast aardeleidu jalutasime kompleski vahel ringi ja avastasime nii palju kui võimalik oli. Vana muuli ääres kohtasime ka vette sulpsavat nastikut. Oli tore jalutuskäik, aitäh!
Koht varasemast tuttav tänu sellel et Piia sõbrad on mind paar korda Vilsandile kutsunud. Sinna saab aga nii jalgsi kui paadiga. Piiale peaks koht küll igatpidi enam tuttavam olema. Mina teretasin nii tulles , kui minnes armsat munakiviteed
Sidesõlme aarde juurest liikuma hakates otsustasime selle esimeseks LK 110 aardeks võtta, kuna oli mingi aimdus, et see on suurema tõenäosusega logimata kui teine lähim Loona aare. Alles eile olime siin munakiviteel loksunud, nüüd sai sama tee oluliselt kiiremini läbitud. Koordinaadid juhatasid hoone suunas, kus peale vaatlust tuvastasin tõenäolise peidiku ja järgmisel hetkel ka aarde. Olles parajasti nimesid kirja panemas, saabuski kardetud FTF-i konkurent Inge näol. Selgus, et ta oligi Loona aarde juures juba käinud ja esmaleiu kirja saanud. Pärast logimist otsustasime, et kolm pead on ikka kolm pead ning liikusime ühiselt edasi teiste LK 110 aarete suunas. Aitäh. FTF kell 10:31.
Hea tuttav koht, kus käinud nii jalgsi, kui rattaga ja täna siis autoga. Selle autode hulga järgi, mis siin end parkinud oli, tundus Vilsandil tõsine laulupidu olevat, samas eks elanikud ise jätavad ju ka on neljarattalise siia poole kallast ning sadamas toimetavad ehitusmehed peavad ju ka kohale saama. Kuidagi pressisin end siiski peatuma ja tabasin teolt Erko ja Marko. Edasi liikumisel otsustasime jõud ühendada. Tänan peitmast.