Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Pärnu linn Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Selle aarde leidmiseks pead lahendama AdventureLab´i nimega Westworld
Aare on peidetud 2020. aasta detsembriseeria 7. detsembri aardena.
Jonathan Nolani ja Lisa Joy ulmeline HBO seriaal viib sind kunstlikku maailma, Westworldi, kuhu on loodud erinevad alamaailmad külastajatele rollimängude mängimiseks enda soovitud tegelasena. Kõik ümbritsev on simulatsioon ning selles mängus osalevad tegelased on tehisintellektiga robotid. Seriaalil on mitmeid alatasandeid, üks juhtiv liin on Ed Harrise poolt kehastatava tegelase soov leida peidetud LABÜRINT.
Kus see on, mis see on ja kuidas selleni jõuda, seda teab vaid selle maailma looja.
Sulle pakume võimalust selles adventure lab´is leida viis labürinti erinevatest kohtadest, sellised, nagu seriaalis. Selleks pead vaatama avara pilguga ringi antud punkti piirkonnas. Sul on igal pool valida kolme potensiaalse tegelase vahel, kelle vaatenurgast vaadates leiaksid otsitava.
Leidnud labürindi, leiad numbri ja mina sinu asemel vaataksin hoolega pilte ja kes oli õige tegelane. Mine tea, milliseid alatasandeid siin veel on… vastus peitub viimasel pildil.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (5), 2020_aasta_aarde_kandidaat (2), muguoht (1), lühem_matk (1), ettevaatus_vajalik (1), advendiseeria_2020 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC93EBQ
Logiteadete statistika:
60 (88,2%)
8
1
0
0
0
0
Kokku: 69
Küll selle algusega läks raskelt, kohe kuidagi ei saanud paigalt võetud. Üleüldse läks kogu selle seiklusega võib kohe ausalt öelda, et aastaid, kuid nüüd siiski aeg siia lõppu suunduda. Kaugemalt vihjeobjekti silmates hakkas tasapisi hirm nahavahele pressima, nii tihedat ja uhket isendit naljalt ei kohta. Mida lähemale jõudsin, seda selgemaks sai, et olgugi, et siin kirjas aarde suurusena väike, mitte mikro, on sellesse tegelasse võimalik isegi suur asi ära kaotada. Õnneks ilmutas peitja seekord imelist ligimesearmastust ning karbi leidmine läks üle ootuste libedalt. Aitähh!
Vahel saab pikalevenivate aarete puhul saatuslikuks aukartus. Teine kord aga see, et info, mis on kirja saanud on lausvale ja kui vales kohast aaret järjepidevalt otsimas käia, siis ei saagi karpi ju leida. Lõpp oleks võinud olla üsna kuri, kuid tegelikult õnnestus konteinerit üsna ruttu silmata. Aitäh väljakutseid pakkuva seikluse ning maheda lõpu eest! V: TB EJ
Väga põnev seiklus. Alguses ei saanud kuidagi minema, kuigi teadsin, mida otsima peab. Väike vihjemüks pani asjad liikuma ja kõikide tegelaste liikumiskohad sai läbi käidud. Ja siis boonuse osas olin jälle omadega tupikus. Kui lõpuks põhiküsimusele vastuse leidsin, sai ka boonuse logiraamatuse uhkusega nimi kirja pandud. Tänud peitjale põneva aarde eest, mis ajusagaratele kõvasti tegevust andsid.
Lohutuseks ska-le, ma ka pikalt algusest minema ei saanud ja ei saanud nägijaks ka peale seda kui otse välja öeldi... :D Praeguseks aga jaman boonusega aga küll ma ta ühel päeval kätte saan!
Pikalt juba igaõhtu käinud 1es punktis no ei leia...ma saaks aru kui 1 inimene ei näe aga 3 inimest kokku ei leia.Teised punktid kõik nähtud.
Kaua tehtud, kaunikene. Ühinen koolkonnaga, kes esialgu midagi aru ei saanud. Ja siis lōpus sama lugu. Tasa ja targu, vihjemüksu abil sain logi kirja. Aitäh!
Olgu kohe alguses öeldud, et meile see seiklus kokkuvõttes väga meeldis. Seriaali meist keegi näinud ei olnud, seega esimese punkti juures läks meil aega kõige kauem. Tükk aega ei saanud me üldse aru, et missugune see labürint olema peab, mida vaja otsida. Kui vajalik number lõpuks käes oli, siis tekkis hasart, tahtsime juba järgmist punkti otsida ja kiiresti lõppu jõuda. Tiirutasime mööda Pärnut ja olime oma labürintide leidmise üle uhked. Hetkeline nõutus tekkis boonuse asukoha määramisel, aga kuna need viis punkti olid veel väga hästi meeles, siis ühise arutelu tulemusena tabasime lõpu asukoha ikkagi ära. Naersime veel, et palju siis neid kuuski siin Pärnus ikka on, kuhu logiraamatut riputada saaks ning nii me lõpp-punkti poole suundusimegi. Boonuse asukoht ja aardekonteiner olid väga stiilsed, vahetasime ka logiraamatu ümbert katkise minigrip koti uue vastu (leidsime konteinerist). Täname väga, äge oli!
Seekord õnnestus Westworldi seiklus edukalt lõpetada. Boonusega nii hästi ei läinud, peab teravama pilguga tagasi tulema.
Seiklus ise sai ammu juba tehtud. Lõppu kuidagi aga ei jõudnud. Täna tuli õigel hetkel meelde trassi pealt maha keerata ja õiget kuuske sorkima minna. No võttis se topsi leidmine ikka aega. Naabrimees jõudis lausa kaks talveratast autol vahepeal ära keerata ja kuuseokkaid leidsin ikka mitu tundi veel kraevahelt.
No lõpuks suutsin selle Adventure Labi ka ära teha. Mingi error oli ees sellega. Täna võtsin kätte ja tegin ära. Aga pidevalt oli segajaid. Küll ühes kohas olid maha trimmerid laotatud ja muusika käis täies hoos, teises kohas ukerdasid discgolfarid, kolmandas istuti niisama ja vaadati mu tegevust... Trimmerite juurde sai hiljem tagasi tulla taas. Õnneks oli mul siht ees ja tegin sihikindlalt ära, mis vaja. Lõppaarde aitas leida väike abiline. Kes ütles, et pikkus pole oluline?
Esimeses punktis läks arusaamisega ikka omajagu,edasi juba kulges kenasti,isegi lõpu suund sai kohe arvatud aga kes siis vihjet vaatab.Kui vihje käes siis oli leid juba kiire.Aitäh!
No oli see vast väljakutsuv väljakutse! Eriti raske oli algus, ka lõpp oli väga raske, keerukaks osutus ka ülejäänud ülesanne! Aga see oli tore!
Alguses, ei teadnud ju, mida otsida (hoolimata, et üks meist on sarja näinud).
Kui nipp käes, liikusime teise ülesande juurde. Seal kulus oma tund. Andsime alla hetkel, kui meilt küsiti, kas tahame kinnisest putkast hamburgerit osta. Kahjuks jäädi uskuma, kui ütlesime, et tahaksime jah. Lõpetasime aktsiooni ja saatsime SOS-abipalve vihjesooviga aarde peitjale.
Ilmnes, et kõik oli justkui õigesti tehtud, aga samas oli midagi ikka valesti ka. Nagu nõiaväel oli järgmiseks päevaks probleem lahendatud ja seiklus võis jätkuda!
..kuni järgmise kännu taha kinni jäime. Vahepealses punktis toimus kohtumine teemal "rahvastesõprus". Pidime lohutama veidi kõikuvat noorhärra Ukrainast. Kõik laabus, lahenes ka ülesanne.
Veel nägime, et keegi hoiustas discgolfi korvis õ.purki ja et laste mängumaja on paslik hängimiseks.
Ja siis saabus peaaegu, et kuulsusetu lõpp. Et missioon vormistatud saaks, tuli loomulikult minna kohe õigesse punkti, siis valesse punkti igaks sajaks juhuks ja siis jälle õigesse punkti tagasi.
Mida uskuda, keda uskuda, kas üldse uskuda.. mõelda kastist sisse või välja.. uskuda mälu või guuglit.. see kõik jääb otsijate avastada!
Suur-suur aitäh peitjatele niivõrd põneva mängu eest!
Ei leidnud algust ja ei leidnud ka edaspidiseks motivatsiooni.
Ulmekate fänn pole, aga tehtud sai. Alguses on info leidmine probleemne.
Ei ole boonuse leidmiseni sammugi lähemale saanud, kuna ei saa selle seiklusega algusestki minema. Võib-olla soojemal ajal hakkab mõte paremini liikuma.
Mulle on alati meeldinud mõttemõlgutamine teemal pärismaailm mängumaailmas, mis on omakorda pärismaailmas. Või kas see välimine "pärismaailm" ikka on päris, äkki hoopis kellegi mängumaa? Sarnasel ideel põhinevaid teoseid on esitatud nii paberil kui linal, peamiselt eelmise sajandi teisel poolel, aga tegelikult palju varemgi juba.
Laboriseiklusega alustades tekkis kõigepealt pea kohale pilveke kolme punkti ja küsimärgiga, kuid pärast soojendust uuesti proovides enam sugugi mitte. Discgolfi maailma alatasandil takerdusin pikemalt nig tegelikult päriselt labürinti ei leidnudki seal, vastus õnnestus huupi täkkesse tabada. Kuna "päris" ja "mängu" olid selleks ajaks üsna üheks sulanud, otsisin lõppaaret koguni kolmest täiesti erinevast kohast, ühest ikka leidsin ka :o) Siis kui omaenda maailma tagasi jõudsin. Ei ole vaja üle mõelda! Segadusest hoolimata (või siis just tänu sellele?) - mu meelest üks parimaid laboriseiklusi üldse, aitäh!
Kolmandal korral sai Adventure Lab tehtud aga boonuse osas oli vaja targemate suunamist.
Meile jäi selle aarde külastus kolme etapiliseks. Esimene kord ei saanud algusest edasi. Teinekord läbisime raja ning siis jõudsime omadega tupikusse. Ja siis saabus tänane super äge päev, kui kõik alistamatuna tunduvad asjad said lennukalt lõpu. Ei hoolinud me töömeestest, kes ristipõiki tundusid meie teel olema. Tänasime mõttes erkroosades jopedes graatsiaid, kes meile meelekindlust lisasid ning õige tee kätte juhatasid. Eks postidest ja roigastest oli ka lõpuks abi. Tänan, see saaga sai nüüd õnneliku lõpu.
Selle seiklusaardega sai seiklust omajagu ja boonusega veelgi rohkem.
Mitteleiu järel konsulteerisin varemleidjaga ja sain teada, et ma otsisin täiesti õigest kohtast. No vihale ajab, kui see juhtub ja leid jääb tulemata. Lisaks sain peitja käest mitte-leiulogi puhul ka mõne näpunäite ja nendega varustatult sibasid uuesti lõppu. Mugud! Ei hakanud nendega seal trügima ja pöörasin heaga otsa ringi. Teisele ringile sai tuldud palju tunde hiljem, hilisel pärastlõunal. No ... jälle mugud! Tegime veel aega parajaks ja kolmas katse õnnestus. Plats oli puhas ja noorgeopeiturid rabasid aarde välja enne kui mina selle pesani üldse jõudsin. Siiani ei saa aru, kuidas see möödunud korral peitu jäi, kui seekord nii lihtsalt lahenes.
Suur tänu nende seikluste eest!
Seiklus oli väga põnev, otsimislusti ja nuputamist pakkuv, enamus seiklusaardeid on üsna lihtsakoelised. Oletatavast lõpust ei leidnud midagi. Eks peab veel nuputama ja edasi otsima, aga esimese raksuga jäi meie otsing katki.
Oli see vast ikka seiklus. Algul ei teadnud, mida otsida. Ainest tuli otsida filmist. Filmist sai selgeks, mida otsida. Kõige veidram koht oli kolmas punkt. Seal ei näinud midagi, kuigi vaatasin täpselt seda kohta, kus labürint oli. Sealt jäi mulle meelde see teine märk. Saan vaid öelda, et pime mis pime. Järgmisel päeval aga sai vajalik kohe üles leitud. Nüüd sai ka seiklus lõpuni tehtud. Edasi läks jamaks. See vihje, mis laborist sain ajas mind rohkem segadusse. Tekkis paar ideed, aga need ei saanud õiged olla, sest puudus üks objekt. Nüüd sai veidi ringi uuritud ja leidsin vajaliku asja, mida otsida. Kahjuks leidsin aardepeidukast vaid sprotid ja saia. Läks juba pimedaks ja loobusin. Täna sinna tagasi mindud andis aga aare ennast jälle kohe kätte. Seega lõpuks leitud.
Oli see vast tõesti seiklus. 3 tundi ratastega tiiru-taarutamist, vahepeal vihma eest varjul olemist ja jälle edasi sõitmist. Suur vihm tõi kellegi kalapea ka parkla.
Kella kuuest üheksani kerge jalgratta seiklus ôe ja tema pojaga. Vahepeal saime vihmapausi teha ja hinge tômmata. Lõpphea kôik hea. Vahva seiklus :)
Alguses kirjeldust lugedes ei saanud mitte midagi aru. Sarja vaadanud ka pole ja polnud üldse kindlust, et selle lahendatud saame. Tegelikkuses hakkas kohe alguses edenema ja kuni lõpuni välja oli väga huvitav. Hea lahendamine neile, kellel Pärnus aardeid noppida plaan, sest iga vahepunkti juures on veel aardeid ;) Äkki seepärast olid meile labürindid tuttavad ka, sest “olime neid kusagil näinud”. V: südame ja ränduri, J: helkuri. Aitäh! Väga meeldis!
Sõidupäev sai ette võetud juba nädal tagasi, kuid siis jäi lõpp puudu. Algus ei olnud paljulubav, andis ikka otsida nii alt, kui pealt. Täna siis keskendusime boonusaarde otsimisele. Esimene tabamus läks mööda, kuid väike uurimine telefonis ja teine koht pihtas. Tänud seikluse eest!
Eelmisel päeval sai teekond ette võetud ja punktid läbi käidud. Logidest jäi silma üks vihje, mis mu mõtted aarde asukohani viisid. Just seetõttu, et endalgi käis sama mõte peast läbi. Valgemal ajal käisime ära ja saime nimed kirja. Tänud!
Mingil ajal lugesin selle aarde kirjeldust ja lükkasin selle hoopis kõrvale - nii keeruline lugu tundus. Nüüd koos tütrega võtsime teekonna ette. Alustasime laupäeval, käisime vastavlt suunistele kohad läbi ja saime vajaliku info kätte, aga lõpp- punkti õhtul enam ei jõudnud - pimedaks läks. Pühapäeval valgemal ajal läksime arvatavat lõpp-punkti kontrollima, koht osutus õigeks ja nimed said kirja. Aitäh peitjale huvitava ringkäigu eest!
Alguses ei saanud kohe kuidagi aru, mida ja kuidas. Juba oli mõttes asi sinnapaika jätta. Auto poole jalutades hakkas aga otsitav silma. Nii saigi punktid järjest läbi käidud kuni viimaseni. Siis tekkis jälle see hetk, et mitte miskit aru ei saa. Kui peast käis taas läbi mõte, et jätaks siis selle olla, kui tekkis mõte. No ja täitsa õige mõte oli. Tänud seikluse eest!
Tegin siis algust selle pealtnäha kerge seiklusega no ei ole ikka lihtne, kui ise pime ja päike ka veel silma paistab. Siin juures tänud aarde peitjale kanatlikuse eest, sest ega igal päeval sellist oskamatut tuuslarit rajale ju ei sattu. Algul ei saanud aru mis kus milleks ja siis läks juba libedalt, kuni selle viimaseni. Logisin ja kiitsin Adventuure äpis kõik ära ja kadus kogu seiklus koos sissekannetega kuhugi. Pime seeneline oli taas metsas ja korjas valgele kepile toetudes seeni just selline tunne tekkis. Jäi arusaamatuks kas siis logiraamat on kusagil või ei, sest vaadata polnud ju enam midagi. Aga pika pusimisega sain seadetes torkides läbitud seikluse taas nähtavaks. Kulunud oli siis 3 tundi kogu ajast! Siis alles nägin, et Boonus no mida siis nüüd teha? Ja opa telefoni aku andis saba sai teda korralikult laetud ja vahepealset aega tuli juba kalendriga mõõta, kuni arusaamisele jõudsin ja mitte ise vaid ikka tänu peitja väikesele vihjele mida tuleks vaadata. Ise olin juba jõudnud seiklema minna valesse kohta ja vihjes kirjeldatud objekti seal loomulikult ei olnud. Lõpuks sain ka logi kirja ilma, et keegi pliiatsit hoiaks. Aitäh põneva otsimis jada eest ja küll ma vaikselt ka sedasorti aaretega mis selliste äppidega toimetavad ehk harjun.
Eelmine kord sai retk läbi tehtud aga ei oskagi öelda, mis arusaamatuks jäi. Seekord oli valge, puhanud pea ja aardeleid. Tänud
Nojahh. Oli kah. Me olime kah siin täna päris mitu korda nagu ka kogu selle tee peal, kui avastasime, et varasemates punktides on päris aardeid ka. Found it: (4398) 25.Apr.2021 12:54 Westworld bonus cache. Superlahe lõpp, kui ta kellegile mõnel tuleval jõulul vajalikuks ei osutu. Täname!
Labi ringkäigu tegime ära juba üleeile. Olgem ausad, sellest sarjast ei teadnud me enne kohe mitte midagi ja nii oli esimeses punktis ikka pime juhus, et otsitav üldse silma jäi. Edasi läks pisut lihtsamalt. Kuna otsingud lõpetasime täiesti pimedas, siis kohe boonusaarde juurde minekust polnud enam juttugi. Ei olnud ka päris kindlad, kuhu minna on vaja. Paar kohta välistasime, kuid mitu jäi veel ka alles. Eile kontrollisime mõne neist üle - ei miskit, kuid täna saime õigele objektile pihta ja see lahendus oli taas stiilne. Suur tänu toreda ülesande ja aarde eest!
Seiklus oli põnev; teistmoodi, kui siiani harjunud olime. Lõpuga pimedas hakkama ei saanud, aga pisike kaarditöö ja logide analüüs tõi veel ühe mõtte kontrollimiseks ja see oli edukas. Nii ilusat vihjeobjekti ei kohta iga päev! Aitäh!
Adventure seiklus oli igati äge aga boonusaarde leidmiseks jooksis juhe kokku. Ei tule ideid lahenduseks ega saa kuidagi aru peitja mõttekäigust. Niisiis võtsingi kirve ja hakkasin objektitel lammutama... ja juba teine valitud vihjepuu osutuski õigeks. Peitjale tänud.
Eelmisel päeval sai enamus lahendatud, kuid boonuseni ei jõudnud, nüüd olime targemad ja osavamad, nii et saime nimed kirja panna!
Tänan!
Eelmine päev olime seikluse läbinud kuid siis ei hakanud hammas boonusele peale. Öö jooksul kogusime mõtteid ja ideid ning uuel päeval külastasime ka boonust. Mina seda sarja veel vaadanud ei ole, aga see tundub minu jaoks liiga ulme, seega selle vaatamine lükkub tulevikku.
Eelmisel õhtul tegime seikluse läbi, kuid aardeni ei jõudnud. Otsisime küll, kuid juhe läks kokku ja mõtlesime üle. See viimane osa selgus muidugi alles hiljem. Seiklus oli muidu tore, kuigi tegelikult vist ei tohi omalt poolt Adventure jaoks punkte tekitada ;) Ja sari oli ka tore, vähemalt esimene hooaeg, minul jäi see teisega pooleli ja rohkem pole olnud seda viitsimist vaadata, sest hakkas sealt maalt minu jaoks kuidagi käest minema see asi :D Kogu komplekti eest aga tänud suured!
Westworldi seriaali hakkasin vaatama kui seda oli väljas vist 2 episoodi. Pärast iga osa vaatasin veel otsa internetist inimeste arvustusi, et mis varjatuid detaile keegi nägi ja mida miski tähendada võiks. Suure põnevusega ootasin igat uut osa. Esimene hooaeg oli mega hea. Teine kiskus veidi segaseks ja kolmas oli juba veidi üle võlli ajuvaba.
Lootsin igasugu ime asju siit seiklusest. Kas mu panustatud ajast Westworldi vaatamisse võiks ka mingit tolku olla? Esimeses punktis tahtis tuul meid jalust tõmmata. Väga ei keskendunud kirjeldusele ja lihtsalt otsisime 50 meetri raadiusest ei tea mida. Süvenedes saime paika korrektse piirkonna ja peagi leidiski Laur ühe temaatilise vihje. Panime info kirja ja pildistasime igaks petteks ka üles ning edasi. Punkt-punkti haaval kulgesime eduka lõpu poole. Vahepeal kippusid vaid discgolfarid meie õnnestumist segama. Kuid saime sellestki punktist jagu. Viimase punkti järel oli kerge peata olek. Mis nüüd edasi? Vaatasime ühte kohta, teise. Välistasime ka paar paika. Aga ei miskit. Otsustasime selleks päevaks joone alla tõmmata ja mõtteid koguda.
Järgi oligi jäänud vaid üks võimalik variant kust aaret otsida. Järgmise päeva hommikul sealt me päeva ka alustasime. Aarde ka üles leidsime aga natukene jäi segaseks, et miks just seal. Et kas pidigi olema nii lihtne või peitus seal siiski mingi sügavam mõte?
Aarde ja seikluse eest tänud!
Aarde osas - teine vahepunkt on natukene vihmaga laiali läinud aga ei takista edasi kulgemist.
Tabasime üsna ruttu ära, mida otsima hakkame. Lõpuga oli ajude ragistamist rohkem, aga saime ise hakkama. Tänud
Nii tore vähe teistmoodi seiklus. Õnneks said kõik vahepunktid ka kenasti leitud. Lõpus oli küll tükk aega hämmingut ja hilisõhtul pea ka enam ei võtnud, siiski peale sajandat korda info läbi töötamist, hakkas midagi uduselt koitma ka. Lõppu minnes unustasime taskulambi autosse, aga õnneks siiski telefoni valguse abil leid tuli. Tänan.
Kunagi sai käidud aga siis jäi leidmata, seekord tehtud, tänud :)
Vahepeal oli tunne, et ma ei pääse esimesest punktist minema. Esimene kord, kui esimesest punktist midagi ei leidnud, käisime vaatamas, mida järgnevad punktid pakuvad. Kolmandas jäigi vajalik info silma ja edasi oli teada, mida otsida tuleb. Nüüdseks oli otsitav teda, aga sellele vaatamata ei leidnud ikka esimesest midagi ja loobusin otsingutest mõneks ajaks. Esmaspäeval kurtsin oma muret Airile, kellega kohale läksime. Olin täielikult valmis, et siit lahkume tühjade kätega aga võta näpust. Esimene asi, mis silma jäi oli aarde leidmiseks vajalik info. Minu arust seda küll seal varem ei olnud. Kuna mul oli vahepeal juba järgmised kolm kohta leitud, siis sujus edasine lihtsalt. Seda kuniks kõik vajalik oli leitud ja seisime silmitsi päeviku viimase sissekandega. Mitte ühtegi ideed ei tekkinud ja jätsime boonuse otsimise pooleli. Eks ma õhtu jooksul ikka keerutasin seda sissekannet ühele poole ja teisel poole, salvestasin punktides kogutud pildi arvutisse. No ei mingit ideepojakestki. Kui ma vast juba kümnendat korda päeviku lahti tegin siis saabus valgus minu silmadesse. Väga peenelt tehtud, 5+ minu poolt.
Koht teada, läksime Henrikoga järgmine päev aaret otsima ja seal ta oligi. Lihtne leid kohapeal. Aare oli käes ja paistis läbi minigripi, kuid jälle ei olnud meie päev. Mida lahti ei saa, oli minigripp. Lukk katki ja sõitis mööda äärt vabalt edasi-tagasi kuid kotisuu oli ikkagi jäädavalt suletud. Sikuta palju tahad, ei avane. Otsustasime, et ei hakka lõhkuma ja jätame seekord logimata ning toome kodust uus minigripi aardele. Sellega läks küll paar päeva aega aga nüüdsest on aardel uus kott ümber. Aitäh.
Ei teadnud ega tea senigi sellest HBO sarjast miskit. Sellegipoolest taipasime seda aaret otsida, kuigi olime geokolleegide poolt ära hirmutatud, et see pole mingi lihtne labor, et lähed ja loed kolm lahmakat tugiposti kokku ja panedki selle vastuseks. Kulgesime ühest punkti teise ja püüdsime juba enne kohalejõudmist ära aimata, kelleks kolmest tegelaskujust end ei paigus moondama peaksime. Labürintide taga ajamine sujus üsna ladusalt, need oli meeleolukad ja hästi asukohtadesse sulanduvad. Ka aaret andis ikka otsida, sest isend oli märkimisväärne. Õnneks ampsas Hanno peitja käekirja läbi ja sukeldus õiges kohas. Nii sai nimi kirja ja kõik kohadki külastatud. Ühes punktid oli eriti hiiglaslik Sigulda kepike :-)
Peitjale kiitus ja tänusõnad meid oma allmaailmadesse kaasamast! Aare heas korras ja hea õnnega ning peitjate mõttemaailma tundes leitav :-)
See oli toreda ideega ja teostusega seiklusaare. Ainult punktid oleks võinud loogilisemas (või vabas) järjekorras olla. Sarja olen ise ka vaadanud ja soovitan teistelegi. Tagantjärele võib öelda, et lõpu asukohtki on sarjale sobivalt valitud. Aitäh!
Oli küll ikka üksjagu teistmoodi lab. Olin päris rõõmus kui liikuma saime ja siis ei taipanud suur miskit mida edasi teha. Otsutasime teha hoopis muud, läksime sööma, supikõrvale suutsime infot ja mõtteid niipalju koondada et edasine kulges edasi, kulges üle uute tekistuse aga lõpuks ikka kuidagi labürindist välja
Peale Waidmanns Heilis käimist mõtlesime koduteel veel mõned kerged aarde noppida, näiteks seesama siin. A noh, kesse ikka boonusaarde kirjeldust loeb enne seiklema minemist või siis selle ajal. Nii saigi meil käpelt seikluse finišijoon ületatud ja vot peale seda siis olime hädas. Et mis ja kuhu ja kuidas nüüd siis... lõpuks muidugi asi lahenes valutult, sest sai mõttes veelkord see rada läbitud, aga üllatas muidugi see vähe teistsugune finaal. Iga uus asi on ju võõras ja sellist lahendust polnud varem kohanud. Seega, tuleb alati valvel olla ning mitte võtta asju iseenesest mõistetavana. Tänud aarde eest!
No üle keskmiselt raske piruka otsa sattusime. Korra saime nagu vedama, kui jälle läks lappama. Nüüd on nimed raamatus ja teema maas. Peab veel seda asja takka järgi seedima, kuniks asjast mingi arvamus tekib. Eks võrdlusmoment peab ka olema.
Kuna see lab jooksutas korralikult edasi-tagasi, siis lahendasime seda paralleelselt muid aardeid otsides. Kõige raskemaks osutus nii algus kui lõpp, kui ei saanud esimese hooga aru mida tegema peab. Pirn süttis õnneks mõistliku ajaga ja meeldis kuidas lõputeooriale kinnitus lahendatud oli. Kuna selline laburündi teema mulle meeldib, siis otsustasin pärast Pärnu tuuri sarjaga tutvust teha. 2 episoodi vaadatud, ilmselt järgneb sellele ka peagi 3.
Tänud.
Polnud teemaga üldse kursis, nii et nullis läks omajagu aega, enne kui läbi hammustasime. Eks tiirutamist ikka oli Pärnu vahel ning kui kõik punktid käidud, siis hakkas uus hämming peale. Õnneks suutsime siiski asja läbi hammustada ning leidsime aarde üles. Hea, et siia sai kambaga tuldud, üksinda arvatavasti poleks ära teinud.
Kuna pole televiisoriga eriti sõber, siis ei teadnud ma sellest seriaalist midagi. Tekkis huvi ja vaatasin isegi mõned osad ära. Sisuga pisut kursis olles oli natuke kindlam tunne seikluse kallale asuda.
Seikluse radadel tiirutamine õnnestus üsna edukalt, kuigi paaris punktis oli pisut rohkem otsimist, ühes kohas hirmutasime vist kiikuva poisikese minema, jälgis meid tükk aega ja otsustas vaikselt minema hakata, eks ta kahtlane ole kui mingid täiskasvanud tulevad taskulampidega parki objekte uurima.
Punktide läbimise järel tegime kiire arutelu, kohe tekkis teooria, mida otsustasime veendunult kontrollima minna. Pärast mõningaid samme veendumus kinnitus ja varsti jäigi taskulambi ette mingi kahtlane tükike, mille lähedalt nüüd rõõmsalt logiraamatu välja tirisime.
Olime rõõmsad, et seiklus läks oluliselt lihtsamini kui kartsime.
Aitäh aarde eest ja seriaali tutvustamast, ehk vaatan isegi edasi, vähemalt esimesed osad tekitasid huvi küll.
Selle seiklusega alustasime reede õhtul ja lõpetasime pühapäeva päeval. No vahepeal tegelesime ikka muude asjadega ka, pole vaja järgmistel karta, et mitu ööpäeva aega vaja varuda selle aarde leidmiseks ;)
Aga täitsa ilma soojenduseta lendasime esimesele Labi punktile peale, seriaalist ei teadnud midagi, kirjeldust hakkasime hoolikamalt ka alles siis lugema, kui esimese hooga midagi leida ei õnnestunud. Ja seda pimesikutamist jätkus ikka pikemaks ajaks, polnud mingit aimu, kust otsida, mida otsida jne. Ühel hetkel peale arutut ringi tuiamist märkas silm siiski midagi, mida sai seostada vajaliku infoga. Rõõm oli suur, nagu oleks juba aarde leidnud.
Uue motivatsioonilaenguga tuiskasime kõik punktid kohe läbi ja kuni viiendani läks asi nii lihtsalt, et ise ka imestasime. Vot aga seal viiendas läks meil jälle sama kaua aega kui kõigi vahepealsetega kokku. Muidugi süüdistasin selles pilkast pimedust ja lubasin endamisi, et rohkem mitte kunagi ei lähe ma pimedas midagi otsima. Lõpuks aga õnnestus peaaegu otsa koperdada vajalikule infole ja saimegi loa boonusaaret külastama minna. Aga kuhu minna, sellest polnud meil halli aimugi. Lõpetasime siis selleks päevaks otsingud ja võtsime päeva mõtlemiseks.
Igasugused ulme teooriad sai läbi arutatud, aga kuna võimalik lahendus võis peituda peaaegu kus iganes, siis konsulteerisime natuke peitjaga. Saime taaskord teada, et üle mõelda pole vaja ja täna päeval läksime siis meiegi jaoks loogiliseks saanud kohta aaret otsima. Aega ikka läks selle leidmisega, kuid õnneks olime nüüd suht kindlad õiges objektis ja enne ei jätnud, kui karp käes. Karpi jätsime ühe ränduri.
Suured tänud peitjale selle päris teistmoodi aarde eest!
Eile sai seiklus läbi tehtud, täna siis läksime boonust leidma. Seiklus oli jälle midagi teistsugust. Alguses ei jaganud matsu, kuid kui esimene vastus käes, lähevad teised lihtsamalt. Lõpu asukoha kohta saime ikka väiksese müksu, endal oleks vast kauem aega võtnud. Kõik oli väga stiilne ning lõppasukohas aarde leidmiseks väga elegantne lahendus, ole ainult mees ja oska näha. Aitäh!
Läbisime punktid ja maigutasime –mõtisklesime leitu üle. Mari jagas värskeid seriaali muljeid ja esitas meile olulise küsimuse. No ei osanud kohe kuidagi aidata. Tuuseldasime isegi mõne isendi seelikualust. Äkitsi Mari säras ja teadis miks ja kus. Tänud seikluse eest.
Meil tuli läänemaailm plaani ja siis sai sinna kavva muidugi Westworld paigutatud. Veel eile samal ajal polnud mul asjast aimugi. Õnneks oli koju naasnud üks väljaloaga tegelane, kellel polnud probleemi mõne sekundiga sari mu ekraanile manada. Ütlesin veel, et pangu ingliskeelsed subtiitrid ka, sest lugemisega on mul keelt kergem mõista. Siis sai kutt natuke suud maigutada, sest avastas, et olemas on lausa eestikeelne tõlge. Kusjuures täitsa okei, mitte mingi guugel transleit. Egas midagi, öö on pikk - asusin vaatama. Kaks ja pool osa hiljem oli taust selge ja tunduvalt tugevam tunne läände sõita.
Alustasimegi sellega. Üritasin kaaslastele selgitada, mis seriaalides toimub ja mida me vist otsima peaksime. Meid täpselt 3 oli, igaüks võttis omale alter ego ja asusime jälgi ajama. Ei leidnud. Siis läksime koos samadele radadele ja juhhuuu - leidsime. Edasi oli lihtsam. Kuigi teises punktis oli ilmastik natuke asju oma käe järgi kujundanud, siis see meid õnneks oluliselt ei seganud.
Alguses olime lõpu leidmisega sama hädas kui Ed Harris. Püsse meil muidugi polnud, nii et teised jäid ellu, aga labürindi lõpu leidmiseks olev pädev plaan puudus. Mõtteid siiski oli, mis esialgu tühjuses kompamisse viisid, kuid siis õnneks osutus üks mõte pädevaks ja sealt see seesam välja võetud saigi.
Suured tänud nii aarde eest, kui sarja tutvustamast! Mina plaanin seda igatahes veel vaadata.
Oli see vast pusimine ja mitmel korral sain edasi alles peale vihjete saamist. Oli väga omapärane ja teistmoodi aare kui tavaliselt.
Filmist endast mäletan, et vaatasin vist 1,5 seeriat ära ja edasi ei viitsinud. Film iseenesest muidugi ei ole vilets ja võib vaadata küll. Aarde boonusega nii kergelt ei läinud. Esimene kord, kui olin kõik punktid lõunavaheajal ära võtnud, selgus, et lõuna ei ole lõputu ja ruttasin tööle tagasi. Teine kord läksin ja vaatasin kahtlastes kohtades ringi. Paraku silmasin valet objekti ja sealt muidugi aaret leida polnud lootustki. Täna oli kolmas kord ja Levia näol silmapaare meil nüüd topelt. Kuigi väitsin, et seal küll ei ole, siis Levia silmas kohe õiget objekti, mis minul eelmine kord nägemata jäi, juba kaugelt. Eks seal oli ikka tegemist ka. Väike kahtluseuss puges juba ligi, et ei tea, kas on ikka õige koht otsimiseks. Kuid lõpuks sai ta siiski leitud. Tänan.
0,1,2 kuupäeva staaraare.
Labi algus oli külm ja segadusttekitav - umbes nagu Mustas Mehe teod. Aga kui tegime Wingmäniga väikese pitstopi, hakkas keha ja mõistus soojendamise ja kütuse lisamise mõjul jälle funktsioneerima ning silm suutis fokusseerida enne märkamatuid asju.
Ehk siis nagu Doloreski, kes üritas alati helget poolt näha - nii hakkas ka meie okulaar äkitselt seletama elu helgemaid ja sätendavamaid värve.
Kui eesmärk selge, programmeerusime kiiresti selle leidmisele ja äratundmisele. Ajasime oma lokomotiivsed ihuliikmed soojaks ja vurasime ettenäidatud kohad läbi. Mõnes kohas kõvaketas vigurdas või jooksis kokku, aga kiire restart või siis väike lisaring karakterite eelistuste vahel aitas lõpuks sihile. Eks me oleme Maeve´ lt muuseas ka järjekindlust õppinud :D Kui vahva Lab sai lõpuks pilkases pimeduses läbi, oli aeg vahtida boonuse juhendeid, mida justkui oli, aga polnud ka. Lasin Wingmänil veidi aega kahe telefoniga utoopiamaal hullata ja kutsusin ta siis viisakalt, kuid kindalkäeliselt reaalsusesse tagasi. Kollektiivselt tuli ka otsus kasutada lihtsat lähenemist ja kainet loogikat. Seega toppisime oma juhtmed jälle pistikusse ja asusime tegudele (meil on mobiilne pistik).
Kitsedest ja autodest koosneva labürindi lõpus ootas meid kena taim, mida Wingmän usinalt piirama ja silitama hakkas - kuni ma mainisin talle - jällegi viisakalt, kuid kindlakäeliselt nagu mul kombeks - et looduses on erinevad, kuigi sarnased, liigid ja see on täiesti vale liiki taim :D Nojah - kui installiti bioloogia teadmisi, oli Wingmän ilmselt mingis muus osakonnas (sport või ajalugu vms) ja sai seal topeltinfo peale ;D
Igatahes tasus see orgaanilise isendi liigivahetus end ära ja We-AreThe-Champions rütmis piiksumise saatel võis kõrvaltvaatajagi aru saada, et mis iganes protsessid meil pooleli olid, need olid nüüd valmis ja lõpetatud. Task completed.
Muchas gracias amigos!
Nooruses neelasin raamatuid autoritelt nagu Asimov, Bradbury, Heinlein, Ellison, Clarke, Strugatskid. Ka Crichton ei olnud tundmatu nimi, Andromedat sai ikka mitut-setut korda loetud. Tema Westworldist polnud midagi kuulnud, enne kui sarja esimest hooaega ETV-s näidati. Ja selgus, et see oli vägev sari! Kahju, et ETV-s pole kellelgi piisavalt julgust, et näidata ka järgnevaid hooaegu. Ühtegi paremat sarja pole nad kunagi näidanud.
Mulle meenutab geocaching natuke Westworldi. Mõlemates on erinevad tasemed ja vastavalt julgusele ja oskustele saab ennast proovile panna. Mina ei ole veel kaugeltki kõiki tasemeid selgeks õppinud ja pidevalt avastan uusi asju ja üllatuslikult ka uusi tegevusi, mida arvasin, et ei julge kunagi teha. Võib öelda, et otsin samuti müstilist "labürinti", nagu Westworldis Ed Harrise tegelaskuju. Pikk tee on veel minna.
Nii, et kui oli vaja otsustada kuhu nädalavahetuseks sõita, siis võib julgelt öelda, et tundsin Westworldi tõmmet. Etterutates, adventure oli täiesti sarja vääriline. Kõik tuli siiski läbi raskuste. Oi kuidas tuul puhus läbi kontide esimeses punktis ja olime lähedal loobumisele. Tegelikult võtsimegi aja maha. Läksime Kaubamajakasse sooja, sõime ja kogusime mõtteid. Teine katse oli edukas, saime mänguga algust tehtud. Edaspidi läks lihtsamaks, sest teadsime mida otsida ja kuidas mäng on ülesehitatud. Peale viimast punkti olime siiski segaduses ja läks tükk aega, enne kui Catibergil tuli idee, mis tundus proovimist väärt. Mul vedas, võibolla oleks jõudnud sama tulemuseni, aga palju keerulisemat teed pidi. Väljas oli juba pimedaks läinud, see tegi teooria kontrollimise raskeks ja kartsin juba, et leidmine jääb teiseks korraks. Geojumal oli õnneks meiega (terve päev oli õnnestumisi täis) ja ma leidsin SELLE! Ainult neli tundi läks ja üks huvitavamaid mänge sai tehtud. Yesss! Huvitaval kombel olime alles kolmandad raamatus.
Olen ise ulmefänn, aga sellist mängu poleks kunagi Westworldi baasil välja mõelnud. Selle pika teksti kokkuvõte on lihtne ja lühike - FP.
AITÄH!
Vahva seiklus ja tänu sellele seiklusele said meid WestWorldi vaatajad :D Lõpu kohta mul oli kohe õige mõte, aga Marko kahtlustas suuremaid kavalusi ja muuhulgas arvas, et äkki peab seriaali ära vaatama, et lõpp tuvastada. Vihjena võin öelda, et muidugi võib vaadata, aga aarde pärast otseselt ei pea. Täname ja kiidame!:)
Väga äge adventure lab aare :). Lõpp sai ka lõpuks kätte, aitäh!
Rada sai küll läbi tehtud aga. Lõppu jõudmiseks mõistust ja aega ei jagunud.
See oli täitsa asjalik AdventureLab. Otsimisraadius 50 meetrit. See teeb siis ~7854 ruutmeetrit. Tavaliselt on keeruline juba siis, kui koordinaadid kümmekond meetrit pambuses- et otsitav ala liiga suur... Esimeses punktis läks igatahes päris pikalt, kuni õige asi silma jäi kuid järgmistes seevastu juba kiiremini- oli ju nüüd teada, mida täpselt otsida tuleb. Labürindid ning numbrid said kenasti ülesse pildistatud. Kolmandast punktist (kaubajaam) tulles ei jäänud palju puudu, et oleksin metskitse kapotile saanud. Ning peale viiendat punkti võttis veidi kukalt kratsima küll, et mida selle infoga nüüd pihta hakata. Üle pika aja {FTF} tuli 11:58 kuigi arvasin, et ees on juba nii mõnigi nimi. Tööle tagasi sõites oli näha, et esimeses punktis oli järgmine mängija toimetamas. Peitjaile tänud vaeva nägemast!