Loogiline väljakutse: keskendumine

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

Kahjuks kiiret reaktsiooni nõudvad vidinad ei ole sobilikud niiskesse keskkonda peitmiseks. Kuna aare ei toimi nagu peaks, siis pean arhiveerima.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Käisin ka keskendumist testimas. Mäng tuli täitsa tuttav ette, päikselise ilmaga oli õues mõnus ka. Paraku tulemuseni jÕuda ei õnnestunud. Keskendu palju tahad, aga kui vidin ikka nupuvajutusi aegajalt ignoreerib, siis pole lootust tulemuseni jõuda. Häirivalt tihti juhtus, et nuppu vajutades klõps käib, aga vidin ei reageeri sellele mitte kudiagi. Lisaks jooksis vigur paar korda nii kokku, et ei aidanud muu kui akupanga eemaldamine. Päris frustreeriv on, kui kriitilisel hetkel mõni nupp jälle ei toimi ja selle tõttu katse ebaõnnestub. Nokia telefonis omal ajal sarmast asja tehes olid igatahes hoopis teised tulemused.

Talv on vahepeal otsa saanud. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Augustis käisin kontrollimas, töötas stabiilselt. Nüüd tõin talveks koju ära.

Vol 1
Tahtsin kontrollida, kas mu akupank töötab, sest Rajaleidja aarde juures jäin tühjade käteta. Täitsa hästi läks siin... sain nipile pihta ja punkte aina kogunes ja kogunes. Miski pärast arvasin, et kui tulukesed käes, siis on mäng läbi... nime kirjapanemisesest jäi vaid 4 punkti puudu. Katsetasin paar korda veel, aga kuna aparaat viskas mind kogu aeg välja, siis andsin alla.

Vol2
Kogu päeva ikka mõtlesin, et tahan sinna logiraamatusse oma nime kirjutada. Õhtul sattusin sinna kanti uuesti.
Nullis ootas mind seekord üllatus - hommikusest külastusest oli mul maha jäänud usb kaabel. Vedas! Muidu oleks kodus seda taga otsima hakanud.

Teine katsetus... väga kaua ei pusinud, sest tehnikavidinad ei saanud omavahel läbi. Peale mitut katkenud mängu, pakisin aarde ära.

Sõdureid kuskil ei paistnud, vaid lasketiirust tuli kõva ja pidevat kõmmutamist. Sättisin end mugavalt päikse kätte istuma ja seadsin eesmärgiks, et rohkem kui tunnike siin aega ei veeda. Esimene katse oli üsna hea, aga siiski üldse mitte lähedal vajalikule. Teine ja kolmas katse said ka tehtud ning siis jooksis asi kokku. Võtsin korra akupanga küljest ning alustasin uuesti. Üks katse ja teine katse ja kolmas, neljas, viies. Skoor kord parem, kord palju kehvem kui algul. Kuues katse pidi olema viimane, aga kuna see lõppes liiga kiirelt, siis tegin ka seitsmenda ja see oli lõpuks võidukas. Kulus kokku täpselt tunnike. Nautisin võitu ja sirvisin logiraamatut. Aitäh väljakutse eest!

Ilmad on taas soojaks läinud ja saab tulla keskenduma. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Lihtne ja loogiline, leitud ja logitud! :)

Oleks see vaid nii olnud...:D Tegelikult on sai seal metsatukas ju kaks korda keskendumas käidud, õigemini lapsi keskenduma sundimas käidud;) Aga ma ju ütlesin, küll ükskord tuleb ka see õige päev. Õnneks läks aare vahepeal talveunne, ei kripeldanud.

Mida ma siis tegin logimiseni jõudmiseks?
Rivistasin muidugi kõik lähikondsed üles ja käskisin talvel keskendumist harjutada.
Eks ma kujutasin ette küll, et lapsed kuulavad sõna ja harjutavad usinasti selleks, et kevadel Männiku metsatukas edukas sooritus teha.

Ma ise olin ka väga tubli harjutaja - mängisin vähemalt viis korda nu-pagadi-püüab-mune mängu :)

Sellest vist siiski suurt abi polnud.

Kuuldes, et soojad ilmad on vidina jälle metsa toonud, kerkis teema muidugi taas aktuaalseks.
Ma ikka veel kujutasin ette, et kõik on nüüd osavad ja saame sipsti ekraanil kiidusõnad kätte.

Tuhkagi! Tuli ikka pusida mitmeid kordi.
Tunnistan, et minu enda puhul polnud lootustki... või noh, umbes 12 punni sain ikka kätte küll, lausa mitmel korral ;)
Õnneks tiimis oli osavam keskenduja ja oli ikka suur rõõm ekraanil näha sõnumit: "Tubli! väljakutse täidetud, kohe saad logida."

Vahva vidin! Aitäh!
Ja loodetavasti tulevad nu-pagadi-munad ikka ka kunagi ;)

Ma avaks laiemale üldsusele natuke selle aarde tegemislugu. Kaupol on kodus spetsiaalne geotuba, kus leidub igasugust põnevat atribuutikat, mille nimesid ma ei tea ja oranžiks, punaseks, halliks liigitan. Üks hetk hakkas toa uks järjest enam kinni olema ja mul oli keelatud sinna minna. Kaupo oli aga võrdeliselt järjest kavalama näoga ja muudkui itsitas. Eks see ainult miskit halba võis tähendada. Teades seda, kuidas ta igasse päeva multit üritas leida ja rääkis, et teeb challengit, siis ma olin täitsa kindel, et tuleb mingi järjekordne ,,multiaare iga päev höhööö - challenge". Üritasin teda elu eest ümber veenda, et see on nõme ja keegi seda ei naudi, et need, kes tahavad, ajavad ise näpuga järge jne...Aga Kaupo ainult itsitas ja tegi salakavalat nägu.

Läks nõks aega mööda ja avalduski challenge, aga vähe teises formaadis, kui olin eeldanud. Peitjaks Kaupo. Seejärel läks ta nii õhinasse ja lippas motika seljas esimesi proovijaid vaatama ja peale avaldumist nii väga ootas, et aaret lahendataks, kuid eriti logisid ei tulnud. Mingi hetk käisin isegi seda atribuuti proovimas, aga punktid olid pigem kesised. Mõtlesin siis, et pole viga, see masin on terve talve kodus olemas ja peale eksameid on paras aeg keskenduda. Talvel üritasin ja skoor tõusis, aga soovitud tulemuseni ikka ei küündinud. Kui kevad käes, siis nägin, kuidas Kaups seda ise pusis, aga kuidagi ei tulnud soovitud tulemus. Märkisin, et kui õige numbri saab, siis võib mu nime kirja panna. Mõned korrad pusis, ühe korra karjatas valust, kui üks punkt puudu jäi, siis aga hõiskas õhinal. Ses mõttes on see challenge aus, et peitja on võimeline seda ise (korduvalt) ära tegema.

Kiidan ja tänan peitjakest! <3

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Hooaeg läbi, ekraan läheb külmaga aeglaseks.

Mõned katsed ja loobusime aga tore oli ikkagi.Aitäh!

Piirdusin ka 10 katsega nagu eelmine külastaja. Mina suutsin kätte püüda punase tule, aga järgmisest jäi ikka palju puudu.

Tegin 10 katset ning hetkel jäi parimaks tulemuseks 60. Tuleb veel harjutama tulla.

Tehtud ja nimi kirjas.
Aitäh

Ära keskendusin! Kuus katset ja 22min22sek, surnud jalg ning okkaline tagumik, aga tehtud. Meenusid vanad strateegiad ja see, kuidas,ma ütleks, haiglaselt palju sellele sarnase asja peale aega on kulutatud. Mõnus nostalgialaks, aitäh ja FP!

Korra olin proovimas käinud aga siis ei olnud aega siin istuda. Nüüd käisin teisi loogilisi uurimas, kuni Mai tegi seda aaret. Mai sai tehtud ja nüüd oli minu kord uuesti katsetada. Kuna eelmine kord jõudsin teisel korral juba suht kaugele, siis õnneks piisas ainult ühest katsest seekord. Mai luges niikaua autos raamatut. Aitäh väga toreda aarde eest!

Kuna vahepeal oli kahjuks natukene infot lekkinud, mis siin ees ootab, siis olin eesootavaks natukene valmis. Mingeid koduseid harjutusi siiski ei teinud, mõtlesin, et sel korral saab pigem soojendusring tehtud.

Algselt tegime katseid Ingega vaheldumisi. Mõlemal tuli ilmselt kaks ebaõnnestunud katsetust. Minu kolmas etteaste osutus aga nii edukaks, et 100 tuli ilma suuremate probleemideta ära.

Loen siis teksti, et kohe saab logida hakata... Vajutasin edasi liikumise nuppu, et seda tegema hakata, kuid selle asemel hakkas uus mäng pihta. Mõtlesin siis, et selline vimka sisse programmeeritud, et peabki kaks korda järjest läbima. Natukene õel, aga olgu pealegi. Aega hakkas natukene väheks jääma kuna pidime vahepeal ühte teise kohta jõudma, aga üritasin siiski, kuna pausile ei saa ju panna. Õnneks vaatamata mõnele liigsele riskile jõudsin taaskord sajani, vist isegi parema ajaga kui varem. Kuna masin näitas mul alles esimest katset, siis sain aru, et pigem oli vahepeal mingi tõrge olnud ja tõenäoliselt peab kogu protsessi siiski vaid ühe korra läbi tegema.

Kuna nüüd olime aga juba suuremas ajahädas, siis võtsime aparaadi lühiajaliselt laenuks, et ka Inge saaks aarde ära logida. Kuna tal nii edukalt ei läinud, siis aitasin natukene omalt poolt ka kaasa, et ikkagi nimi logiraamatusse kirja panna. Sel korral piisas õnneks ühekordsest edukast läbimisest. Pärast seda sai aare omale kohale tagasi viidud.

See on senimaani mu lemmik loogiline aare. Poleks midagi selle vastu kui midagi sarnast teinekordki läbida saab ;) Aitäh!

Naaber loogilise jaoks osutus kohale jõudmise aeg eriti ebasoodsaks ja tulime siis keskendumist harjutama.

Oi jah.. kärsitus ja adrenaliini üles peksmine. Aga siiski siiski sai tänu Marko keskendumisvõimele seegi väljakutse alistatud. Eriti suurt aukartust äratas logiraamu sirvimisel Tarmo sihikindlus.

Tänan peitmast.

Korra varem mingi aeg tagasi käisin luurel aga siis polnud seda õiget tunnetust ja aeg piiras ka veidi. Seekord siis esimese katsega ja alla 17 minuti. Kirja läks küll 2 katset kuna sõber proovis ka korra. Muidu väga vinge asjandus kokku vorbitud :) Aitäh, paluks veel ;)

Tegelikult oli juba aimdus, mis siin ees ootab, aga et asi nii keeruliseks on tehtud. Ossa raks! Kärt tegi paar katset, aga kuna teadsime, et täna pole see päev, siis jätsime asja pooleli.

Äge asi! Seekord Kärt tegi 2 katset, polnud kõige hullem, aga logi kirja ei saanud ning seekord aega/energiat rohkem ei olnud. Tuleme veidi aja pärast uuesti, kui mustikad ka valmis, et saaks nimed kirja, kõhu täis ja FP ka lisada :)

Sain napilt karbi peidukast kätte, kui Kallo parkis kõrvale. Mõtles, et tuleb nokib ka veidike. Aga tal oli süütenöör veel lühem kui mul. Sai siis tunnike trenni tehtud. Loomulikult keeras autosse eksinud parm kõige parema tulemuse pekki. Keda muud siin ikka süüdistada.Äkki oli 74 parim tulemus. Eks teinekord jälle.

Kaheksandal katsel skoor 77. Harjutame veel.

Kolmas külastus.

Kodus ma muidugi trenni vahepeal ei teinud ja eks seda ole ka tulemusest näha. Võtsin seda asja rahulikult. Kohe väga rahulikult! Vahepeal ainult natuke kirusin :P Üldiselt oli super mõnus seal olla. Mitte ainsat sääsepoegagi! Neile seal ei meeldi ja see meeldis mulle väga. Kärbsed küll ronisid kõrva ja ninna ning ühel väga keskendunud hetkel laskus mu peale 3 cm läbimõõduga ämblik aga muidu oli super. Vahepeal lihtsalt pikutasin ja puhkasin näppe ja siis jälle jätkasin. Lemmik number oli täna 71. Max tulemus 79 ja katseid tegin kolme tunniga 23. Mingi edusamm võrreldes eelmise korraga nagu oleks. Mitte küll rahuldav aga progress on oluline :)

Annan oma panuse ka muljetavaldavasse mitteleidudelisti :D.

Kaupo juba Kevadekuulutajas kutsus, et tulge ikka keskendumist ka vaatama ja nii ma siis tegin plaani maha, et peab lähiajal tiiru ära käima muidugi :). Ning täna siis tulimegi siia nuppe klõbistama, kaks eriti lühikese sütikuga memme :D ja tulemus räägib muidugi enda eest ka - ei saanud me kumbki isegi üle teise kümnendi oma skooridega. Täiesti lootusetu juhtum selle vidinaga igatahes mulle, päris huvitav oleks kohe nende üksikute sajaklubiliste tehnikat ja nippe kõrvalt näha ;). Mul igatahes läks too väike idu oma kastis juba peale mõnda kurvi täielikku turbokiirendisse, ei kujuta ettegi, kuidas õnnestuks teda üldse enda tahtmist mööda seal kõhtu täis sööma trennima… :D.

Tegin 10 katset, igakord sain 10 punkti. Iga koolilaps oskab ka arvutada, et kokku teeb see 100!

Kuulge, minge Te kah ...oma ideedega????

Mitte ei jaksanud oodata, et millal küll ilm vähe mõnusamaks läheb. Nii kiheles minu sees see ootus, et tahaks juba teada, mis siin teha tuleb. Aga vihmaste ilmade tõttu lükkasin siia tulekut aina edasi. Täna tundus olema selline juba peaaegu täitsa nitsevo ilm. Hüppasin ratta selga. Moonakott jäi maha aga akupank on kaasas! Sätin end jälle mõnusalt istuma. Ühendan vidina akupangaga. Mingi segadust tekitav lause vaatas sealt korra mulle vastu aga kui tegutsema tuli hakata läksid mul silmad põlema. See on mulle ju vägagi tuttav asi! Nüüd ma siis saan aru, miks ma seda kunagi tunde, päevi... ilmselt ka kuid tegin. Jee! Sellega võiks ju küll hakkama saada! Oh seda pusserdamist, vandumist ja taas uuesti alustamist. Rõõmutunne asendus kiiresti keskendumisega ja keskendumisest sai tüdimus. Iga pisike kõrvaline asi segas mind. Sääsk käel, mesilase sumin, linnu tiibade sahin. Ega palju puudu ei jäänud, kui enda hingamine segama oleks hakanud. Jah, ma olen rooste läinud. Pool tundi hiljem olin teinud kuus katset, parimaks tulemuseks 68. Näpud külmast kanged ja taevas hakkas vaikselt töinama. Pidasin targemaks jalga lasta aga nüüd ma vähemalt tean, millega tuleb hakkama saada. Tark oleks vahepeal kodus trenni teha ;)

Oli ilus päikseline päev. Võtsin moonakoti kaasa ja sammusin kohale. Teadsin, et siin võib kaua minna, seega olin selleks igati valmis. Rind kummis jõudsin kohale ja olin valmis andma endast parima. Koha ja vajalikud asjad leidsin kenasti üles, sättisin end mugavasti istuma. Tegin kohe keskendunud näo pähe, sest äkki see on juba pool võitu. Avan karbi, vaatan ja mõtlen, kui loll lammas saab üldse olla. Mul pole ju akupanka kaasas! Tegelikult isegi kodus pole, viimane andis just saba. Silitasin seda asja siis pisut ja ei viitsinud kuhugi minna. Nii ilus oli olla. Vaatasin tükk aega keskendunult muretuid puude latvu.