Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 4.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
PKT ehk Pedja Kanuu Trail või midagi sarnast :)
Ehket taaskasutust leidis taas paras ports NKT topse. Seekord siis kauni jõe kaldal. Kahjuks jõe läbimine aastaajast sõltuvalt ei pruugi väga kaunis olla ja võib kõvasti vanduma ajada. Siiski esimene lõik topse paika sai ja võib olla kunagi veel jätkame. Umbes täpselt tuli selle osa pikkuseks mööda jõge 8km. Aarded said peidetud kõik kanuuga ja vist korra või paar sai jalga maha toetatud topsi asetamiseks. Ehket kanuult on kõik ka võetavad. Siiski on vähemalt hetke veeseisuga seal mugavam liikuda vähe väiksema veesõidukiga. Ja muidugi kel tahtmist, saab ka kõik aarded jala kätte.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC8XP0E
Logiteadete statistika:
52 (100,0%)
0
2
1
1
0
0
Kokku: 56
Vana topsi olemasolu kokku korjatud konteinerite hulgas ei tuvastanud. Oli vahva tripp kus esimene osa kulges 10-kesi ja aega kulus ca 4h.
Leitud ja logitud – põhjalikum ülevaade PKT1 juures!
Leitud ja logitud, pikem jutt esimese topsi juures!
Pikem jutt esimeses PKT aarde logis. Lahe ja meeldejääv elamus :) Aitäh peitjale!
Siin oli miskipärast kiirema vooluga koht. Tundus juba, et oleme mööda pannud, aga siis jäi ikka tops ka ilusti silma ja saime ära vormistad asja. Aitäh peitjale.
Oleme ammu tahtnud PKT-rajale hullama tulla, aga plaaniks see seni jäänud oligi. Eile õhtul Emumäe jalamile telkima jäädes oli see plaan aga vägagi teoks saamas. Loomulikult oli meil plaan läbida raja esimene osa vaid, aga suur oli me üllatus kui hommikukohvi kõrvale hakkasid saabuma teated selle raja uutest aaretest. Selgus, et saame siin jõel kohe kauem aega veeta ja oma lemmikhobiga tegeleda.
Riburadapidi algusest lõpu poole kulgedes, kuuma ilma trotsides, end aeg-ajalt kas kogemata või meelega märjaks kastes sai kogu rada kenasti läbitud. Aitäh kogu raja eest!
Seda jõe rada oleme ammu kiibitsenud. Küll on käinud mõtted kanuudest, isegi sellele kanuuteenuse pakkujale oleme helistanud. Samas jälle on kogu aeg teadmine, et paljudele on see rada ikka seni neitsilikult puutumata ja suurema seltskonnaga läbides on ikka nagu turvalisem, huvitavam ja kindlasti naljakam (et kui endaga miskit ei juhtu, siis mõni kaaslastest äpardub kindlasti) Küll on saanud ajastada nii ja naamoodi. Nüüdne nädalavahetus nagu sobis kõigile, vaid mina pidin tööandja nõudmisel laupäeva Tallinnas viibima, seega sai paika siis pühapäev. Samas jälle oi kui masendav oleks olnud pühapäeval geolehti avada, kui me oleks laupäeva valinud.
Hinge täitis rõõm kui laupäeva õhtul saime end Emumäe parkla poole liikuma sättida. Väike õhtune vestlus, grilli joogi ja sääskede peletamisega nagu ikka, hommikune valmistumine, rõõmus üllatus geoppeituse lehelt, väike logistika ja juba saimegi järjepanu enda lauad vette lükatud. Algus oli muidugi ja õnneks petlikult paljutõotav. See paks roheline orgaanika kust miski nagu läbi ei mahtunud, kuhu aergi kinni jäi ja mis rapsimise korral lahkelt ka lausa sülle kippus pugema ja lõhnas see minu jaoks nagu suvine mitu nädalat tühjendamata prügikast. Küll oli tore, kui see seljataha jäi. Edasi oli küll puhas rõõm kulgemisest jahedal veel. Paljud olid kindlad et just mina olen see, kes kipub kiirsukeldumisi tegema (küllap taheti mulle meenutada selle varakevadist kolmekordset riietega ujumaskäiku Suitsna rabas)Mingil imetabasel moel püsisin ma seekord siiski taeva ja vee vahel. Igavust tekkida ei saanud, ikka tuli kas laualt maha tulla et madalas vees lauda edasi liigutada, või end üle ettesattunud takistuse kiigutada, alailma käis tagumisku alt läbi mõni kivi pannes kahtlema kas kapitalistid ikka toodavad tänapäeval vastupidavaid tooteid. Kõvemad meist tegid seda Tõldu, Leigerit või Kalevipoega ja puhastasid jõge. Mingil ajal tekkis lausa selline rattagrupi karussellitamise rütm, kus teatud põhjusel pidevalt vahetub ees sõitja, aga ei see tuli muust põhjusest mitte kihutamisest. Lemmikuks oli küll raja teine, uus osa. Muidugi tekkis lõpuks tüdimus ja suutsin isegi hakata lõpetamist ootama. See mis põrgukatel tabas meid siis kui olime jõelt välja astunud...Palusime ja käskisme üksikuid pilveräbalaid taevas, et nad seisaksid päikese ees. Kuumus oli nii meeletu et isegi parmud olid jehhat teinud ja autost väljavõetud pudelit ei saanud nagu tulisuse tõttu peoski hoida ja sealt võetud lonks... noh las olla Suure tänu raja ehitajale ja loomulikult päevakaaslastele. Oli ilus aeg
Mõne aja eest tuli plaan, et tagumine aeg PKT rada ära teha. Enam ei saanud ka öelda, et SUPpi pole või ilm on külm ;) Kuna keegi pidi ka laupäeval tööl olema, sai plaan laupäevalt pühapäevale lükatud ja see sobis ideaalselt.
Imeilus õhtu Emumäel koos sõprade ja Anna sünnipäevatordiga! No mitte ei raatsinud seda lõpetada, et oleks ehk hommikul varem vee peale saanud.
Hommikuse ärkamise ajal oli kuulda, et ilmselt tuleb pikem sõit. Ja algsed plaanid veel mõnel Eestimaa kaunil veekogul SUPituur teha, tundus tulevikku lükkuvat.
Eks algul oli ikka väikseid kõhklusi, et mis seisus jõgi ja kas ikka saame oma sõidukitega selle läbitud. Mida aeg edasi, saime aga aru, et see rada oli sellise leitsakuga ainuõige valik. Nii kui palavus pääses üllatama, sai üle SUPiserva kohe jahutust. Oikuimõnusseeoli!!! Ei hakanud ka lootuses esmaleiud võtta, oma plaane muutma. Tuleb, mis tuleb. Nii, et võtsime kogu kulgu puhta naudinguga.
Üks lõbusamaid kohti oli peale 27.-ndat punkti kui kõik oma munad märjaks said :D. Kes vähem, kes rohkem ;) Veidi maad edasi aga avastas Anna, et tema Ray-Ban-id olid oma teed läinud :( Lauri logi juures on küll näha, et üks põder just sealkandis toimetab ja ilmselt Anna prille otsib. Meile on teadmata, kas ta ka leidis. Kallo enne neid igatahes ei leidnud. Nii, et kui keegi leiab siis... :)
Tunnid möödusid nii kiirelt, et juba paistiski viimane aardetops ja tuli jahutavast veest kõrvetava päikese kätte tulla.
Rivistasime oma SUPid üles, tegime kibekiirelt oma toimetused, et siis kiirelt oma konditsioneeridega autodesse põgeneda :)
Tõeline kvaliteetaeg heade sõpradega:) Suured tänud!
Alguse poole kulgeb rada suht lageda peal ja minu arust ei läinud üldse kaua aega, kui sai teine kiht kaitsvat päikesekreemi peale kantud. Ja muidugi paar limpsi seespidiseks kaitseks ka sisse kallatud :)
Olin peale kärestiku ennast jälle püsti tagasi saanud, kui käis äkki müts ja oleksin peaaegu ninuli kukkunud. Olin sõitnud otsa mingile juurikale. Paistab, et madalas jões on pikk uim natuke nuhtluseks, aga eks inimene õpib kogu elu. Tänud tänud.
Helen, tubli tüdruk, tegi kogu orgunni. Leppis paadimehega kokku ja kutsus meid kampa. Suur tänu talle, sest muidu oleks minust see tripp tegemata jäänud. Lisaks tundub, et Helen suutis isegi ilmataadiga kokkuleppe saavutada, sest ilm oli imeline, mitte vihma poegagi.
Me Helgega suutsime ilmselt kaks korda pikema maa maha aerutada, sest kumbki meist ei teadnud kuidas õigesti tüürida ja nii me mättast mättasse käisime, aga seda lõbusam oli. :D
Rada ise oli ka igati nauditav, nii suuri „pokusid“ pole ma varem näinud ja vesi oli juba nii soe, et mine või ujuma. Väga tore retk toredate kaaslastega. Tänan.
Väga tore matk, mõnus seltskond, ilus ilm ja vahvad aarded. Pikem logi PKT 1 juures. Täname!
Kena kulgemine üldiselt madalas vees aardest aardeni ja veetakistusest veetakistuseni. Aitäh raja eest!
2 mai 2021 leidis Inge, Marko ja Ove [ove] PKT rajal kulgesime kanuuga madala veetasemega Pedja jõel, kus kohati oli kanuu põhjas kivide peal kinni. Veel rohkem tuli aga sõita üle kopratammide ja vettelangenud puude. Kui jõgi lookles ise oma sängis päris palju, siis lisaks tuli ka vees, vee kohal ja vee ääres olevate takistuste vahel slaalomit sõita. Kõigest selle hoolimata oli tore geopäev ja kõik topsid said leitud.
Teadsime, et pool tundi ennem meid stardib Pedja jõele teinegi seltskond. Ei teadnud kellega tegu ega mitme kanuuga. Raja alguses nägime küll palju autosid aga ei osanud sellest vaatepildist midagi arvata. Teades, et kanuumehel on kokku 7 kanuud ja raja alguses oli alles neid vaid 4, seega kiire matemaatika andis alust arvata, et 3 on rajal.
5nda PTK juures jõudsime täiesti üllatuslikult neile järgi. Tabasime teolt logimas ja kivi otsas istumas. Eest leidsime 2 kanuud, 1 oli kuhugi ees ära kadunud. Ühe kanuu pealt leidsime Marguse ja Martin, teise peal olid Allan ja Ingrid. Aaret otsima ei pidanudki ja randusime sinna kus teised lõpetasid. Tänud!
Maru ettevõtmine oli! Tänud kaaslastele ja peitjatele. Eraldi kniks taaskasutuse eest!
Suur tänu põneva raja eest! Pikem logi PKT 18 juures.
Vt PKT 1. Aitäh elamustpakkuva seeria eest!
Eile õhtul geotuurilt tulles üllatas Silmsirkel, et homme minek ja kanuudega. Oh seda rõõmu või mis ta siis oligi. Me mõlemad Tiiaga pole sellise sõiduvahendiga sõitnud. Öö möödus rahutult, kogu aeg poolunes muudkui aerutasin. Kell 11 saime Simuna poe juures kokku, neliteist geopeiturit tuli. Stardis veel hirmutati, et eile käis üks paat ümber. Sõit ise kulges üle kivide ja puutüvede, vahepeal langenud puude alt, aga rohkem oli mõnusat aerutamist. Lõppu jõudsime kõik õnnelikult ja kuivalt. Elamusterohke seiklus oli. Aitäh.
See oli nüüd küll äkiline kanuu sõidule sattumine ilusal sügisesel päeval. Osa rajast tuli kanuuga trügida läbi heinamaa ja sillerdava puhta vee. Mõnes kohas tuli sulgkergeks end arvata, et kanuu üle kivide liugleks. Esines ka kanuu üle puude vinnamist, end hästi madalana hoides puu alt läbi sõitmist. Päike paistis kord otse silma, kord paitas põske küljevaates ja viimased kolm leidu tulid lambi valges. Vahva kulgemine vahvate seltsilistega. Tänud peitjale.
Tore pärastlõuna Pedja jõel. Minu lemmik siin jõel, natuke kärestikku, märgid endisest Lilleluha talukohast. Aitäh kutsumast!
Panin uue topsi ja logilehe, kirjutasin varemleidnud ka uuele lehele. Puudub markeering ja juhend aga kes seda seal ikka lugeda tahab.
Kui keegi saab uue topsi viia, siis oleks eriti tore jah. Ise vast liigume augusti lõpu/septembri poole sinna kanti. Ja siis saab ka uue viia. Tavaline filmitops siis. Keilas/Tallinnas saan kaasa anda :)
Taas oli võimalik korraks nautida veepinda, kuigi lokkav taimestik hõlmab endiselt suurema osa jõest, leidub siiski ka rohelusest vabamaid ruutmeetreid. Sujuva aerutõmbega olime konteineri juures ja kurvastusega leidsime eest tühja pesa. Ei aidanud ka ringi vaatamine, veel tükk aega pärast punkti jälgisime silmadega jõge, äkki tops on kusagile taimestikku takerdunud, aga leidmata ta jäi. Silver informeeris kohe ka peitjat ning saime loa logituks märkida, tegime siiski ka ajutise logilehe, mis ilmselgelt kaua ei püsi.
Aitäh.
Pikem kokkuvõte PKT 1 logis
Nii värske aardeseeria puhul polnud kellelgi meist mõttes, et mõni konteiner võiks kadunud olla. Kõigil olid kaasas pliiatsid, aga kellelgi polnud logiraamatuks hästi sobivat paberit. Midagi tuli välja mõtelda ja seda ka tehtud sai. Suvi ja sügis on seepärast head, et kirjutada saab kasvõi puulehele ;) Aitäh!
Alguses väga külm olnud vesi oli vahepeal meeldivalt jahutavaks muutunud. Pisut kombineerimist ja suutsime isegi nimede jäädvustamiseks vajaliku pinna välja võluda. Tänan.
Topsik kadunud. Ajutine logiraamat ilmselt kaua ei kesta. Äkki saavad järgmised otsijad kuidagi Lauri aidata ja uue konteineri kohale toimetada.
Nonii, olime alles teised leidjad ja juba topsik kadunud. Ilmselgelt pole nende aarete kalda poolt kätte saamine lihtsate killast ja nii on ka oht topsikuid vette pillata palju suurem. Ilmselt siin just nii juhtuski. Lauri lahkel loal võisime siiski ka selle aarde ära logida. Kaasas olnud geovarustus oli meil olematu, seega tegime ajutise logiraamatu wc- paberist. Pikem kokkuvõte Seeria esimeses logis.
Tänud.