GC lehel arhiivis

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Algus kadunud. Mõtlen mis teha.

Lõpus oli koera haukumise saatel kahtlane otsida. Katsusime siis ruttu teha. Tänud

Käisime nullis aga jäi pooleli. Mingid numbrid saime, eks peab siis kodus üle vaatama. Ongi põhjust uuesti tulla.

Kunagi ammu olin alguses käinud, nüüd targemaks saanud ja lõpu vormistamine tuli kiirelt. Ära minnes õnnestus paar sõna ka kõrval asuva talu peremehega juttu vesta.

Julge pealehakkamine on pool võitu.

Esmalt olin nõutu, kuid hakkasin pihta. Peatselt juba sain midagi ja siis midagi veel. Kõik tundus aus, kuid lubavat foorituld siiski ei saanud. Lõpuks ei saanud ma enam aru, et kas mul on midagi valesti üles kirjutatud või tegemist ongi vahepunktiga ning lõpuinfo tuleb alles millalgi hiljem. Seekord sain julge pealehakkamisega pool võitu kätte ning nägin vahva alguse ära. Piilusin ka oma saadud koordinaadi poole, kuid seekord ekstreemsusi tegema ei hakanud ilma kindel olemata, kas see üldse vajalik on. Aitäh!

Viimase silla juures oli võss ja taimestik nii võimas, et esialgu ei paistnud sild eriti väljagi. Eks oma osa oli ka selles, et üldse ei meeldi sellised kellegi akende all otsimised ja püüdsin lõpule lähedada võimalikult märkamatult. See oli viga, huh, milline rõve võssis ragistamine. Jõudsin ennast mitu korda kiruda, et suvisel ajal tulin, aga kastini kohale ma lõpuks rammisin. Tagasi võtsin julguse kokku ja sammusin avalikumast kohast. Tänud sildade tutvustuse eest.

Küsisime abi nii peitjalt kui ka varasemalt leidjalt Ovelt - tänud mõlemale abi eest. Kui õge asukoht käes, siis tuli meelde enda leiulogi Verstakivi aarde leidmisel - kui kiiresti ununevad elu põhitõed! Peitja hoiatus oli asjakohane - mina nägin kahte siugu (Urve tuli tagapool ja õnneks ei märganud ühtegi). Sild on tõesti vägev ja hästi ajahambale vastu pidanud (vanasti osati ehitada igaveseks), tänud peitjale sellisesse kohta juhatamast!!

Ka teisel katsel ei suutnud me numbreid nö "söödavaks" dešifreerida, küsime abi.

Esimesese punktu leidsime, edasi jooksis juhe kokku!

Lihtsalt ei jaksa enam.

Väga põnev alguspunkt. Siin sain kohe ka aru algul arusaamatuna tundunud peitja kommentaarist esimese punkti kohta. Esmalt tundus asu lootusetu kuna koordinaate ei olnud kusagil näha aga ühekl hetkel ilmusid koordinaadid mõlemad korraga nähtavale. Info oli küll veidi raskelt loetav ja kuna geokontrollis erinevate numbrite proovimine tulemust ei andnud, siis kasutasin peitjat täiendava geokontrollina. Selgus, et üks number oli mul siiski õnnestunud valesti välja lugeda. Lõppu jõudsin veel napp pool tundi enne päikeseloojangut.

Mõlemad sillad leidsime kenasti üles ja käisime ka läbi. Aarekarp oli väga vahva! Kurjalt haukuv koer oli ainult natukene häiriv faktor. Aitäh peitjale!

Selle aardega algas geopäev. Alguses oli väike segadus, et kumb on pikkus ja kumb laius. Sai siis proovitud loogisemat varianti ja sild oli seal olemas ja kast ka. Koer paukus terve logimise aja, õnneks teadis vist täpselt oma territoorumi piire. Natuke ebamugav tunne oli ikka lõpu lähistel liikudes. Aitäh peitjale.

Algus oli täitsa tore, lõpu asukoht oli hea aga lahtine ja haukuv koer ei olnud meeltmööda. Muidu tore aare, tänud :)

Nullis Tiia keeldus kategooriliselt neid vidinaid üle lugema. Õnneks polnudki vaja. Vilksamini näitas ka õige asi nägu. Ainult et numbrid on niiskusega kohati laiali valgunud, võib tõlgendada mitmeti. Aga koer ligi ei julgenud tulla. Aitäh.

Esimeses punktis üllatas tore vidin. Jaurasin sellega ning miski aja pärast tuli ilmutus. Käisin ilmutuse poolt näidatud kohas ära, aga seal polnud sillast haisugi. Siis vaatasin natuke laiemalt asja ning korrigeerisin saadud numbreid ja käisin kohapeal uurimas. No ja seal see kast oligi. Aitüma peitjale!

Esimene sild ei ole unustuses. Mingi salapära tõttu on see mulle meeldinud juba aegadest mida üldse mäletan. Tahtsin ka ise aaret sinna poetada, aga keegi tark teadis et suviti pidi see koht paras ussipesa olema. Nüüd siis tuli tulla hoopis otsima. Mingil moel suutsime ka numbri tuvastada ja siis see teine sild oli küll üllatus. Polnudki ma kõiki kodukandi kohti läbi kolanud, seega tänud kodupaika tutvustamast. Ja see kaduv pilt seal aardes.... See tegi nukraks küll. Mäletan kooliajal punanurgas uhket tahvlit (ega selle sisu 10 aasta jooksul eriti muutunud küll) ja sellel siis pilt kahest maleruudulisest suurest torust allkirjaga et igavesti suitsevad korstnad. Maleruudud olid kogu kooliajal kaetud paksu tuhakorraga, nii et oma ilu avaldasid need korstnad nüüd uue vabariigi ajal. Olid ilusamad kui see pikem juraks, mis pole kunagi suitsu välja ajanud ja püsti on ka vaid selle pärast et kannab mobiiside saatjaid. Ja nüüd aarde leidmise järel Kundas vanemate juurde sõites nägin tõesti nukrat pilti kus üks kaksikutest oli haihunud. Oi kuidas ma neid tulmu purskavaid torusid kogu lapsepõlve vihkasin. valge lume tegid nad paari tunniga pruuniks, rohelise kevade ja süsimusta koera halliks. Ja nüüd olen ma nukker et enam neid pole.

Ei leidnud. Meie saadud numbrid ei toiminud.

Nullis ülesande kätte saanud, panin vaimu valmis pikemaks pusimiseks ning arvasin, et ei pruugi päevavalgel lõppu jõudagi. Aga kui juba maraka-tehnika käpas, siis tegelikult pole seal suurt keerulist kedagit. Saadud andmete koordinaatideks sobitamine võttis küll kaks katset, millest esimene silda ei tabanudki. Teine katse viis sihile. Saabusin nõnda tasakesi, et kohalik koer magas mu tuleku maha ning lõi kisa lahti alles siis kui tema territooriumilt lahkusin :P Taas meisterlik teostus, ainult konteineri kinnitus oli vist lõdvavõitu, kast kippus viltu vajuma. Muidu kõik heas korras, lahe aare igatepidi, aitäh!

Jätsime auto vilkuvate ohutuledega maantee äärde ja tulime läbi lumise talitee sillani. Üllatav ja kena väike sillakene. Enne nulli avastamist silmasime veel kedagi meieni tulemas. Liis ja Ergo olid sama aarde jahil ja teel Kundasse ehk teises suunas kui meie. Asusime ühiselt nullis pusima. Lugesime ja lugesime, aga päris üheseid ja kaardile passivaid koordinaate välja ei võlunudki. Arutasime Ergoga võimalike koordinaatide üle ning pärast tema poolt ühe lähima kaemist suundusime pisut eemale kõige reaalsemasse. Seal võimast silda silmates olime juba endas kindlad. Lõpus ilmutas ka viks aare ja kohaliku klähvimise saates saime logi kirja.
Pärast andsin Liisile kaks rändurit üle ja lobisesime veel geoteemadel ning võisimegi soovida neile lihtsaid leide meie jälgedes Kundas :-)
Aitäh, Märt! Sinu teinegi multikas ei ole aia, vaid silla taha läinud. Vahvad paigad ja hea suur aare. Oleks vaid koordinaat selgemalt välja loetav.

Esimese silla veevaade

Allavoolu ka

Unustusse vajunud kohad on omamoodi lummavad ja müstilised. Siin saime kohe järgmist punkti mõistatama hakata. Mida rohkem vaatasime, seda rohkem erinevaid võimalusi saime. Paraku olid enamus ebaloogilistes kohtades. Mis siis ikka, vaatame korra veel ja siis veel korra. Lõpuks olime saanud loogilise koha ja saime nimed logiraamatusse kirjutada.

 1 

Sellised vanad maanteelõigud koos kunagise sillaga on lahedad. Unustusse vajunud aga ikkagist funktsionaalsed vajaduse korral. Kuniks muidugi loodus teeb oma töö ja lammutab silla osadeks. Esimese punkti leidmine ilmselgelt keeruline ei olnud ja lahendusprotsess oli ka arusaadav. Täitsa tore teostus. Enda arust oli koordinaadi kättesaamine lihtne aga kumbki saadud variant ei meeldinud meile kaardi peal. Keset põldu vaevalt ühtegi silda leiab. Lugesime seejärel ühte numbrit natukene teisiti ja saime veel 2 uut varianti aga ka need sattusid põllule. Lõpuks nägime ühte numbrit veel natukene teisiti ja see juhis pakkus meile lõpuks jõeäärse koordinaadi. Kuigi seal nagu ei tundunud silda olevat, oli see siiski parim variant katsetamiseks. Logidest väljaloetud haukuv koer oli olemas ja samuti ka jäljerada. Siis ilmus ka üllatavalt uhke sild. Gepsu polnud vajagi, sest jäljerada viis otsejoones karbini. Kogu teostus koos peidukohtadega meeldis, aitäh!

Alguses olevat vigurile analoogset oleme kunagi kuskil kohanud. Enam-vähem sama tehnikat kasutades said ka täna õiged numbrid välja võlutud. Tõsi, numbritega oli veidi sahmerdamist niipidi ja naapidi ning trükitud numbrid olnuks veidi meelepärasemad, sest kokkuvõttes maalisime selle tulemusena kaardile vist kuus punkti, milledest siis valisime välja kõige loogilisema. Igatahes läks meile sellega täkkesse ning sündmuskohale jõudes ja koera silmates olime kindlad, et koht on õige. Siis jäi veel kuumadel jälgedel karbini jalutada ja oligi aare purgis. Täname aarde eest!

Kui eelmine kord ei saanud mõhkugi aru, siis seekord vähemalt esimeses punktis läks ludinal. Teise punkti välja peilimine võttis veidi aega, aga ei midagi kontimurdvat. Kui lõpus koer haukuma hakkas, siis saime ka kinnitust, et ju on õige koht. Tehtud!

Lubasin endale sellise ülbuse et jätsin alguses käimata. Kasti juurde viis lumme tallatud rada, nii et leid tuli kiiresti. Aitäh!

Seda kohta käisin uudistamas kümme aastat tagasi kui ma veel aktiivne geopeitur olin. Uurisin läheduses elava proua käest ega tal midagi selle vastu ei ole kui siia aarde peidaks. Arvas et peitke aga kui rästikuid ei karda. Läksime siis koos vaatama ja neid oli tõesti mitmeid päikesepaistel peesitamas. Ohutuse mõttes jätsin aardepeitmise mõtte sinnapaika. See koht tuli esimesena meelde kui aardekirjeldust lugesin. Kes usse pelgab käige enne kevadet ära.

Esimeses punktis sai numbrid kätte, aga oli ikkagi vaja vihjet ja suur aitäh vihje andjale ????

Selliseid asju siis peitja ei viitsi korjama minna :D Numbrid saime kätte, kuigi üks on veidi laiali läinud. Lõpus Margus alguses kahtles, aga lähemale jõudes oli sild, mis sild. Radagi viis aardeni.

Lumega väga ilus kant.

Aitäh!

See oli tore aare, nii stardis, lahendamises kui lõpus. Ehkki pusserdada sai nende numbritega seal omajagu, natuke laiali valgunud kiri andis variante rohkem kui ühe… Lisaks keset kaardivaatlusi koputati meile toreda üllatusena veel tervituseks autoaknale Ingridi poolt, popp sihtkoht täna :).

Mulle väga meeldivad aarded, mis Motma käsitöökojast tulevad, kõik on alati nende juures nii kvaliteetne ja detailne :). Jaksu järgmiste peitmiseks ja minu poolt tulevad sildadele motiveerimiseks ka sildid :).

Logimispäeval kohatud kaaspeitur(id)

Arvasime, et leidsime kõik lõpu kätte saamiseks vajaliku info, aga vist siiski mitte, sest kõiksugu proovitud variandid juhatasid ebaloogilistesse kohtadesse. Vaatasime siiski nendele ebaloogilistele kohtadele otsa ja valisime nende põhjal hoopis ühe loogilisema välja. Kuna seal ootas lumes ees jälgede rada, tundus, et oleme õigesse kohta tulnud. Olimegi. Aitäh!

Algusest miskit nagu leidsime, kuid sobivat sihtkohta sellest välja võluda ei suutnud. Lõpuks võtsime kaardi ette ja valisime sobiva lõpu ise välja. Kohapeal kontrollides oli korralik geomaantee ees, mis otse aardeni viis. Tänan peitmast.

Tänase uhke lumevaibaga mõtlesin, et huvitav palju selle aarde juures tuleb lumes kahlamist. Ei olnud. Oli mõnus astumine. Mööda lumist metsarada esimese sillani. Siis avaldus meie näppude vahele midagi üsna tuttavat :) Edasi saime nuputada. Muidugi tegime endale elu raskeks. Ei suutnud lugeda õigeid numbreid, siis püüdlikult teisendasime neid veel ei tea milleks. Aga lõpuks sai ka õige kombo leitud ja uhke sild üle vaadatud. Esimese silla parklas jõudis meile järgi Ingrid. Eks möödasõitjatel oli vaatepilt kolmest vilkuvate ohutuledega autost. Tänud peitjale! Tore aare.

Esimesest punktist me midagi tarka välja võluda ei suutnud. Mõtteid küll tekkis, aga numbreid neile külge ei suutnud pookida. Pealegi jäime juba pimeda peale ka, mis omakorda välistanuks lõppu mineku. Nii see jäi.

Mõnus multiaare, vägevad sillad. Aitäh.

Esimeses punktis läks veidi aega, seejärel nõudis Roberta tähelepanu ning seejärel saime juba lõppu sõita. Täitsa tore asi meistrimehel sinna valmistatud, aitäh selle eest!

Paras jamamine igatpidi nende pisikestega sellises lumetormis. Kui mina Robertaga lõpuks viimases punktis aardeni jõudsin, olid teised juba tagasiteel :D Oeh jah, järgmine kord vaatan ilmateadet ka. Aitäh laheda aarde eest!

Aitäh siia kutsumast, vahva teostus. Varuge (valget)aega, palju infot.

Esimeses punktis sai üpris kiirelt selgeks mis tegema peab. Kuigi numbriga oli probleeme aga selle vb pika päeva süüks ajada ilmselt. Teel sai kohatud ka omanikku, kes mu valesti häguseid silmi vähe kohendas. Lõpus kiire ja vaikne logimine.

Esimese silla juures läks kenasti. Ainult seal, kuhu koordinaadi saime, polnud mingit veekogu - sillast rääkimata. Eks siis alustasime otsast peale. Nüüd läks palju paremini. Kaks korda :) Siirdusime loogilisemasse lõppu ja suhtlesime kohaliku elanikuga, kelle koer meie peale haukus. Elanik oli õnneks sõbralik ja koht oli õige. Järgmistele soovitan valgemas tulla, siis on sild paremini näha ja lähedal elavaid inimesi segab ehk vähem.
Aitäh!

 1 

Ma vaatan, et Te ei taha esimesse punkti minna. Eemaldasin geokontrolli.

 1 

Esimeses punktis numbrite kätte saamine läks üsnagi lihtsalt aga nendest aru saamiseks ja sobivaks saamine võttis juba natuke rohkem aega, hakkama me saime. Teine punkt oli väga huvitav ja põnev asi. Pani lausa hiljem netist lisainfot otsima(eriti palju ei leidnud). Tänud huvitava aarde eest!

Täna kolmas aare,avaldusid sellise mõnusate vahedega,et saime eelmise logitud,10min.vaba aega ja uuele ringile.Esimeses punktis läks ikka natuke aega enne kui numbrid kätte saime.Lõpus sujus meil kõik kenasti.Aitäh!(FTF)18.05

 2 

[FTF]18.05. Rannakülad said logitud ja tagasi auto juures leidsime veel ühe uue aarde GP lehelt. On vast täna päev, saad ühe uue leitud, kui juba järgmine uus on lehel säramas. Sõitsime kohale ja peitja auto oli juba enne meid siin ootel. Vahepunktis vaidlesime leitud numbrite üle, aga õnneks on olemas geokontroll. Lõpus oli vahva objekt, millest paremale maha ei ole soovitav astuda. Praegune aastaaeg sobis kohe väga, sest rippuvaid voolikuid veel ei esinenud. Tänud Märdile.