LK 110: Seljamäe õppematkarada, Punasoo

Leitud. Aitäh!

Siinne matkarada muutus hetkega üheks mu lemmikuks. Ühel pool soo ja teisel kuusik, ise astud mööda oosiharjale tekkinud matkarada. Ja ei ühtegi tehislikku häält, ainult looduse omad. Tedremammi tõusis parinal kõrvalt õhku, nastik lipsas vaikse sahinaga me teelt, lõoke lõõritas taevas, mida sa hing veel ihkad. Tegime ikka kogu ringi ära, kuigi mu neljajalgne kaaslane ilmutas ilmseid väsimuse märke. Ju ta kevadine haigus on ikkagi jälje jätnud, pole veel täiel määral taastunud. Aga võtsimegi rahulikult, lihtsalt kulgesime ja vahepeal logisime ka aarde. Aarde kast on tegelikult ära väsinud. Mingi nipiga on kruvid kõik kaanest eemaldunud. Sättisin teda küll paremini, et päris ripakil poleks, aga tegelikult tahaks väheke pikema ja osavama meistrimehe kätt. Tänud peitjale siia matkarajale kutsumast ja aaret peitmast. Nüüd mul üks lemmikkoht juures

Leitud

Teine Seljamäe aaretest. Tänud kutsumast

Lihtsalt infoks - ilusa ilmaga ainult kaks kohtumist rästikutega!

Leitud. EV, J: nööbid (3+3), dinosaurus, EV märk.

Enne sauna minekut sai pikem matk ette võetud. Eelmine kord pimedas oli siin palju põnevam.

Tänud

Leitud! Aitäh!

Aitäh aarde eest!

Aitäh aarde eest!

Leitud Raivo matkaürituse raames. Tänud peitmast!

Tore talvine matkasündmus tõi meid siia ja lisasime oma nimed raamatusse grupi lõppu. Aitäh

Hobust, hunte ega Kalevipoega ei näinud. Selle eest oli meil tore Seljamäel matkamise üritus, mille käigus ka aardele sai pilk peale visatud.

Tänan peitmast.

Seisin kõval ja lobasin telefoniga, nime panid teised kirja ja karbi tagasi. Oli tore koht, tänud ilusasti tehtud aarde eest!

Täna tõi meid siia Raivo korraldatud geosündmus ja muidugi kasutasime juhust, kui peopaiga nullis saab lisaks sündmuse logiraamatule ka ühe teise aarde leida. Kõik oli korras, aitäh peitjale!

Kena koht telkimiseks ja hea matkarada

Traditsiooniline pesakast ainult, et seekord koos herilasepesaga.

Ilm oli ilus ja aare sai kenasti leitud-logitud!

Peatuspaigas pidas üks seltskond lõunapausi aga me Oliveriga lollitasime ja siblisime nii palju ringi, et nulli jõudes meid ilmselt enam ei viitsitud jälgida ja saime nimed rahulikult kirja panna. Meie täname!

Septembris 23 soojakraadi ja laupäevane päev, st et sai lõpuks ette võetud juba pikemalt kavas olnud Seljamäe matkaraja külastus. No ja siis vaadatud mida kujutavad endast need LK aarded .Lühike järeldus: mulle väga meeldis, inimsõbralik teostus, ilusad kohad. Otsin veel mõne kui lähedusse satun. Selle Punasoo logi sai rahulikult üksinduses kirja panna, marjulised seenelised jäid rohkem teistele raja osadele. Tänud aarete eest!

PS Seljamäe rajal (ja ka pärast käidud Tudu järve rajal) on mõned punktid kus palutakse pilt teha ja eesti looduse fondi mailidele saata. No ei taha nad neid pilte vist ikka päriselt, mailidelt tulid vastused „recipient(s) cannot be reached”

Auto jäi parklasse ning koerlased jooksid grillijaid nuuskima. Seejärel sammusime matkarada mööda aardeni. Tundub, et kergi tiivuline on üritanud aarde juurde sisse murda, õnneks edutult, vaid võrkku sissekäigu ees nokitud. Koerad ja mina täname!

Parkla oli tuttav, siin sai aasta varem lõkkekohta nillimas käidud, aga kuna ilm polnud tookord päris soosiv, otsustsasime kindlama variandi kasuks. Ega see tänanegi ilm oli nagu ta oli, võtsin isegi vihmakeebi igaks juhuks kaasa. Mõnus tammumine oli kuniks kohale jõudsime. Üldiselt on mul hea meel, et on olemas sellised lõkkekohad kuhu autoga naljalt ligi ei saa, kuigi ise neid eriti veel ei kasuta. Äkki kunagi siis, kui lapsed suuremad ja võimekamad on.

Tänud.

 1 

Ühe korra olen matkaraja läbinud, täna tegin seda uuesti. Leid oli kiire ja ilus oli vaadata heas korras puhkekohta. Kui need on Tallinnast kaugemal ja autoga kõrvale sõita ei saa, siis püsivad päris hästi. Meil oli öömaja olemas, nii et siia pikemalt ei jäänud.

Vahepeal oli tunne, et jääbki geotuur katki, aga siis juhtus väike ime ja oli võimalik geotuuri siiski jätkata. Esialgsed plaanid jätsime kõrvale ning tulime hoopis siia. Väike mõnus jalutuskäik, samaaegselt infotahvleid jälgides ning olimegi peagi siin ja saime preemiaks logida.

Matkateel matkamise VI päev. Kodutöö oli seekord tegemata, nii olid kõik tee peal näppu jäänud aarded meeldiv üllatus. Nii ka siin. Jäime peale pikka matkapäeva ööbima ja nii hilisõhtu kui varahommik tõid kohtumise maailmas oma kohta otsiva noore metsisekukega. Konflikt oli õhus, lahkusime siiski sõpradena. Aitäh.

Täna siis oli aega ja võimalus siia tulla. Suurelt teelt ära pöörates sai auto kohe uue värvi. Parklas oli ees juba mõni auto. Laudtee on kohati veel jääga kaetud, aga seljandik lumeta. Peale esimese aarde logimist läksime mööda rada ka teist otsima. Tagasiteel oli aega ka infotahvleid lugeda küll oli kohati naermist kohalike meeste meenutustest. Tegi tuju heaks. Auto juures pidasime pikniku, aga õigem oleks see pidada teise aarde juures. Ümbrus on tunduvalt ilusam. Aitäh.

Kevade esimesel päeval oli meil siin veel väga talvine jalutuskäik. Meenutasin, kuidas paar talve tagasi siin rajal Karulaane jenka tegelasi taga ajasime, tookord oli ka korralik talv ja saime siin mõnuga sumbata, laudtee olemasolu võis vaid paaris üksikus kohas näha.

Tänane matk kulges meil ka lõbusalt. Tagumise kaare peal tegin küll ettepaneku ka Punasoo lauka juurde matkata, siit oleks praegu üsna lihtne olnud mööda kõvaks koorikuks muutunud lund tatsata. Noorsugu naeris mind aga välja, lahkelt lubati mul sinna üksi minna, aga loobusin ja jäin seltskonda.

Toreda matka lõpetasime ka ühe supikeetmise pausiga, aga külm ilm ajas siiski varsti taas liikvele.

Aitäh peitjale.

Eelmise aarde juures ei jäänud midagi muud üle kui aina edasi kõndida ja ka seda aaret külastada. Kõndides hakkas juba täitsa soe, ainult väsimus tikkus ligi. Aarde juures tegime väikese peatuse ja siis tagasi auto juurde.

Mõnus tuulevaikne krõbe ilm oli :) Kõik mille peale hingasid, läks härma aga muidu oli täiesti talutav :D Selle aarde juures polnud enam ühtegi jälge ei masina ega inimese poolt. Sumpasime siis aardeni ja natuke uudistasime ka RMK poolt pakutavat. Tore peatuspunkt :)

Meie matka teine aare. Nullini jõudsime suht valutult, kuid tagasi tee tundus ikka kole pikk. :D See paksus lumes sumpamine väsitas korralikult ära. :D Aga kurta ei tohi, sest tihti me ikka selliseid olusid nautida saame! :)

Tänan seltskonda ja tänan peitjat!

Naabruses oleva LK110 aarde juurest läks mootorsaani jälg täpselt soovitud suunas mööda matkarada. Saani jälje tekkimise järgselt oli vahepeal küll natukene lund juurde sadanud aga siiski oli vägagi mugav mööda seda jälge jalutada. Vahepeal sai puhtaks pühitud mõned infotahvlid ja loetud seal sisalduvat teksti. Seejärel vaatlesime värvikirevat rähni, kes toksis surnud puutüve ja rohevinte, kes hüppasid puult puule. Enamus aega kahtlustasime, et saani jälg võiks olla RMK töötaja oma kes käinud lõkkeplatsi hooldamas. See arvamus lükati aga ümber umbes 500 meetrit ennem aaret, sest jälg kadus künkast alla metsa vahele. Edasi kohe kuidagi eriti ilus. Arktiline päike säras lumega kaetud puudele. Ümbruses ei ühtegi jälge inimtegevusest. Lisaks täielik vaikus. RMK platsi juurde jõudes uudistasime ümbruskonda ja otsisime aarde üles. Kast avanes natukene liiga tihkelt aga küüsi murdmata pääsesime õnneks karbini. Panime nimed kirja ja algas pikk jalutuskäik tagasi autoni. Aitäh põhjuse eest taaskord Seljamäe matkarajale tulemast!

Lumi nagu vaht

Leitud

Matk tehtud, uued teadmised omandatud. Aare logitud.

Keset mitte midagi on selline vägev peatuspaik! Vaatasime lahtiste silmadega ringi ja panime nimed kirja.

Kui juba siia Seljamäe matkarajale tulla, siis muidugi jalutasime ka edasi siia. Ei tea miks, aga see kohalejõudmine võttid kuidagi väga kaua aega. Tee on muidugi kaare-kujuline, aga ikkagi tundus, et vahemaa väheneb väga visalt. Lõpuks ikka muidugi kohale jõudsime, kuna kindel siht oli silme ees. Täname aarde eest!

Jätkasin matka eelmise aarde juurest. Täitsa jupp maad sai loojuvat päikest ning tema kullatud maastikke kaeda. Aarde leidmine oli mõnusalt lihtne. Samamoodi sain natuke peidikut meelitada, et ta avaneks. Tagasitulek kulges juba viimase valgusega võidu. Lamp oli kaasas, aga kasutama ei pidanud, enne tuli parkla vastu. Kuna Tudu poolt tulles oli keegi traktorist alustanud tee hööveldamist, mistõttu oli tee suuri kive täis, siis minema sõitsin Roela poolt väga üksildase kitsekarjaga maja kaudu. See tee oli täna palju parem.
Aitäh aarde eest!

On saamaks tavaks, et teen Lottele sünnipäeva kingiks ühe matka. Valisin raja, kus oli ka aardeid, et saaks väikeseid pause, pika kõndimise peale teha. Igatahes ilm oli ilus ja Lotte sai tuttavaks Lotaga, kes oli tulnud pererahvaga koos suguvõsa matkale. Kõik mis plaani võetud sai ka avastatud. Tänud peitjale aarde eest.

 3 

Seekord otsustasin, et sammun matkaraja ringi teistpidi vastupäeva ja kohe omandas rada hoopis uue näo. Alustasin mööda Seljamäge. Nii oli mõnus endale teadvustada kust pärineb koha nimi - mäe seljandikust. Siin on mõnus astumine. Kunagi kulges siit talumeeste vankritee. Püüdsin seda ette kujutada. Kui juba soo paistma hakkas, siis täna ta oli päikese käes nii punane, kui üldse olla annab - Punasoo. Nautisin ilusat ilma ja jõudsingi puhkekohta. Tore, et RMK neid kohti taastab. Pidin kähku toimetama, sest rajalt seljatagant oli juba kuulda laste kilkeid. Kähku logi kirja ja pika sammuga edasi, et kasvatada vahemaad. Kahju, et vaatetornist on alles vaid 4 alust, korraks mõistatasin,mis need olla võiks. Aga pakun et kunagi asus seal vaatetorn. Klõpsisin rajast ja ümbritsevast loodusest mõned pildid ja jõudsingi algusse tagasi. Tänan peitjaid ja RMK-d!

vana vankritee

üks lugu vankritee juurde

Punasoo

Ega vesi loll pole

Aitäh! :)

Teise aarde juurest võtsime sammud mööda sooäärset matkarada siia. Kõik oli nii vaikne, et vahepeal isegi linnud ei laulnud ega mets mühisenud. Linnamüra kõrval oli selline vaikus kohati kõrvulukustav, aga samas rahustav. Lugesime vahel raja kõrval olevaid silte, kuid kuna aeg oli piiratud, siis kõiki kahjuks ei jõudnud. Aardega läks kips-kõps ning keerasime otsa ümber. Tagasi tulles läks poole tee peal hämaraks ning auto juurde jõudes oli juba pime. Veel sada meetrit enne parklat sattusime kokku hilise loodusnautlejaga, kelle pealampi mina kaugelt helkivaks sildiks olin pidanud. Kuidas mina oleksin pidanud teadma, et sildid ei liigu :D Auto juurde jõudsime tæpselt natukese ajavaruga. Igatahes oli väga tore jalutuskäik sügisesel matkarajal, kus oleks tahtnud pikemaltki kõndida. Suur aitäh siia kutsumast!

Oleme seda kohta aegade algusest Põdraallika paviljonina teadnud, nüüd siis matkatee ametlik peatuskoht. Viivel on unistus kohtuda mõne sõgeda metsisega nagu siin-seal inimestega on juhtunud. Ta on siin rajal kohanud igasuguseid elukaid, kaasa arvatud karud, aga metsist ei ole ette jäänud. Ei näinud me teda tänagi kuigi käisime terve ringi läbi. Aga aare oli omal kohal. Aitäh!

Enam kui kuu hiljem Pireti sünnipäeva piknikuks suurepärane koht! Kes seda varem oleks teadnud... Punasoole kohaselt oli mitmeid tegelasi näha punaseid rabaande kogumas. Igas mõttes vinge kant, tuhat tänu siia kutsumast!

Õhtu oli tõeliselt mõnus, soe ja sume, sügisvärvid kõijal ilu veel korrutamas. Tegime ringi kogu Seljamäe matkarajale . Alguses tundus et no mida põnevat saab endast kujutada laugasteta maastik, kohapeal selgus et saab ikka küll ja kohe palju. Aitäh suunamast

Täname mõnusa matka eest!

Tuttav rada kuhu geopeitus on varemgi juhatanud. Mõnus jalutamine sellegipoolest.Aitüma tagasi kutsumast

Vihma sadas ja raja ääres leidus puravikke ja pohli. Tore matakamine sügiselisel õhtul. Tänud peitjale.

Kolm matkaselli matkarajal koos tuule ja vihmaga.Aitäh!

Siin rajal saab vist kolm-neli korda igal aastal käia. Seekord oli teekond väga pikk. Kõige pikem, sest sõitsime juhatavate siltide järgi 2 km kaugusele uude parklasse, et sealt kuiva jalaga matkarajale saada. Järgmine kord noortega läheme ikka vanast kohast. On huvitavam ja veits lühem ka ! :) Aitäh aarde eest! Aitäh Kristale ja Aivele kaasa kutsumast!

Tänud aarde eest!

Meenutasime meie viimast korda, millal siin käisime ja panime STFi kirja. Aitäh!

Sellel matkarajal käime mitmeid kordi aastas. Iga aastaaeg on ilus ja huvitav. See lõkkekoht jääb parajasti sinna kohta kus tahakski juba puhata ja priimusel üks tee ja vorst soojaks lasta.