Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
RR ehk Romantilise Rannatee geotuur viib teid avastama rannajoont Virtsust Läti piirini. Kohad on geosõbralikud, astu julgelt uudistama.
Kihnu meri ja rannik on väga kivised, kuid suurte rändrahnude poolest siiski vaesed. Linaküla männikus asuv Liiva-aa suur kivi ehk Liiva-aia kivi on suurim rändrahn Kihnus. Looduskaitsealuse kivimüraka ümbermõõt on ligi 10 m ja kõrgus 2,5 m.
Legendi järgi elavad kivi all maa-alused – nende häälitsemist on kivi alt kuuldud. Ka mulgi nõiad pidid endid öösiti kivi peal kuivatamas käima.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
vaatamisväärsus (1), ronimine (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC97W9F
Logiteadete statistika:
77 (90,6%)
8
1
2
2
0
0
Kokku: 90
Siin jäi meil teadmata, kes selle kivimüraka siia saarele virutas. Kas Leiger, Töll või hoopis Kalevipoeg. Kivi alt tulevatesse häältesse suhtusime siiski aupaklikult. Aarde oli ikka alguses jama, kuna ei suutnud leida kuidagi vihjepuud. Lõpuks, kui panime kõrguse paika nägime ka aaret. Kättesaamise võttis enda peale seltskonna kõige vanem. Abivahend oli mul õnneks kaasas ja sai selle abil hakkama.
Siiapoole kulgedes selgus, et mu kohalikul abivahendil lisaks sellele, et pidur kipub peale minema, puudub ka rattakell. Kui me tasakesi mööda teed sahistasime, astus meie ees vanem härrasmees. Ma siis nentisin fakti, et mul kell ei tööta, pigem nagu kaaslasele, et ta oma helistaks, kui härra ringi keeras ja lausus, et eks keera siis üles. Hmm, ma ei osanud muud kosta, kui et no mis tast keerata, ma tilisen pigem ise. Aardele lähenedes askeldasid seal juba otsijad. Selgus, et me oma kambast lausa. Aardega silmside loodud, tekkis küsimus, et kes küll järgi läheb. No arvaks, et ikka kõige noorem. Aga kõige nooremal täitus alles aasta ja järgmisel olid nii ema kui ka vanaema ühisel arvamusel, et tema jaoks liiga ohtlik. Seega järgmine. Tal oli küll ka ema kaasas, aga see pigem ässitas, et roni jah. Aga siis sealt hakkas kostma neid aih ja oihhisid. Sipelgad noh. Ega need kaasaelajate kambalegi asu andnud, mida veel põhitegijast rääkida, kes kuhugi põgeneda ei saanud. Aga tänu temale saime meie nimed lihtsamalt kirja, au ja kiitus Liinale. Ja peitjale tänud, Kivi nähtud, maa-alused mitte. Nõidasid ka ei näinud, aga nende jaoks oli vist liiga päevane aeg.
Kivi sai üle vaadatud ja aarde logimisel ka mõned sipelga "hammustused". Aitäh.
Mulle meeldib kaua magada, aga Kihnus ei kipu see õnnestuvat. Seniks kuni teised veel magasid tegin mina naabruskonnas kaks kiiret aardeleidu :) Sipelgaid oli palju, väga palju. Terve keha oli neid täis veel enne kui aarde kätte sain. Tänud!
Sipelgad sibasid kiirelt mööda jalga üles, aga me olime ka kiired. Aitäh aarde eest!
Tulime kena Kevadpüha siia kenale Kihnusaarele veetma. Kuna turimishooaeg polnud veel alanud (saime teada, algab laupäeval, 4. mail), siis oli meil kenasti ruumi igalpool liikuda. Viimati sai siin käidud pea 6a tagasi, seega üht-teist oli taas otsida ja leida ning saime oma aja tagasireisini kenaste sisustatud. Täname aarde eest!
Oli päris ootamatu ettepanek veeta kevadpüha Kihnus. Väike skepsis sai tegelikult kiire otsuse ja olimegi varahommikul sõprade juures ja päikeses sillerdavas hommikus praamil keset vett. Ees Kihnu ja seljataga manner. Kogu päev kujunes väga mõnusaks kulgemiseks. Kuskile polnud kiiret, saar oli väga sõbralik, endataolisete turistide otsa ei pidanud komistama.
Aitäh kaaslastele ja peitjale!
Jõhkralt oli sipelgaid. Ma tantsisin senikaua puu otsas, kui Ethel logis.
Oli siin alles palju punaseid sipelgaid. Tänud peitjale.
Vihje tekitas omajagu hämmingut, aga lõpuks ta ikka silma jäi. Pärast andis veel jupp aega sipelgaid minema pühkida. Aitäh peitjale.
Aitäh aarde eest! Natuke oli pusimist, aga saime nimed kirja.
Kui jõud peale ei hakka, hakkab mõte tööle ja saime kinni kiilunud aarde pesast kätte. Tegime teda pisut saledamaks ning asendasime töö käigus lõhutud korgi. Nüüd ehk toimib jälle.
Tänan peitmast.
Kui jõud peale ei hakka, hakkab mõte tööle ja saime kinni kiilunud aarde pesast kätte. Tegime teda pisut saledamaks ning asendasime töö käigus lõhutud korgi. Nüüd ehk toimib jälle.
Oleme kaks korda proovinud, aaret nàgime, aga ei hakanud seda àra vôtma. Sipelgate rünnak ja ei hakanud tegelema
Aarde leidsime kuid logi kätte ei saanud sest kapsel oli kestas kõvasti kinni.
Leitud. Kui tavaliselt selliste aarete puhul kipub probleemiks olema jäsemete ebapiisav haaramis ulatus, siis siin oli pigem probleemiks kere läbimõõt.
Hekki, mis kogus sipelgaid kase juures käis selga elama ronis. Kohutav. Aga orava roll õnnestus.
Suveseiklus tõi meid isegi Kihnu saarele ratastega sõitma. Patt olnuks aare leidmata jätta. Kaks ühes. Siin oli nagu deja-vu, sest ma olen selle kivi juures juba ammu aarde leidnud. Maa-alused olid täna maapealseteks muutunud, sipelgaid oli siin hulgi. Plätudega oli aarde kättesaamine pigem 3.0, aga ei midagi konti murdvat. Ja saamegi edasi seigelda.
Triin, aitäh! :)
Ma teadsin küll, et meid Suveseiklus siia toob aga mentaalne valmisolek samal ajal geopeitust mängida ja suveseigelda puudus. Seega juhtus hoopis nii, et Paavo pani koos Carolinaga aarde poole ajama ja ma lidusin lihtsalt järgi. Sain ka ootamatult nime kirja. Aitäh aarde eest ja veel suurem aitäh Speedy ja co tiimile, teiega koos oli Kihnus väga chill!
Suveseikluse punkt tõi siia ja logisime aarde ka. Tänud!
Leitud Suveseikluse raames ja logitud tiimina Speedy&Co. Siia tõi meid Suveseikluse legend ning võtsime aega, et tee peale jääv aare logida. Täna oli meil Kihnu seikluspäev. Saarele ja tagasi viisid meid kiired Veetakso paadid. Sinna sõites oli laine päris hea ja põrutas vaat et neerud lahti, tagasisõit oli palju sujuvam. Saarele sai koos jutsi tiimiga ratastega tiir peale tehtud. Aitäh!
Madalate mändide vahel paistis kivi eriti aukartust äratavalt suur. Paraku oli seekord meie geo-orav mandrile jäänud ja kätemerd ei paistnud aarde äratoomiseks. Midagi järgmiseks korraks ka!
Täitsa tore suur kivilahmakas! Otsime siis punkti, et kuhu logida! Sattusime teel kokku tädiga, kes elas seal lähedal. Küsib, et mis asja teil siin? Meie, et otsime kaske! Tädil läksid silmad niiiii suureks!!!!Kaske? Mes kaske? Siin pole kunagi mingit kaske kasvanud! Või kaske! Ja läks podisedes edasi. Kuuldus kaua veel seda uskumatut pominat, et ah nemad otsivad kaske! Siin pole kaske ju!Täitsa hullud MASSAKAD (Uurige järgi, mis see tähendab?)!!! :D ...Aga kask oli olemas küll! :D Aitäh!
Võtsin otsima kaasa sõbranna kes geopeitusest mõhkugi ei teadnud. Tema esimeseks aardeks sobis see suurepäraselt.. ta oli vaimustuses. Tänud peitjale nutika lahenduse eest!
Parim räimerulli ja suitsuräime tegija teada, liikusime minigeotuurile. Aare kippelt käes ja tõesti päris hea vihje tagantjärgi :) Seejärel puurisime aa kivi oma silmadega, istusime selle peal ja vaatasime justkui ühelt kõrguselt pügatud metsa. Kivi ei taltunud - istus oma kohapeal edasi. Pidime järgmise aarde juurde jõudmiseks ikkagi oma sõiduvahendit kasutama
Vihje oli üks kurjemate killast, eriti kui sügisel eeldad kollaseid kaselehti endale märku andma tulema. Leiu ja teostuse au Silverile. Kivi oli ka tore.
Ah või selline vägev kivimürakas siin metsavahel :) Uudistasime natuke aega kivi, siis uurisime välja aardekoha, siis nagu kord ja kohus ohverdasin ennast, et nimed kirja saada ja kui tagasi ratasteni hakkasime liikuma tuli just parajalt juba järgmine sõiduk metsavahele, mis tõi kohale uued kiviuudistajad - nii oligi meil paras aeg sääred teha ;)
Milleks minna mööda kõvakattega teed kui võib suvalisel hetkel paremale pöörata. Ühel hetkel see paremale tee hakkas ka veidi aardest mööda minema, et lõpuks jõudsin aarde lähistele, siis kivi juurde ja lõpuks uuesti aarde lähistele tagasi. Ei see auring kerge olnud. Maast jäi kohe silma silmusega nipukas. Esimene külaskäik aarde juurde oli tulemusteta. Käisin siis ja vaatasin geokoti üle ning pistsin üht-teist taskusse. Edukaks abivahendiks osutusid pinsetid. Panin ka nipuka uuesti aarde ümber, mis tunduvalt lihtsustab aarde konteinerist kätte saamist. Aitäh!
Olime läbimärjad, sõit viis juba majutusse, kui meie teele jäi viimane täpp. Siin tuli märg ilm kasuks. Kõik sipelgad olid pugenud sügavale koopasse. Ainukeseks raskuseks sai aarde välja meelitamine. Ingrid nägi sellega hullu vaeva. Meelitas, ähvardas, koputas. Viimasest oli abi ja logi sai kirja. Edu järgmistele :)
Olime enne saarele tulekut arvutanud, et meil umbes 1 tund iga aarde otsimiseks. Nüüd kella vaadates tõdesime, et oleme pool tundi saarel olnud ja juba 2 aaret leitud. Otsustasime liikumise tempot veel aeglasemaks keerata ja kõike, mis vähegi ette jääb põhjalikult uudistada.
Logidest oli jäänud silma mingi hull sipelgapaanika ja raskesti kättesaadav konteiner. Seega kartsin mingit pikemat ja raskemat pusimist. Tegelikult midagi hullu polnud. Jah, oli sipelgaid, kuid puu polnud neid täis paksult ja õnneks polnud need kõige valusamalt hammustavad tegelased. Aaret märkasime kiiresti, siis võidu sipelgatega selleni ja oligi tops näpus. Keegi oli konteineri kinnitusega vägivallatsenud ja see rippus vaid ühe nipukaga puu otsas. Aitasime ta taas ilusti kahe kinnitusega omale kohale tagasi. Kui nimed kirjas, aare ilusti omal kohal tagasi, hakkasime juba edasi sõitma, kui äkki tuli meelde, et kivi võiks ju ka vaadata. Need sipelgad olid ikka niipalju meie tähelepanu seganud, et selle kivi vaatasime olime täitsa ära unustanud. Pöörasime siis rattaninad ringi ja vaatasime saare suurima müraka ka üle. Tõdesime, et kui saar on väike, ega siis kivid ka väga suured pole.
Suur tänu aarde eest!
"Ka mulgi nõiad pidid endid öösiti kivi peal kuivatamas käima." :D
Esiteks - kas mulgi nõiad on eriti märjad, et nad spetsiaalset kuivatamist vajavad? Teiseks - miks just öösel? Päeval kuivaks kindlasti kiiremini! Kolmandaks - kõige arusaamatum - miks peaks nõiad Mulgimaalt üle suure vee kuhugi kaugele Kihnu kivi otsa kuivama ronima???
Maa-alustest saan aru, nende häälitsemist olen isegi kuulnud. Eriti just kivide alt!
Kivi nägime, sipelgaid nägime, mände nägime ka…aga seda õiget puud ei leidnudki, tiirutasime, mis me tiirutasime - eks siis teinekord…praamiaeg hakkas ka juba liiga lähedale jõudma :(
Oi kus seal oli ikka sipelgaid. Pärast mõningast otsimist õnnestus ikka üks kask sealt mändide vahelt leida. Tänud peitjale!
Siin saatsin jälle Marguse tegudele. Ei ole mul mingit soovi sipelgapesas logimisega tegeleda. Või üldse. Igal võimalusel hoian neist pesadest eemale. Vähemalt suviti. Üritasime pliiatsit leida puu alt, mis TBin maha pillas aga ei õnnestunud. Aitäh!
See ei läinud üldse kergelt. Kõigepealt kahtlustasime, et äkki koordinaadid on valed, sest kivi ise on tükkmaad eemal ning nullpunkt asub ehtsas männimetsas, kus pole ühtegi kaske. Sipelgate olemasolust olime teadlikud, kuna 2 päeva tagasi sai kiirelt aarde juurest läbi käidud ning sama kiirelt minema mindud. Teisel katsel tulime eririietusega ning paistis, et sääsemürgiga kaetud nahka vähemalt sipelgad hammustada ei tahtnud.
Huuhhh, au ja kiitus Kaupole! Ma ronisin esmalt üles, röökisin nagu segane ja tulin veel kiiremini alla ja põgenesin ja siunasin ja röökisin natuke veel. Ütlesin Kaupole, et kui need sipelgad mind täis lasevad, siis ma pole võimeline Kihnu ronimist tegema. Kaupo oli tubli ja käis neli korda end seal sipelgapesas lõbustamas. Hiljem olid meil veel mõlemal jupp aega sellised nagu fantoomvalud, et kogu aeg tundus, et keegi kuskil siblib. Praegusel ajal igati kohutav otsimine :D
Liis ronis algul aardeni ning kurtis tohutu konsentratsiooni sipelgate eest. Ma käisin kivi vaatamas ning tagasi tulles proovisin ise. Nii kui paar sammu tehtud ja järgmisest oksast haarasin, oli kohe 10 sipelgat käe peal ja eks ka mööda jalgu olid üles roninud. Aarde juurde jõudes oli neid juba üle kogu kere, aga aaret kätte ei saa. Ühe käega keeruline ka ning kaua ei jaksanud proovida. Läksin auto juurde, ajasin enamiku sipelgaid maha ning siis lethermaniga tagasi. Nüüd olid nad veel aktiivsemad ning kui aarde juurde jõudsin, hakkasid nad just vasaku silma alla hammustama. Pidi neid mitmeid kordi näost ära pühkima, et silma ei trügiks ning siis sai aarde välja kangutatud. Aare lendas maha ning ega seal üleval logida tahtnukski. Ajasin jälle sipelgad pealt maha ja siis viisin aarde tagasi. Pessa ei surunud ning tundus seal püsivat küll. Päris väljakutse vääriline aare kuuma ilmaga, kui sipelgad väga aktiivsed.
Tulime naiivselt uhket kivi vaatama ning ilusat metsa imetlema. Oligi ilus, kuni aardeni jõudmiseni… huh, see logimine oli õudus ruudus… pusisin ja pusisin, kõik kohad, olid sipelgaid täis, aga topsikut pesast kätte saada ei õnnestunud. Kui juba kõrvad ka neid vastikuid siblijaid täis olid, kannatus katkes ning kimasin eemale. Mart varustas end tööriistaga ning suundus olukorda lahendama. Tops lendaski varsti logimiseks, mees ise kiiresti alla. Keksides panin nimed kirja ning vastumeelselt ronisin uuesti õuduste sipelgapessa. Põgenesime sealt kiiresti, ei tahtnud meist keegi enam kivigi uurida. Huh, see oli karm, ei mäleta ammu nii vastikut logimist. Mida kõike me geopeiturid ikka pole aardeleiu nimel valmis tegema:). Igatahes väga meeldejääv aare.
...
Üliäge ja meeldejääv mereretk: 3 päeva, 13 saart ja laidu, 30 kraadi sooja, päike ja vahva seltskond :)
1. päev: Manilaid-> Kihnu
2. päev: Kihnu-> Rohuküla-> Hobulaid-> Seasaar-> Väike-Tjuka-> Tjuka-> Harilaid-> Heinlaid-> Saarnaki-> Hanikatsi-> Kõrgelaid
3. päev: Kõrgelaid-> Vareslaid-> Kesselaid
13 saart ja laidu 3 päevaga 30-ne kraadises kuumuses. Esimese päeva kolmeteistkümnes aardeleid (13/30). Olime päeva alustanud Munalaiu sadamast ja kõigepealt käinud Manijal. Nüüd siis jõudsime Kihnu. Laenutasime jalgrattad ja asusime aardeid otsima ja leidma.
Aitäh aarde eest! Siin said kõik joosta ja ennast sipelgatest puhastada! Hull aare! Mina üheski teises nii sipelgahullus aardes pole veel käinud!
Keerasime metsateele ära. Põnev peenikeste pliiatsite mets ja kivi. Aga, mis edasi juhtus, sellega polnud me küll arvestanud. Kõikjal sipelgad, jooksis geopeitur, jooksis järgmine, enne lendas abivahend, lendas tops, lippasid jälle geopeiturid, lahkusid ratturid sipelgaid eemaldades. Tänud peitjale.
Leidsin kivi ja leidsin kase, nimi jäi kirja panemata arguse tõttu.
Leidsin aga kätte ei saanud.
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: puudub nimi logiraamatus.
Leidime lõpuks selle kase aga kahjuks ei saanud logida
Leidime lõpuks selle kase???? Aga kahjuks sinna logida ei saanud, oli nii tugevasti kinni, et ei saanud kätte????
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: puudub nimi logiraamatus.
Sipelgaid jagus kõigile, konteiner on pirtsakas :)
Kivi oli tuttav kunagisest rattamatkast, sipelgad tegid logimise keeruliseks. Mikk jampsis konteineri kallal pikalt, midagi oli seal kinni kiilunud. Aitäh!
Mikk sai austava ülesande logi kirja panna. Millegipärast rapsis ja vehkis seal üleval ja allatulek oli ainult üks silmapilgutus. Aitäh.
Kui algul tundus, et kiire logimine, siis kahjuks logi kirja ei saanudki. Konteineri leidsime, kuid kätte ei saanud, oli teine nii tugevasti kinni, paar korda üritasime ja loobusime. Kiire oli meil, teised matkalised liikusid edasi. Kui grupile järele jõudsime, siis saime matkajuhilt veel riielda ka:(
Suured kivid meile väga meeldivad, eriti kui nad sellises mõnusas metsas kenade mändide vahel kaugelt silma hakkavad. Tiirutasime kivi ümber küll, aga maa-alused seekord end ei ilmutanud - ju pelgasid nii suurt seltskonda. Üks üksildane jalgratas seisis siin küll samas, ei tea, kas mõni maa-alune ... Aardeleid oli üsna kiire ja loomulikult oli see taas Indreku leivanumber. Suur tänu peitjale!
Kohale jõudes juba keegi logis aaret, jõudsin just õigel hetkel sinna ja lasin ka oma nime kirja panna. Edasi läksid meie teed saarel lahku, oli tore, aitäh :)
Alguses ei saanud aaret pesast välja. Tagasi tulles võtsin taskunoa kaasa ja sain kätte ja logida. Aitäh, väga tore aare!
Vat kui hea, et me siia öösel ei sattunud. Ei oleks tahtnud maa-alustega kohtuda. Nõidasid poleks ma pelanud, neid näeb nii kui nii iga päev. :D Tänan.
Puid oli uhke kivi ümber palju, aga kase moodi polnud neist ükski. Õnneks mõningase otsimise peale märkasime midagi, mis vihjega klappis. Ahvipoiss tegi kiirelt mis vaja ja saimegi logida. Aitäh!
Einoh seal oli tõesti eriti romantiline vaade. Mowgli käis ja tegi oma töö ära.
Päev hakkas õhtusse jõudma ja otsida olid jäänud veel paar viimast aaret. Rattad jätsime tee äärde ja läksime puud uudistama. Mina leidsin aarde ja Karl ronis järele.
Väga tegusa ja aarete rohke geopäeva lõpetuseks jäi otsida veel viimane aare Kihnu saarel. Maire silmas kasti ja mul jäi kohale minemise vaev. Teekonda oli küll natukene lihtsamaks saetud aga mul oli kohati ikkagist natukene kitsas sinna pürgida. Õhtu lõpetuseks nautisime kuuma sauna ja võiski Kihnu sõidu õnnestunuks lugeda. Mul kogunes päeva peale lausa 31 aaret + 5 Kihnu laborit. Mairel 8 aaret enamgi. Ei mäletagi millal oli viimati nii aareterohke päev ilma powertrailita. Tänud aarete eest!
Hommikul saime Kihnul veel korraliku kõhutäie. Kahe peale 4 omletti, millest 2 olid kosklamunadest. Ise marineeritud kilusid ja palju-palju muud. Igatahes kui keegi peaks Kihnu sattuma ja ööbima, siis soovitan soojalt Kihnus peatuda Kastani kodumajutuses.
Ohhoo ja ihhii, J läks aardele järele. Nii teistmoodi mets ja ümbrus siin ka veel lisaks. Found it: 23.Apr.2021 10:06 RR: Liiva-aa kivi / Liiva-aa boulder. Täname. Saime koolivaheaega sisustada, ratastega sõita ja uurida seni avastamata saart.
FTF kell 15:06. Varem oli siin kivi juures Kihnu üks vanimaid või lausa vanim aare Kyne. Aga tänu korduvale kadumisele sai see arhiveeritud. Koht vääris muidugi uut aaret, isegi mõtlesin siia peitmisele, aga nii ta jäi. Nüüd on siis aare olemas. Tänu varakevadisele ajale liivasipelgad veel ei rünnanud, nii et oli hea siin kõndida ja tegutseda. Kivi juures mängisid kohalikud lapsed, aga meid nad ei seganud. Vaatasime silmadega esialgu valelt kõrguselt ega tuvastanud konteinerit koheselt. Pea kuklasse tõstes oli kohe asi selge. Logiraamatus oli aarde nimeks Liiva-aia. Veidi läheb seega lahku internetis olevast nimest. Tänud taaskord kivi juurde kutsumast!