Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 4.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
PKT ehk Pedja Kanuu Trail või midagi sarnast :)
Ehket taaskasutust leidis taas paras ports NKT topse. Seekord siis kauni jõe kaldal. Kahjuks jõe läbimine aastaajast sõltuvalt ei pruugi väga kaunis olla ja võib kõvasti vanduma ajada. Siiski esimene lõik topse paika sai ja võib olla kunagi veel jätkame. Umbes täpselt tuli selle osa pikkuseks mööda jõge 8km. Aarded said peidetud kõik kanuuga ja vist korra või paar sai jalga maha toetatud topsi asetamiseks. Ehket kanuult on kõik ka võetavad. Siiski on vähemalt hetke veeseisuga seal mugavam liikuda vähe väiksema veesõidukiga. Ja muidugi kel tahtmist, saab ka kõik aarded jala kätte.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC8XP18
Logiteadete statistika:
51 (100,0%)
0
1
1
1
0
0
Kokku: 54
Thank you -laur- For cache GC8XP18 Logged 31 May 2025 13:25 by kaits747. Asendus logiraamat al 01.08.2020
Muutuv Ilm aitas vahetada päeva meile sobivaks. Tegime oma kohustusliku ringi varem ära. Korjasin külapealt kokku 3 SUP lauda, vaatasin kanuud ja „piiluparte“ -väikseid kajakke. Mõtlesime stardis vaadata jõe poole ning otsustada oma liikumisvahendi. Otsustasime kajakke kasutada. Karjaga kulgemisel sellel seerial hea valik, kui logijaid on teisigi. Saime olla „kogumiskastiks“ rajalt kokku korjatavatele topsidele, Sup laudade saba tõstjad takistuste juures, vajadusel rammijad, raskused ujuvatele rontidele ja remondibrigaadi ankurdajad.
Kokku olime teel 4 tundi esimesel osal kümnekesi ja 3 tundi teisel osal üheksakesi. Keskel vahetus osa tiimi. Jõgi oli kenasti läbitav. Sääsed mida varem nähtud polnud olid olemas ja maitsesid meid mõnes kohas.
Leitud ja logitud – põhjalikum ülevaade PKT1 juures!
Leitud ja logitud, pikem jutt esimese topsi juures!
Oleme ammu tahtnud PKT-rajale hullama tulla, aga plaaniks see seni jäänud oligi. Eile õhtul Emumäe jalamile telkima jäädes oli see plaan aga vägagi teoks saamas. Loomulikult oli meil plaan läbida raja esimene osa vaid, aga suur oli me üllatus kui hommikukohvi kõrvale hakkasid saabuma teated selle raja uutest aaretest. Selgus, et saame siin jõel kohe kauem aega veeta ja oma lemmikhobiga tegeleda.
Riburadapidi algusest lõpu poole kulgedes, kuuma ilma trotsides, end aeg-ajalt kas kogemata või meelega märjaks kastes sai kogu rada kenasti läbitud. Aitäh kogu raja eest!
Seda jõe rada oleme ammu kiibitsenud. Küll on käinud mõtted kanuudest, isegi sellele kanuuteenuse pakkujale oleme helistanud. Samas jälle on kogu aeg teadmine, et paljudele on see rada ikka seni neitsilikult puutumata ja suurema seltskonnaga läbides on ikka nagu turvalisem, huvitavam ja kindlasti naljakam (et kui endaga miskit ei juhtu, siis mõni kaaslastest äpardub kindlasti) Küll on saanud ajastada nii ja naamoodi. Nüüdne nädalavahetus nagu sobis kõigile, vaid mina pidin tööandja nõudmisel laupäeva Tallinnas viibima, seega sai paika siis pühapäev. Samas jälle oi kui masendav oleks olnud pühapäeval geolehti avada, kui me oleks laupäeva valinud.
Hinge täitis rõõm kui laupäeva õhtul saime end Emumäe parkla poole liikuma sättida. Väike õhtune vestlus, grilli joogi ja sääskede peletamisega nagu ikka, hommikune valmistumine, rõõmus üllatus geoppeituse lehelt, väike logistika ja juba saimegi järjepanu enda lauad vette lükatud. Algus oli muidugi ja õnneks petlikult paljutõotav. See paks roheline orgaanika kust miski nagu läbi ei mahtunud, kuhu aergi kinni jäi ja mis rapsimise korral lahkelt ka lausa sülle kippus pugema ja lõhnas see minu jaoks nagu suvine mitu nädalat tühjendamata prügikast. Küll oli tore, kui see seljataha jäi. Edasi oli küll puhas rõõm kulgemisest jahedal veel. Paljud olid kindlad et just mina olen see, kes kipub kiirsukeldumisi tegema (küllap taheti mulle meenutada selle varakevadist kolmekordset riietega ujumaskäiku Suitsna rabas)Mingil imetabasel moel püsisin ma seekord siiski taeva ja vee vahel. Igavust tekkida ei saanud, ikka tuli kas laualt maha tulla et madalas vees lauda edasi liigutada, või end üle ettesattunud takistuse kiigutada, alailma käis tagumisku alt läbi mõni kivi pannes kahtlema kas kapitalistid ikka toodavad tänapäeval vastupidavaid tooteid. Kõvemad meist tegid seda Tõldu, Leigerit või Kalevipoega ja puhastasid jõge. Mingil ajal tekkis lausa selline rattagrupi karussellitamise rütm, kus teatud põhjusel pidevalt vahetub ees sõitja, aga ei see tuli muust põhjusest mitte kihutamisest. Lemmikuks oli küll raja teine, uus osa. Muidugi tekkis lõpuks tüdimus ja suutsin isegi hakata lõpetamist ootama. See mis põrgukatel tabas meid siis kui olime jõelt välja astunud...Palusime ja käskisme üksikuid pilveräbalaid taevas, et nad seisaksid päikese ees. Kuumus oli nii meeletu et isegi parmud olid jehhat teinud ja autost väljavõetud pudelit ei saanud nagu tulisuse tõttu peoski hoida ja sealt võetud lonks... noh las olla Suure tänu raja ehitajale ja loomulikult päevakaaslastele. Oli ilus aeg
Mõne aja eest tuli plaan, et tagumine aeg PKT rada ära teha. Enam ei saanud ka öelda, et SUPpi pole või ilm on külm ;) Kuna keegi pidi ka laupäeval tööl olema, sai plaan laupäevalt pühapäevale lükatud ja see sobis ideaalselt.
Imeilus õhtu Emumäel koos sõprade ja Anna sünnipäevatordiga! No mitte ei raatsinud seda lõpetada, et oleks ehk hommikul varem vee peale saanud.
Hommikuse ärkamise ajal oli kuulda, et ilmselt tuleb pikem sõit. Ja algsed plaanid veel mõnel Eestimaa kaunil veekogul SUPituur teha, tundus tulevikku lükkuvat.
Eks algul oli ikka väikseid kõhklusi, et mis seisus jõgi ja kas ikka saame oma sõidukitega selle läbitud. Mida aeg edasi, saime aga aru, et see rada oli sellise leitsakuga ainuõige valik. Nii kui palavus pääses üllatama, sai üle SUPiserva kohe jahutust. Oikuimõnusseeoli!!! Ei hakanud ka lootuses esmaleiud võtta, oma plaane muutma. Tuleb, mis tuleb. Nii, et võtsime kogu kulgu puhta naudinguga.
Üks lõbusamaid kohti oli peale 27.-ndat punkti kui kõik oma munad märjaks said :D. Kes vähem, kes rohkem ;) Veidi maad edasi aga avastas Anna, et tema Ray-Ban-id olid oma teed läinud :( Lauri logi juures on küll näha, et üks põder just sealkandis toimetab ja ilmselt Anna prille otsib. Meile on teadmata, kas ta ka leidis. Kallo enne neid igatahes ei leidnud. Nii, et kui keegi leiab siis... :)
Tunnid möödusid nii kiirelt, et juba paistiski viimane aardetops ja tuli jahutavast veest kõrvetava päikese kätte tulla.
Rivistasime oma SUPid üles, tegime kibekiirelt oma toimetused, et siis kiirelt oma konditsioneeridega autodesse põgeneda :)
Tõeline kvaliteetaeg heade sõpradega:) Suured tänud!
GPS oli esimene kes päikesele alla vandus. Väike turgutus puude vilus ja elu läks edasi.
Olin jälle väikse vahema sisse saanud ja jõudsin aarde juurde esimesena. Selle juures avastasin, et midagi on sellega mäda ja aaret kinni hoidev liistakas puudu. Täna logi kirjutates, näen küll, et hooldus vajadus üleval, aga kahjuks ei olnud midagi kaasa võetud. Kohapeal proovisin kahe käega tegeleda logimisega, hammastega puust kinni hoida ja varvastega SUPist kinni hoida. Kõik õnnestus väikse pingutusega ja saimegi jälle logi kirja. Tänud tänud aarde eest.
Nüüd mõtlen, et äkki oleks kasulik hooldust vajavad aarded teist värvi kaardil teha.
Helen, tubli tüdruk, tegi kogu orgunni. Leppis paadimehega kokku ja kutsus meid kampa. Suur tänu talle, sest muidu oleks minust see tripp tegemata jäänud. Lisaks tundub, et Helen suutis isegi ilmataadiga kokkuleppe saavutada, sest ilm oli imeline, mitte vihma poegagi.
Me Helgega suutsime ilmselt kaks korda pikema maa maha aerutada, sest kumbki meist ei teadnud kuidas õigesti tüürida ja nii me mättast mättasse käisime, aga seda lõbusam oli. :D
Rada ise oli ka igati nauditav, nii suuri „pokusid“ pole ma varem näinud ja vesi oli juba nii soe, et mine või ujuma. Väga tore retk toredate kaaslastega. Tänan.
Väga tore matk, mõnus seltskond, ilus ilm ja vahvad aarded. Pikem logi PKT 1 juures. Täname!
Kena kulgemine üldiselt madalas vees aardest aardeni ja veetakistusest veetakistuseni. Aitäh raja eest!
Aaretopsil puudub lukustuslaba. Selle asemel oli kasutatud käbi. Meie saime peenikese oksaga topsi peidikusse kinnitada aga pikaajaliselt ei ole see hea lahendus ja praegu on suur risk aardetopsi kukkumiseks vette.
2 mai 2021 leidis Inge, Marko ja Ove [ove] PKT rajal kulgesime kanuuga madala veetasemega Pedja jõel, kus kohati oli kanuu põhjas kivide peal kinni. Veel rohkem tuli aga sõita üle kopratammide ja vettelangenud puude. Kui jõgi lookles ise oma sängis päris palju, siis lisaks tuli ka vees, vee kohal ja vee ääres olevate takistuste vahel slaalomit sõita. Kõigest selle hoolimata oli tore geopäev ja kõik topsid said leitud.
PKT 11 aare oli seeria jooksul ainuke aaretest, mis vajas mingilgi määral hoolt. Välisel konteineril oli ära murdunud tila, mis hoiab topsi ilusti omal kohal. Arvo parandas selle probleemi käbiga ja peaks olema täiesti toimiv lahendus kuniks peaks saabuma ükskord asendus välimine konteiner.
Natuke pikem jalutuskäik ja saime ka selle topsi kätte. Aitäh peitjale!
Siia oli omajagu jalutamist, aga õnneks metsavahe polnud hullu midagi, sai edukalt kohale küll. Topsi tagasi pannes sai kahjuks valge sulgurklapi eluiga otsa ja see ujus kiirelt allavoolu. Praegu sai sinna oks improviseeritud, hea oleks asja hooldada. Aitäh peitjale.
Maru ettevõtmine oli! Tänud kaaslastele ja peitjatele. Eraldi kniks taaskasutuse eest!
Suur tänu põneva raja eest! Pikem logi PKT 18 juures.
Vt PKT 1. Aitäh elamustpakkuva seeria eest!
Eile õhtul geotuurilt tulles üllatas Silmsirkel, et homme minek ja kanuudega. Oh seda rõõmu või mis ta siis oligi. Me mõlemad Tiiaga pole sellise sõiduvahendiga sõitnud. Öö möödus rahutult, kogu aeg poolunes muudkui aerutasin. Kell 11 saime Simuna poe juures kokku, neliteist geopeiturit tuli. Stardis veel hirmutati, et eile käis üks paat ümber. Sõit ise kulges üle kivide ja puutüvede, vahepeal langenud puude alt, aga rohkem oli mõnusat aerutamist. Lõppu jõudsime kõik õnnelikult ja kuivalt. Elamusterohke seiklus oli. Aitäh.
See oli nüüd küll äkiline kanuu sõidule sattumine ilusal sügisesel päeval. Osa rajast tuli kanuuga trügida läbi heinamaa ja sillerdava puhta vee. Mõnes kohas tuli sulgkergeks end arvata, et kanuu üle kivide liugleks. Esines ka kanuu üle puude vinnamist, end hästi madalana hoides puu alt läbi sõitmist. Päike paistis kord otse silma, kord paitas põske küljevaates ja viimased kolm leidu tulid lambi valges. Vahva kulgemine vahvate seltsilistega.
Üksteist tuli otsida. Eksitas nii ahvatlev kuusekardin, siiski leitud. Tänud peitjale.
Juba mõnda aega tagasi kuulsime lootusrikast sõnumit, et raja teine pool on natuke lihtsamini sõidetav. Lõpuks ometi jõudis see hetk kätte. Esialgu ei julgenud keegi veel rõõmustada, sest see võib taas üürikeseks jääda. Siiski hakkas paistma rohkem metsa moodi mets ning jõgi muutus nähtavamaks.
Aitäh.
Pikem kokkuvõte PKT 1 logis
Lõpuks hakkas jõe meeldivam lõik pihta. Hea et esimene pool raske oli ja lõpp vabam kulgemine. Väsinuna oleks ilmselt vastupidi oludes seda rada keerulisem teha olnud. Pikem kokkuvõte Seeria esimeses logis.
Tänud.
Taimestik kolis vaikselt jõest välja ja puud hakkasid mõnusat jahutavat varju andma. Tänan.
Ma ei saanud jõe ületamise raskustest aru, pidevalt oli üks külg ühes ja teine teises kaldas :)
See võis umbes siin olla, kui Merle logis ja hõiskas, et kustutab need nimed logiraamatust maha, kes talle otsa sõidavad ja ma küsisin, kas ta ootab Tiinat (kellel oli savi sellest, kas tema nimi sisse kantakse). Nimed said kõik siiski õnnelikult kirja ja sõit võis jätkuda. Aitäh!