Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 4.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
PKT ehk Pedja Kanuu Trail või midagi sarnast :)
Ehket taaskasutust leidis taas paras ports NKT topse. Seekord siis kauni jõe kaldal. Kahjuks jõe läbimine aastaajast sõltuvalt ei pruugi väga kaunis olla ja võib kõvasti vanduma ajada. Siiski esimene lõik topse paika sai ja võib olla kunagi veel jätkame. Umbes täpselt tuli selle osa pikkuseks mööda jõge 8km. Aarded said peidetud kõik kanuuga ja vist korra või paar sai jalga maha toetatud topsi asetamiseks. Ehket kanuult on kõik ka võetavad. Siiski on vähemalt hetke veeseisuga seal mugavam liikuda vähe väiksema veesõidukiga. Ja muidugi kel tahtmist, saab ka kõik aarded jala kätte.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC8XP0Z
Logiteadete statistika:
51 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 52
Thank you Kristel ja Laur For cache GC8XP0Z Logged May 31, 2025 12:16 by kaits747. Originaal logiraamat, kuiv
Üks hetk hüüdis Laur netis välja, et on plaan minna jõele PKT seeriat hooldama. Muutuv Ilm aitas vahetada päeva meile sobivaks. Tegime oma kohustusliku ringi varem ära. Olin kindel, et meid on osalemas rohkem kui kaks aga koolilõpetamiste graafikud on teistsugused. Korjasin külapealt kokku 3 SUP lauda, vaatasin kanuud ja „piiluparte“ -väikseid kajakke. Mõtlesime stardis vaadata jõe poole ning otsustada oma liikumisvahendi. Kaks kajakki mahtus ilusti salongi. Mahuks 4+2. Kokkulepitud stardipaika jõudsime esimestena. Otsustasime kajakke kasutada. Karjaga kulgemisel sellel seerial hea valik, kui logijaid on teisigi. Me saime olla „kogumiskastiks“ rajalt kokku korjatavatele topsidele, Sup laudade saba tõstjad takistuste juures, vajadusel rammijad, raskused ujuvatele rontidele ja remondibrigaadi ankurdajad.
Leitud ja logitud – põhjalikum ülevaade PKT1 juures!
Leitud ja logitud, pikem jutt esimese topsi juures!
Pikem jutt esimeses PKT aarde logis. Lahe ja meeldejääv elamus :) Aitäh peitjale!
Oleme ammu tahtnud PKT-rajale hullama tulla, aga plaaniks see seni jäänud oligi. Eile õhtul Emumäe jalamile telkima jäädes oli see plaan aga vägagi teoks saamas. Loomulikult oli meil plaan läbida raja esimene osa vaid, aga suur oli me üllatus kui hommikukohvi kõrvale hakkasid saabuma teated selle raja uutest aaretest. Selgus, et saame siin jõel kohe kauem aega veeta ja oma lemmikhobiga tegeleda.
Riburadapidi algusest lõpu poole kulgedes, kuuma ilma trotsides, end aeg-ajalt kas kogemata või meelega märjaks kastes sai kogu rada kenasti läbitud. Aitäh kogu raja eest!
Seda jõe rada oleme ammu kiibitsenud. Küll on käinud mõtted kanuudest, isegi sellele kanuuteenuse pakkujale oleme helistanud. Samas jälle on kogu aeg teadmine, et paljudele on see rada ikka seni neitsilikult puutumata ja suurema seltskonnaga läbides on ikka nagu turvalisem, huvitavam ja kindlasti naljakam (et kui endaga miskit ei juhtu, siis mõni kaaslastest äpardub kindlasti) Küll on saanud ajastada nii ja naamoodi. Nüüdne nädalavahetus nagu sobis kõigile, vaid mina pidin tööandja nõudmisel laupäeva Tallinnas viibima, seega sai paika siis pühapäev. Samas jälle oi kui masendav oleks olnud pühapäeval geolehti avada, kui me oleks laupäeva valinud.
Hinge täitis rõõm kui laupäeva õhtul saime end Emumäe parkla poole liikuma sättida. Väike õhtune vestlus, grilli joogi ja sääskede peletamisega nagu ikka, hommikune valmistumine, rõõmus üllatus geoppeituse lehelt, väike logistika ja juba saimegi järjepanu enda lauad vette lükatud. Algus oli muidugi ja õnneks petlikult paljutõotav. See paks roheline orgaanika kust miski nagu läbi ei mahtunud, kuhu aergi kinni jäi ja mis rapsimise korral lahkelt ka lausa sülle kippus pugema ja lõhnas see minu jaoks nagu suvine mitu nädalat tühjendamata prügikast. Küll oli tore, kui see seljataha jäi. Edasi oli küll puhas rõõm kulgemisest jahedal veel. Paljud olid kindlad et just mina olen see, kes kipub kiirsukeldumisi tegema (küllap taheti mulle meenutada selle varakevadist kolmekordset riietega ujumaskäiku Suitsna rabas)Mingil imetabasel moel püsisin ma seekord siiski taeva ja vee vahel. Igavust tekkida ei saanud, ikka tuli kas laualt maha tulla et madalas vees lauda edasi liigutada, või end üle ettesattunud takistuse kiigutada, alailma käis tagumisku alt läbi mõni kivi pannes kahtlema kas kapitalistid ikka toodavad tänapäeval vastupidavaid tooteid. Kõvemad meist tegid seda Tõldu, Leigerit või Kalevipoega ja puhastasid jõge. Mingil ajal tekkis lausa selline rattagrupi karussellitamise rütm, kus teatud põhjusel pidevalt vahetub ees sõitja, aga ei see tuli muust põhjusest mitte kihutamisest. Lemmikuks oli küll raja teine, uus osa. Muidugi tekkis lõpuks tüdimus ja suutsin isegi hakata lõpetamist ootama. See mis põrgukatel tabas meid siis kui olime jõelt välja astunud...Palusime ja käskisme üksikuid pilveräbalaid taevas, et nad seisaksid päikese ees. Kuumus oli nii meeletu et isegi parmud olid jehhat teinud ja autost väljavõetud pudelit ei saanud nagu tulisuse tõttu peoski hoida ja sealt võetud lonks... noh las olla Suure tänu raja ehitajale ja loomulikult päevakaaslastele. Oli ilus aeg
Mõne aja eest tuli plaan, et tagumine aeg PKT rada ära teha. Enam ei saanud ka öelda, et SUPpi pole või ilm on külm ;) Kuna keegi pidi ka laupäeval tööl olema, sai plaan laupäevalt pühapäevale lükatud ja see sobis ideaalselt.
Imeilus õhtu Emumäel koos sõprade ja Anna sünnipäevatordiga! No mitte ei raatsinud seda lõpetada, et oleks ehk hommikul varem vee peale saanud.
Hommikuse ärkamise ajal oli kuulda, et ilmselt tuleb pikem sõit. Ja algsed plaanid veel mõnel Eestimaa kaunil veekogul SUPituur teha, tundus tulevikku lükkuvat.
Eks algul oli ikka väikseid kõhklusi, et mis seisus jõgi ja kas ikka saame oma sõidukitega selle läbitud. Mida aeg edasi, saime aga aru, et see rada oli sellise leitsakuga ainuõige valik. Nii kui palavus pääses üllatama, sai üle SUPiserva kohe jahutust. Oikuimõnusseeoli!!! Ei hakanud ka lootuses esmaleiud võtta, oma plaane muutma. Tuleb, mis tuleb. Nii, et võtsime kogu kulgu puhta naudinguga.
Üks lõbusamaid kohti oli peale 27.-ndat punkti kui kõik oma munad märjaks said :D. Kes vähem, kes rohkem ;) Veidi maad edasi aga avastas Anna, et tema Ray-Ban-id olid oma teed läinud :( Lauri logi juures on küll näha, et üks põder just sealkandis toimetab ja ilmselt Anna prille otsib. Meile on teadmata, kas ta ka leidis. Kallo enne neid igatahes ei leidnud. Nii, et kui keegi leiab siis... :)
Tunnid möödusid nii kiirelt, et juba paistiski viimane aardetops ja tuli jahutavast veest kõrvetava päikese kätte tulla.
Rivistasime oma SUPid üles, tegime kibekiirelt oma toimetused, et siis kiirelt oma konditsioneeridega autodesse põgeneda :)
Tõeline kvaliteetaeg heade sõpradega:) Suured tänud!
Ega see kulgemine nüüd nii rahulikult ka ei läinud. Vedelikku kulus ikka ohtralt.
Kuna eelmise aarde juures ma logmise protsetuuri juures ei osalenud, vaid aerutasin rahulikult edasi, siis oli mul teiste ees tekkinud väike edumaa. Nüüd siis võtsin eesmärgiks ka vähemalt ühe korra meie nimed raamtusse kirja saada. Ega mul polnud aimu, ka kus see aare ennast peita võis. Martti ju oli meil gepsuga juht. Aga hoidsin silmad lahti ja ei või olla oligi silmade punnitamisest kasu. Aare leitud ja logitud. Suured tänud aarde eest.
Helen, tubli tüdruk, tegi kogu orgunni. Leppis paadimehega kokku ja kutsus meid kampa. Suur tänu talle, sest muidu oleks minust see tripp tegemata jäänud. Lisaks tundub, et Helen suutis isegi ilmataadiga kokkuleppe saavutada, sest ilm oli imeline, mitte vihma poegagi.
Me Helgega suutsime ilmselt kaks korda pikema maa maha aerutada, sest kumbki meist ei teadnud kuidas õigesti tüürida ja nii me mättast mättasse käisime, aga seda lõbusam oli. :D
Rada ise oli ka igati nauditav, nii suuri „pokusid“ pole ma varem näinud ja vesi oli juba nii soe, et mine või ujuma. Väga tore retk toredate kaaslastega. Tänan.
Väga tore matk, mõnus seltskond, ilus ilm ja vahvad aarded. Pikem logi PKT 1 juures. Täname!
Kena kulgemine üldiselt madalas vees aardest aardeni ja veetakistusest veetakistuseni. Aitäh raja eest!
2 mai 2021 leidis Inge, Marko ja Ove [ove] PKT rajal kulgesime kanuuga madala veetasemega Pedja jõel, kus kohati oli kanuu põhjas kivide peal kinni. Veel rohkem tuli aga sõita üle kopratammide ja vettelangenud puude. Kui jõgi lookles ise oma sängis päris palju, siis lisaks tuli ka vees, vee kohal ja vee ääres olevate takistuste vahel slaalomit sõita. Kõigest selle hoolimata oli tore geopäev ja kõik topsid said leitud.
Kuskil poole maa peal märkasime, et Eneli nosib võileiba. Tekkis endalgi väikene kõhukorin sisse ja nosisime hommikul kaasa tehtud külmaks muutunud soojasid võileibu. Pisikene energia taastamine.
Maru ettevõtmine oli! Tänud kaaslastele ja peitjatele. Eraldi kniks taaskasutuse eest!
Suur tänu põneva raja eest! Pikem logi PKT 18 juures.
Vt PKT 1. Aitäh elamustpakkuva seeria eest!
Eile õhtul geotuurilt tulles üllatas Silmsirkel, et homme minek ja kanuudega. Oh seda rõõmu või mis ta siis oligi. Me mõlemad Tiiaga pole sellise sõiduvahendiga sõitnud. Öö möödus rahutult, kogu aeg poolunes muudkui aerutasin. Kell 11 saime Simuna poe juures kokku, neliteist geopeiturit tuli. Stardis veel hirmutati, et eile käis üks paat ümber. Sõit ise kulges üle kivide ja puutüvede, vahepeal langenud puude alt, aga rohkem oli mõnusat aerutamist. Lõppu jõudsime kõik õnnelikult ja kuivalt. Elamusterohke seiklus oli. Aitäh.
See oli nüüd küll äkiline kanuu sõidule sattumine ilusal sügisesel päeval. Osa rajast tuli kanuuga trügida läbi heinamaa ja sillerdava puhta vee. Mõnes kohas tuli sulgkergeks end arvata, et kanuu üle kivide liugleks. Esines ka kanuu üle puude vinnamist, end hästi madalana hoides puu alt läbi sõitmist. Päike paistis kord otse silma, kord paitas põske küljevaates ja viimased kolm leidu tulid lambi valges. Vahva kulgemine vahvate seltsilistega.
Siin tegime väikse peatuse, kuna poole peale olime jõudnud. Natuke head ja paremat põske ja võis peagi okstest lahti lasta ja edasi mõlada. Tänud peitjale.
Lähiümbrust ja ettepoole vaadates tundus kohati ebareaalne, et siin on võimalik aerutada. Siiski liikusime vaikselt, kuid kindlalt muudkui edasi. Tempo oli muidugi loodetust palju aeglasem, aga supiga päris kinni siiski ei jäänud, veetaimed allusid ja lasid laual läbi libiseda. Kurta pole millegi üle, ilm on super, seltskonnal tuju hea ja kulgeme aina edasi.
Aitäh.
Pikem kokkuvõte PKT 1 logis
Edasi rassida, ei sammukestki tagasi.. küll see jõgi kenamaks läheb.. vist. Tänan.
Tiina parmupeletustaktika võis ju olla parim, kuid ilmselgelt oli ta tänu sellele ka aeglaseim. Teda pidevalt järgi oodates, kippus ta ikkagi uuesti maha jääma. Mari ei kippunud tütre puudumisest teist nägugi tegema, vaid teised muretsesid rohkem. Kui aga hiljem Mari ise kippus igale poole kinni jääma, oli küll tütar kohe abistamas. Milline tingimusteta armastus. Pikem kokkuvõte Seeria esimeses logis.
Tänud.
Nüüdseks olid kõikidest muttidest saanud limbokuningannad ja Silverist osav puudeületaja.
Rõõmustasime, et aare jäi silma, logisime ja aidaa!