Harilaid

Siiasõit oli idülliline - vesi peaaegu peegel, olematu tuul, soe. Kohale liuglesin kuskil 40 minutiga ja parkisin rohelise küna kaldavõssa. Saarel käib klopsimine ja saagimine, kuulatakse valju vaibakloppimismuusikat. Harilaiu lõunaosa oli aga selle eest kaitstud. Aare näitas end kiirelt. Tänan!

 2 

Artikkel ajalehest "Lääne Elu" 25.07.2023

Harilaiul ehitatakse, kuid Viirelaidu sellest ei tule.

Harilaiu kunagist nõukogude piirivalvevägedele kuulunud kordonit kõpitsetakse, taastatakse ka tosin aastat tagasi tormis purunenud sadamakai.

Omanikud kinnitavad, et Harilaiust ei saa Viirelaidu – sinna ei tule avalikku hotelli ega spaad.

Vormsi ja Hiiumaa vahel Hari kurgus asuval Harilaiul käivad ehitustööd, kinnitavad laiust mööda seilanud purjetajad.

„Vastab tõele, et tegeleme Harilaiul lagunenud hoonete renoveerimisega ning prahikoristusega,” kirjutas laiul nelja kinnistut omava OÜ Unmuzzled juhatuse liige Toomas Liiva Lääne Elu päringule vastates. „Eelmise aasta kevadel organiseerisime isegi Harilaiu ranniku puhastamise masuudireostusest – veel enne, kui ehitustöö pihta hakkas.”

„Meie andmetel on esitatud olemasolevate objektide mõõdistusjoonised, mille alusel on esitatud ka korrastatavate hoonete ehitusprojektid. Keskkonnaamet on seadunud omad tingimused,” ütles Vormsi vallavalitsuse ehitusspetsialist Riina Nedzelskiene. Ehitusregistri andmel on kinnistul kuus 55-600 ruutmeetri suurust hoonet. „Kuna laiul on säilinud hooned, siis on lubatud hoone laiendus kuni 33 protsenti olemasoleva hoone mahust,” lausus Nedzelskiene.

2005. aastal purustas torm Harilaiu Hiiumaa-poolsel küljel asuva 170 meetri pikkuse 1960. aastatel ehitatud sadamakai. „Sadama kinnistu projekt sadamakai taastamiseks on juba aegunud ja läheb keskkonnaametile kooskõlastamiseks,” ütles Nedzelskiene.

Oma plaanidest Sadama, Kordoni ja Pihlapuu kinnistut omava firma esindaja rääkida ei soovi. „Kuivõrd tegemist on eramaaga ning eraõiguslikule isikule kuuluvate hoonetega, siis oleme huvitatud privaatsusest,” ütles Liiva. „Harilaiust ei saa Viirelaidu – sinna ei tule ei avalikku hotelli ega spaad.”

Kuigi Harilaid asub Vormsile lähemal kui Hiiumaale – Vormsile on laiult neli ja Hiiumaale seitse kilomeetrit –, on Harilaiul aegade jooksul olnud tugevam side just nimelt Hiiumaaga.

1840. aastal lasi Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg Harilaiule kõrtsi ehitada ja asustas Hiiumaalt Värssu külast pärit Nigulas Kimbergi (perega) saarele kõrtsmikuks.

Harilaid oli toona omamoodi liiklussõlm, kus nii suvel kui ka talvel peatuti, sest hiidlaste talvetee mööda merejääd Haapsallu kulges üle Harilaiu ja Vormsi saare. Harilaid asub suure laevatee ääres ja laevasõiduhooajal, kui tugev loodetuul ei võimaldanud vastutuult kitsast Hari kurgust avamerele purjetada, seisid purjekad tihti laius tuulevarjus.

Kimbergid (nüüd Kimber) olid saarel 99 aastat (viis põlvkonda) ja lahkusid Harilaiult 1939, kui Eesti vabariik sõlmis Nõukogude Venemaaga baaside lepingu. 1940. aastal ehitati Harilaiu tuletorn. Tuletorn ja tulepaak moodustavad sihi, mis näitab ohutut veeteed peamisel Muhu väina laevateel. Aastani 1992 asus Harilaiul väikesearvuline Nõukogude piirivalveväeosa.

Hiidlased pidasid laidu omaks veel ka iseseisvuse taastamise järel. Detsembris 1997 esitas Inter-Continental Enterprises Eesti AS esindaja Carl Johan Stefan Ridderstedt avalduse Harilaiu maa ostueesõigusega erastamiseks. Avalduse esitamise aluseks oli toonase Hiiu maavanema Tiit Laja sama aasta novembris antud korraldus.

Hoonete ostu-müügileping sõlmiti jaanuaris 1998. Vormsi vallavolikogu oli märtsis 1998 nõus, et Harilaid erastatakse. Lääne maavanem Hannes Danilov andis 8. aprilli 1998 loa maa võõrandamiseks. Aga juba 21. aprillil tunnistas Danilov oma eelmise korralduse kehtetuks. 19. mail 1998 tühistaski Vormsi vallavalitsus nõusoleku Harilaiu ostueesõigusega erastamiseks, kuna ekslikult olid müüdud Inter-Continental Enterprises Eesti AS-ile ka veeteede ametile kuulunud tulepaagid. Eesti riik ja Inter-Continental Enterprises Eesti AS sõlmisid augustis 2002 notariaalse kokkuleppe tulepaakide riigi omandisse tagastamise kohta.

Inter-Continental Enterprises Eesti AS müüs veebruaris 2006 Harilaiu hooned ja rajatised Tetris Trade OÜ-le, millest pärast nime muutmist sai Harilaiu Saareriik OÜ. Juba sama aasta mais esitas Harilaiu Saareriik avalduse kogu Harilaiu maa erastamiseks. Kõikide nende firmade esindaja on olnud Ridderstedt, kes toimetas laiul tasapisi edasi. Novembris 2008 esitas ta taotluse Harilaiu kasarmu kasutusloa saamiseks. Sama aasta lõpus andiski Vormsi vallavalitsus välja kasutusloa Harilaiu elamule.

2018. aastal müüdi Harilaiu Saareriik OÜ-le neli kinnistut – Kordoni, Sadama, Lasketiiru ja Pihlapuu, kokku 2,65 hektarit. Aasta hiljem said need Unmuzzled OÜ omandiks.

Harilaid

Harilaid (rootsi keeles Grasö – Rohusaar) on saar Hari kurgus neli kilomeetrit Vormsist läänes. Laid jääb Lääne maakonna Vormsi valla Förby küla territooriumile. Saare pindala on 15 ha.

1840 lasi Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg Harilaiule kõrtsi ehitada ja kõrtsmikuna Värssu külast pärineva Nigulas Kimbergi perega saarele asustada. Harilaid on Kärdla ja Haapsalu vahemaa poolitaja ning talvel anti seal tavaliselt hobustele puhkust.

1849. aastal ehitati Harilaiu tulepaak, mille vahiks sai samuti Kimberg.

1940. aastal ehitati Harilaiu tuletorn. Tuletorn ja tulepaak moodustavad sihi, mis näitab ohutut veeteed peamisel Muhu väina laevateel.

Algsed tuletornivahi ja kõrtsi hooned on jäljetult kadunud, äratuntav on ainult kaev ja tuulikujalg. Nõukogudeaegne linnak on säilinud hästi, katused veel terved, kolm radarimasti ja vaatetorn püsti. Sadamakai hävis 2005. aasta jaanuaritormis.

https://online.le.ee/2023/07/25/harilaiul-ehitatakse-kuid-viirelaidu-sellest-ei-tule/

 2 

Erko ja Arvo ja Liisi ja Este tänavad vastu! Hea, et saar ikkagi roheliseks saadi :) Muidugui oleks tahtnud seal vanas piirivalvekompleksis ringi tuhlata, mulle ilgelt meeldivad sellised kohad. Aga kuna on nagu on ja sinna enam ei saa, siis vähemasti olen rahul sellegagi, et selle putka siit leidsime. Mina sain endale driftwood-st ägeda tüki, millest riidenagi teha. Niiet päris suveniirita ei jäänud. Aitäh peitjale!

Mikromaailma ilud saarel

 1 

Kuna aare oli algsest kohast ümber tõstetud, siis liikusime valge torni aardest leitud juhisele vastavalt. Tegime paar tiiru ümber objekti, enne kui logikonteiner Erkole silma ja näppu jäi. Kuidas me seda kohe ei märganud! Aga lõpuks said logid kirja ja lisaks koordinaadid määratud. Aitäh peitjale!

Uued koordinaadid on N 58° 58.044', E 023° 05.177'.

Tänud Erkole ja Arvole.

Aarde uued koordinaadid N 58° 58.044', E 023° 05.177'

Hetke on aare maaomaniku poolt liigutatud uude asukohta riigimaal. Juhised aarde leidmiseks on pandud Harilaiu valge torni aardesse.

 3 

ㅤㅤㅤㅤㅤ

Leitud ja logitud

 2 

Meie kapten ja tema ülemus olid meile ikka valinud ideaalse aja käesolevaks lahedaks mereretkeks. 30 kraadise pilvitu ja peaaegu tuuletu suveilmaga oli kiire paadisõit merel ülimalt nauditav. Soojas merevees sumpamine ja igal võimalusel enda ujutamine – selline suvi mulle väga meeldib.

Tjukalt siia oli võrreldes tänaste eelmistega veidi pikem sõit. Saatjaks vaated Vormsile jõudsime varsti Harilaiule. Siin manööverdas meie osav kapten meid kaldale tänastest randumistest vist kõige lähemale. Üksmeelselt leidsime, et Harilaid oli tänastest üks põnevamaid kohti. Peale esimese aarde leidmist tutvusime saarel asuvate hoonetega, põikasime kadakate vahelt teisele kaldale ning jalutasime torni suunas.

Äge koht. Aitäh peitjale.

...
Üliäge ja meeldejääv mereretk: 3 päeva, 13 saart ja laidu, 30 kraadi sooja, päike ja vahva seltskond.
1. päev: Manilaid-> Kihnu
2. päev: Kihnu-> Rohuküla-> Hobulaid-> Seasaar-> Väike-Tjuka-> Tjuka-> Harilaid-> Heinlaid-> Saarnaki-> Hanikatsi-> Kõrgelaid
3. päev: Kõrgelaid-> Vareslaid-> Kesselaid

 2 

Startisime Tjukalt 16.00 ja saabusime Harilaiule 16.45. Avamere etapp, mida olin Mardi progammiga tutvumisel vast kõige rohkem peljanud. Mardi lubatud tuuletu ilm oli olemas, super suvine ilm ja Mardil rõõm tekitada meile jahutuseks veepritsmeid. Pika kulgemise peale oli tuvastatav Vormsi rannas Saxby tuletorn, siis oli pikalt jälgitav Vormsi rannajoon. Mingil ajal hakkas paistma ka Harilaid. Vesi oli siin märg ja kuum, meetrit paar plöga läbimist ja olimegi laiul. Muidu rand ise jällegi liivase põhjaga ja kividega ja selge veega, kuis siis teisiti. Leidsime varem käinute raja rohelises. Piilusime usteta kambritesse, leidsime uut moodi objektilt otsitava, jätkasime uudistamist vanaraua maastikul. Tegime iseendile ajaloo ekskursiooni suures tühjas hoones. Roosidega ääristatud laega toakest kaesime vaid eemalt möödudes. Hiiumaa poolsel rannal silmasime vististi endist sadama moodi õhulist ehitist. Riismetest selline mulje nagu jäi. Edasi matkasime kadakate vahelt valge tornini. Tänud peitjale.

 2 

13 saart ja laidu 3 päevaga 30-ne kraadises kuumuses. Teise päeva kuues aardeleid (20/30). Teekonda paadiga alustasime Rohuküla sadamast ja olime jõudnud leida nii aarded Hobulaiul, Seasaarel, Väike-Tjukal kui ka Tjukal.

Viimaselt Tjuka saarelt oli Harilaiule pikem sõit. Aga vee sügavuse tõttu saime üsna randa sõita. Kividest õnnestus ka mööda libiseda. Seda ei saa aga öelda ärasõidu kohta, kus tegelikult oleks paat liikunud nagu sissesõidu joone järgi elektrooniliste atribuutide kohaselt. Aga järsku oli paat põhjaga kivisel madalikul. Tuli välja, et sügavam ala laius vaid pool meetrit kõrval. Tuli vette minna ja paati veidi nügida õiges suunas.

Mulle meeldis Harilaid peaaegu kõige rohkem külastatud saartest ja laidudest. Võib olla seepärast, et seal olid peal mahajäetud hooned, mis mulle väga meeldivad. Või seepärast, et sellel saarel oleks supervõimalused lastele laagrite korraldamiseks ja mul peas juba keerlesid ideed, mis ja kuidas võiks olla see korraldatud. :) Aitäh aarde eest ja laidu näitamast!

 2 

Startisime 19:15 Rohukülast ja soojenduseks sõitsime Hobulaiule. Kui aare leitud, siis hakkasime mõtlema, mida õhtuga peale hakata. Oli valida, kas teha üks pikk chillimis õhtu Hobulaiul või sõita Harilaiule ööbima. Kuna ka homne päev oli pikk tulemas, siis sõitsime siia. Mootor jäi lahjaks 4 inimese ja varustuse jaoks, aga kohale saime. Panime telgid püsti, grill käima ja aardeid otsima. Tundus küll, et mis see kaks leidu nüüd neljakesi ära ei ole, aga tutkit. Valge torni oma jäi esmalt leidmata ja jalutasime edasi siia. Sellega polnud mingit probleemi, äge peidukas valitud. Tagasi telklasse jõudes sai hakata grillima ja õhtut nautima. Oli tore päev.

Mustlaslaagri püstitamine

 2 

Algselt oli plaan ööbida hobulaiul ning seejärel noppida ka kaks Vormsi täppi. Siiski tegime väga õige otsuse ja juba õhtul võtsime nina harilaiu suunda, kuhu oma mustlaslaager üles lüüa. Tee siia oli pikk, kuid tore. Lainetus oli väga okei. Korraks sõitsime ainult täie lauluga madalikule, kuid edasi olime juba ettevaatlikumad. Vahepeal üritas kari kajakaid meid paadist ära süüa ning laulsid: ,,Söök, võrratu söök!".

Harilaiule jõudes avastasime maailma kõige ideaalsema telkimispaiga. Viskasime tavaari üles ja läksime aaretama. Esmalt üritasime valge torni aaret leida - liiga kaua neljakesi poleerimist ja mitteleid. Krimpsutasime nina ja läksime edasi kõrvalaarde juurde. Siin tuli leid kiiresti - laidude omadest kõige kiiremini. Mina ronisin aardeni ja toppisin nimed nimed sisse. Tagasiteel näitasime veel valge torni aardele keelt ja otsustasime, et las see tänaseks jääda, lähme hoopis liha sööma. Ega õhtul pikka pidu polnudki - kõik olid natuke kudenud räimed ja läksime ära magama.

 11 

Meie jääkaart pole just hiiglama täpses mõõtkavas ja ega teda kuigi sageli uuendata kah. Harilaiu koha peal olev hallikas kribal oli Vormsi poolt ühendatud helelilla värviga, mille nimetuseks "jää algliigid". Hiiumaa poolt küll poole pikem maa astuda, kuid sellest 90% näitas kaart kinnisjääd, Hari kurgu sügavam tsoon jällegi lillakas. Kahtlane, eriti arvestades, et temperatuur keeras just väga järsult soojaks ja sadas juba vihmagi. Aga noh, oli ju vaja ikka vaatama minna.

Tulin laupäeva õhtul viimase praamiga Hiiumaale, sättisin end Tähva ninale magama ja hommikul võtsin sealt sihi otse Harilaule. Tähendab, kuhugi sinnapoole, gepsu joont usaldades - laiu siluett hakkas ähmaselt ilmuma alles pärast 3 km astumist :o) Siis võis aparaadi taskusse pista ning silmapiiril paistva torni järgi kurssi hoida. Nõnda, kuni aardeni jäi veel umbes 2.5 km - siis oli jama majas. Eemal paistis liiga tume merepind, kus linnukesed sulistasid. Lähemale jõudes veendusin - ei olnud jää peale sadanud vihm, täitsa meri mis meri. Jää, millel kõndisin, koosnes aina väiksematest pankadest ja neid hoidsid koos vaid traagelniidid, lõpuks mitte sedagi. Naginad, mis kõlasid nagu keegi niheleks kunstnahast diivanil, muutusid üha valjemaks. Kui jääkamakad peale astudes juba ebamugavalt palju kalduma hakkasid, siis loobusin. Umbes-täpselt kaks kilomeetrit veel kaldani ja vesi siin ilmselgelt liiga vedel - tuli alla vanduda ja hoopis Robinsonide maa sihikule võtta.

Järgatud jää ja vedel vesi

 1 

Testleid.

Rumpo sadamast astusime pardale ja peale eemalt Soolarahu hüljeste lesila vaatlemist olime peagi Harilaiu endises sadamakohas. Esimese hooga loomulikult ronisime piirivalve torni, et selgust saada, kuhu me nüüd välja oleme jõudnud. Kapten jutustas lugusid ajaloost ja Hari kurgu ohtlikkusest ning tegi väikese tutvustava tiiru kordoni hoonetes. Siis läksid me teed veidikeseks ajaks lahku peitmise-leidmise rõõmu hoidmiseks.

Peale Harilaiu Valge torni peitmist sain tegeleda selle aarde testleidmisega. Kuivaka ja vestiga on küll hea soe ning turvaline merel olla, kuid maapeal teeb see ikka täitsa kohmakaks, nii et vajasin väikest abistavat müksu edukaks testleiuks. Meeldivalt leebelt peidetud. Tänan.