Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
RR ehk Romantilise Rannatee geotuur viib teid avastama rannajoont Virtsust Läti piirini. Kohad on geosõbralikud, astu julgelt uudistama.
Levaroti mägi on Tõstamaa kõrgustiku kõige kõrgeim tipp, mis kuulub ka Tõstamaa vaatamisväärsuseid tutvustava matkaraja alla. Aga nime sai ta legend järgi, kus alevi pasatskid panid rotti liiva vedanud teomeeste leiva kottidest. Vaata, kas leiad ka levakoti üles.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC973MK
Logiteadete statistika:
119 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 120
Eelkõnelejatega nõus. Teed on nõrkadele. Õige geopeitur tiirutab/ragistab ikka korralikut võsas, et sihtmärgini jõuda. Aitäh peitjale.
Samamoodi ei ole mõtet minna mööda teed vaid tuleb läbi metsa ragistada ja tagasi mööda teed tulla. Täname
Milleks minna mööda teed, kui saab ragistada läbi võsa. Aga leitud ta sai.
Hakkasime lähenema suurelt teelt otse, see oli viga! Aitäh :D
Aastalõputuur Pärnumaal. Teel siia arutasime, mida kirjelduse sõna võiks tähendada, Külli pani esimese poolega täiesti täppi ka :). Veel üks RR-aare sai sellega nüüd leitud ja edaspidise päeva jooksul otsisime/ leidsime neid veel mitmeid, aitäh.
Kottpimedas oli siia täitsa põnev tulla. Mägi on minu jaoks täielik avastus. Aitäh!
Mõnus mets, sai ümber koolnutaristu jalutada. Tore lugu mäel. Aitäh.
Sellise kõrgusega mägesid olen nõus ronima küll.
Tänan peitmast.
Mõnus jalutuskäik ja aare ka ühtlasi logitud. Täname aarde eest!
Leitud kuigi vihje NKT ei anna mingit infot inimesele kes alles alustanud hiljuti geopeitusega, sest ei ole teadlik et see seostub mingi aarete seeriaga mida enam ei ole.
Jalad olid juba suht väsinud, aga siinne mõnus metsaalune tegi ka mäkketõusu üsna nauditavaks. Aare ka liiga kaua peidus ei püsinud. Aitäh!
Esimese hooga ei märganud kuidagi normaalsuuruses aaret, õnneks taipasin vihjet vaadata ja siis läks juba kiirelt. Aitäh peitjale.
Sai sest Levarotist Tõstamaa muuseumis pikalt loetud!Aitäh!
Kuidas ma seda otsisin. Meeleheiteni välja. GPS ei suutnud seekord üldse matsu jagada ja andis otsimiseks ligikaudu 11m raadiuse, mille ma põhjalikult läbi kammisin, kuid ei midagi. Lõpuks sattusin selle sama perimeetri sees ikkagi aardega vastamisi. Peitmine täiesti normaalne, midagi ulmet toime saadetud ei ole. Aga aega võttis metsikult.
Väike mõnus jalutuskäik ja Freddi suunas lõpus meid õiges suunas. Aitäh!
Nime järgi lõunapeatuseks sobilik koht. Tehtud. Tänud taas!
Ka eelmisel korral mitteleitud aare, sel korral aga geps juhatas suhteliselt sarnasesse kohta, kuid jäi omadega paigale. See sundis ka minu jalgu mitte uitama minema, vaid ühel hetkel siiski see vajalik ka ennast ilmutas. Jaa, vb tõesti kottpimedas ja pilves ilmaga pole kõige lihtsam leida seda. Hingasin aga kõrgmäestiku õhku kopsudesse ja hakkasin aga mäest alla tagasi tatsama. Tänud aarde eest.
Kui naabermäe nimi on Saiarotimägi, siis kuidas Leivarotimäest ajaga on viisakam Levaroti (Leevaroti kaardi peal) saanud?
Mari lähenes ühelt rajalt, mina teiselt. Aare jäi mulle silma. Samal ajal kui aare logitud sai, õnnestus Jassul ennast täiesti puntrasse keerata, nii et enne jätkamist oli kõigepealt vaja koerasõlm vabastada. Mõnusad metsarajad, kus koeral oli palju uudistamist ning endal hea jalutada. Aitäh!
Siin läks leiuga ikka lubamatult palju aega. MInu telefoni geps ei olnud üldse koostööaldis. Kõik lühemal ja kaugemal asunud kuused said tugeva käepigistuse osaliseks, kuid aaret ikka ei kusagil. Lõpuks Tiit siiski leidis.
Pimedas gepsuga metsas. No tõesti suuremat ringi oli lihtsalt võimatu teha. Tänud peitjale aarde eest.
Mõnus jalutuskäik pikema autosõidu vaheajal. Noell nautis ka ringijooksmist. Tänud!
Pärnumaa on isegi veel lamedam pannkook kui Harjumaa, ent ometi leidub siinselgi maastikul kaldenurki, mida eestlane juba kõrgeks mäeks nimetab. Meilegi üks meeldivamaid kohti täna, see levaroti legend tõstis väärtust veel mõne meetri võrra :o) Enda leivakoti jätsime igaks juhks autosse ja uksed ka lukku!
Vaatasime selle künka üle. Meie leiba õnneks keegi rotti ei pannud. Tänan.
Muigama võttis siinne kõrgeim tipp, aga samas hea öelda, et oleme jalgratastel vallutanud Tõstamaa kõrgeima punkti :D Lugu oli huvitav ja leid kiire peale seda, kui GPS õige suuna tuvastas. Aitäh!
Kõht oli juba nii tühi ning kell oli miljon, seega lahti oli üksnes tankla. Kaupo tõi seal palju maitsvaid kompvekke ja sõime tagasi kõik selle, mis päeva peale maha sai nühitud.
Ei saanud arugi, et kõrgustikul olime. Aga aare sai leitud ning maitsvaid komme ka pugitud.
Eks oleks vast lähemale ka saanud autoga aga tegime väikse jalutuskäigu. Tänan.
Leitud. Levaroti mäed on Tõstamaa kandi "Munamägi". Leivakotti kaasas polnud, nii et rotid jäid seekord saagist ilma ????
Geopäev oli täies hoos. Masin jäi kalmistu parklasse ja reipal sammul saabusin nulli. Seal hakkas aga geps jukerdama ning loopis ming sinna-tänna. Nii mõnegi ämbliku raste töö sai otsimise käigus rikutud ning keha sai ohtrate võrgutükikestega kaetud. Mõistliku aja jooksul jäi õnneks aare silma ja nimi sai kirja.
Koht nähtud, tänud.
Lühike jalutus metsa all oli mõnus ja jahutav. Geokutsa nautis täiega. Tänud
Tegelikult pläkutas üks mutt oma telefoniga ja tema suur hunt ründas meid. Õnneks muidu nii lärmakas mina, hoiab alati ohtlikus olukorras suu kinni ja nii taltus ka suur koer, et me midagi ei teinud. Ka perenaine ehmatas, kuts siiski allus talle. Aga õppetund, et suurel loomal suur jõud. Tänud aarde eest!
Leiba rotti pannud tegelasi tabada ei õnnestunud. Küll aga arvas krants, et ta võiks ühe suuremat sorti koera nahka panna. See tal siiski sedapuhku ei õnnestunud. Aitüma, täitsa tore jalutuskäik oli. Sellise ilmaga oli varjus mõnus.
See mets on meile taas tuttav kant - orienteerumiskaardiga oleme siin palju jooksnud ja mägigi tuli tuttav ette. Levakoti leidmisega läks ikka mõni minut aega, ei jäänud päris kohe silma. Kui logitud saime ja veel mäe kõrgust hindasime, pidime georajal peaaegu ühe jalgratturiga kokku põrkama - ei mingit muguvabadust ka keset metsa. Peitjale suur tänu!
Ei osanud oodatagi, et see Tõstamaa kant ka nii mägine võib olla. Võtsime selle pisike matka siin metsas ette ja nii see levakott peagi meil käes oli. Täname!
GPS natukene hüppas ühest kohast teise, aga lõpuks leidsime. Muidugi me aaret ennast ei näinud #CamoJoke
Kalmistu lähedal metsas kulgesime ja leidsime. Tänud peitjale.
Mõelge "Pavarotti" ja öelge nüüd selle aarde nimi samamoodi itaaliapäraselt - kõlab ju uhkemalt kui eesti keelen, kas pole :-D Pole siis ime, et eesti keelt peetakse itaalia keele järel kõlakauniduselt vist teiseks maailmas. Harjutagem: "Sõidan tasa üle silla".
Aarde leidsime kambaga kiiresti. Näruse kilekoti eemaldasime. Aitümps kõrge koha eest! Kuigi nende Eesti "mägedega" meenub mulle alati raadioreklaam, kus kuulajate vahel loositi suusareis Rootsi Åresse. Reklaam kõlas umbes nii: "Are, Pärnumaa - kõrgus üle merepinna 5 meetrit. Åre, Rootsi - kõrgus üle merepinna 1420 meetrit" :-D
Sisenesime enda arvates otse, välja tulime, nagu ikka, mööda normaalsete inimeste teed. Aitäh!
Varemalt pole surnuaiast kaugemale saanud. Aga mis on surnuaia taga?
Nägime, et Virukate auto keeras just teeotsast välja, kui me lähenesime. Kambakesi kiire leid, kui üks mööda põrutab, siis järeltulijad ikka leiavad.
Mingi koti leidsime, aga leiba seal enam polnud. Võibolla olid rotid pintslisse pistnud. Õnneks nende jäänuseid ka kotis polnud. Mingi paberist asi oli, panime kirja, et leidsime koti ning et meie leiba ei võtnud. Aitäh!
Leitud ja logitud :) Aitäh aarde eest :)
Autoga saime päris aarde lähedale ja hakkasime otsima. Otsimise käigus olime mõlemad aardest esimese hooga samas kohas ära pööranud ja mööda vaadanud. Pärast aaret leides tundus see naljakas, sest oli teine päris suur ja nähtavas kohas.
Tegelikult oli Pootsist võtta suund Munalaiule, et Kihnu sõita aga päev oli kulgenud üle ootuste kiiresti. Võisime võtta ette järgmise päeva geonimekirja ning otsida üles mõned Tõstamaa ja selle ümbruse aarded. Lõpuks jõudsime ka kõik need üles otsida ja ikka soovitud laevale ka jõuda.
Esimeseks neist oli Levaroti. Metsa vahel oli kohe nagu eriti suvine lõhn. Päike kõrvetas okasmetsa aluspinda ja tõi välja sellise mõnusa aroomi. Aarde otsimise käigus suutsime aardest nii osavalt mööda vaadata kui täpselt selle kõrvalt mööda astusime. Uuel ringil möödusime aardest teistpidi ja siis kargas kohe silma. Aitäh kõrgendikule kutsumast!
Levakoti leitud. Või leivakotike? Või hoopis leivarotike? Ei noh, toredad kotikesed ???? Jätsime auto surnuaia juurde ja tulime jala. Mets oli mõnus ja leivamägi ka ????
Kena vaikne kohake, jäin pärast leidmist mõneks ajaks istuma.
Levaroti või Leivaroti või hoopis Leivakoti. Jalutasime küngaste otsas ja vahel ja leidsime ka koti. Kedagi teist metsas ei näinud. V: kõrvarônga J: helkuri. Aitäh!
Peale metsarajale suundumist märkasime, et veel kaks inimest on läheduses ja uurivad telefone ning arutavad kuhupoole liikuda. Panime esmase diagnoosi: geopeiturid. Kuna meil oli suund selge, siis lippasime aarde poole, leidsime kiirelt ja logisime. Kui rajal tagasi olime, siis nägime, et nemad liiguvad ikka teisele poole. Seega lõplik diagnoos: mugud. Aitäh aarde eest!
Millegipärast vajas tiirutamist metsas, aga ikka leidsime.
Aitäh!
Oli nüüd tarvis seda kirjeldust lugeda... Aga noh õnneks tegin seda tagantjärgi. Aarde nimi viis minu mõtted hoopis soojade ööde ja Itaalia suunas. Nüüd siis taas maapeal ja liigume edasi.
Minu jaoks täielik üllatus, et just see küngas on Tõstamaa kõrgeim. Pea igal suvel on siin ümbruses orienteerumas käidud ja tundus, et see on üks madalamaid ja taga pool on hulga kõrgemad tipud. Lihtne leid. Aitäh!
Minu arvates väärib ka kõrval asetsev mägi sarnast aaret. Selline korralik rotiküla :)
Peale Levaroti leidis Miki ka Saiaroti mäe. Tänan toreda aardeseeria peitjaid.
Auto jäi nurka valvama, metsateeke oli kohati jäine. Leivakoti leidsime ka, aitäh!
Kuna telefon seal metsa all miskipärast liiga hästi navigeerida ei tahtnud, siis tuli ikka veidi tiirutada enne, kui õigesse kohta jõudsin. Tänud aarde eest!
Tipus käidud ja logi kirjas. Tänud!
olime 7ndad. Mängujuhendi leidsime karbi põhjast ja vähemalt meie panime selle kõige pealmiseks tagasi. team yksk6ik pani ees ajama, jätsime neile natuke ruumi. Kui aardeni jõudsime käis seal logimise lõpetamine. HarrysP andis meile karbi ja raamatu üle. Naersime veel, et tee oli kõrval ja kust meie lähenesime? Ikka otse Found it: (4242) 02.Apr.2021 15:53 RR: Levaroti. Iksidel on täitsa asjakohane nimi. Teevadki ikse otsides? Siia jõudsid nad peale meid. Aitähh! Hästi vahva astmeline surnuaed oli. Vanaemadel oli aega seda uurida kui me otsisime.
Siin sai jälle väike kokkusaamine teoks. Tänud aarde eest
Jätsin auto suure tee äärde ja jalutasin kohale. Kohapeal läks natuke enne kui gps end kogus ning õige puu juurde juhatas.
Peale Pootsit sai juubilar veel kaks aardeleidu kirja, mina olin neis paigus juba varem käinud ja logi olemas. Siis jagunes meie juubelituur kaheks, üks kolmik suundus Pärnu poole tagasi ja teine kolmik Tõstamaa poole. Levaroti aaret otsides sattusin taas mulle tundmatusse kohta, meeldiv metsarada. Leidsime tuttavat tüüpi aarde. Aitäh RR algatajatele ja peitjale!
Auto jäi eemale ja võtsime kerge jalutuskäigu ette. Oli aimu, et leivakotti olid teisedki otsimas käinud. Leitud ja logitud!
Tänane teine teolt tabamine (seekord jäime ise vahele). Waze juhatas sinna asula alguse märgini; edasi läbi võpsiku pea et nulli kui selgus, et sealsamas ju täiesti sõidetav tee. No läks nagu ikka ühesõnga. Nimed kirjas ning.. Eemalt kostus ragistamist- tuli Yksk6ik tiim. Ning kui ka neil nimed logiraamatus, jõudis Kaits747 tiim kohale, neile jäi siis au karp tagasi asetada sinna, kus ta koht. Peitjale tänud!