Paadimees 32 See viimane

 1 

Väga kenasti tehtud aare, kahju ainult, et see on aja jooksul räsida saanud. Saime ka laheda peremehega tuttavaks ja ehk jagub tal veel jaksu aardeid edasi peita ja neid parandada. Suur tänu aarde eest.

 1 

Jätsin auto üles aarde Mänd+1 suurde parklasse. Haarasin igaks petteks paar aukliku tallaga üliõhukest kummiplätut näppu, kuid ehk vaja vette ronida. Otseselt polnud vaja, suutsin kraavist kuiva jalaga üle hüpata. Ka ronimine polnud midagi hullu ja vaade oli siin tõesti kena. kaane avamine võttis aega mõne minuti, edasine juba 40 minutit. Olin juba peaaegu loobumas, sest see tundus ilmvõimatu, aga ma ju ei loobu.. Süüdistasin loodust ja ämblikke, kes kuudega piisavad võrgud ette kudunud, mis tundusid korralikult takistavat. Aga lõpuks ometi paistis siiski päike ka minu hingeaknasse ning ma sain aarde kätte! See oli hea tunne, saavutus. Kellgi sai niimoodi 1030 ja saabus aega hommikuks midagi halba alla otsida. Tuju hea, ei hakanud end uuesti Kösti ojaga morjendama. Läksin tegin seda parem Valjuoja 6-ga ;-)
Kiitus ja tuhat tänu peitjale sellise väärisaarde eest! Lõpp hea, kõik hea. Kuigi üks paadimees jäi ikka leidmata, lisaks Kösti ojale ja Valuoja 6-le. 5.0 Valuojas-Marienhofist rääkimata.

 1 

Kuidagi järsku tekkis mõte, et kuule läheks võtaks selle ära ja kuna hooldatavad tundusid olevat tegevuses, siis põgenesime kiirelt. Nii kiirelt, et alles autot seisma jättes sain aru, et mu telefon oli jäänud tuppa laadima. Aga õnneks oli Carolysi oma olemas ja ka kummikuid oli tal mulle laenata. Olime sobivat aastaaega valinud juba pikalt ja võib öelda, et suutsime nüüd kogemata väga ideaalse aja valida. Ronimine õnneks midagi ülejõukäivat polnud ja ka logiraamat tuli peale väikest pusimist välja. Kartsin hullemat. Suur tänu!

 1 

Paadimehe saaga aitas palju kaasa mu 2019. aastal alguse saanud streakile, nii et tore oli suurema aardega punkt sellele seeriale panna! Saime Anniga ka viimaks toast välja ja aaret otsima. Kummikud olid ikka ainuõiged jalanõud. Lirtsus ja plärtsus aga kohale jõudsime. Staarorav vallutas kõrguse ja hakkasime mõtisklema. Üks hetk saime lahti ja siis saime aru, et teised mõtisklesid alles siis. Tagasiteel korjasin kimbu oksi. Huvitav ainult miks see vesi seal järve peal/kohal/üleval nii õline on :( Aitäh! EVEJ

 1 

Siin läks ootamatust palju kauem aega ikka, mitmeidnkordi sai ikka ülesse ja alla ronitud, vahepeal logisid loetud jne. Otsitavat abivahendit ei leidnud aga õnneks võtmekimbus abivahend olemas ja sai lõpuks logi kirja, tegelikult ju väga hästi tehtud kui välja arvata see, et puu otsas no mitte mingit mugavat istumis poosi ei leidnutki :D

 1 

Oleks pidanud seda logimisprotsessi kiirendusega videona üles võtma - oleks saanud päris naljaka klipi. Aga aare oli aus ja tore! Aitäh peitmast!

 1 

See meeldis. Kui kohe näppe karbile taha ei saanud, siis sättisin ennast mugavalt istuma ja jõllitasin natuke aega konteinerit. Korralik võimlemine erinevate tasandite vahel. Õnneks oli taskus vajalik tööriist olemas, et kõik tööle hakkaks. Ilma selleta oleks palju raskem olnud. Sarnast koopiat olen juba Tartumaal kohanud. Aitäh!

 1 

Alustasime Rauliga täna punktijahti. Aga kus saada need kokku? Valikuid ju isegi oli aga lõpuks jäi valituks Viljandi. Aeg oli ka veidi piiratud, nii jäid mõned aarded veel siia ootele. No küll sai seda liginemist alles uuritud, küll ühelt, siis teiselt poolt. Lõpuks ikkagi hakkasime astuma, mingid vaevumärgatavad jäljed nagu läksid ka. Oligi õige suund ja sellega asi ei piirdunud. Kuidas ometi logida saaks? Näed küll võimalust ja arutad, et miks ometi, aga hakkad ikka mujalt otsima. Lõpuks sai võitu, abi küsimise variant. Tänud peitjale aarde eest.

 1 

Leidsime. Tänud peitjale.

 1 

Eks me kaardi pealt ikka vaatasime neid favo punnidega aardeid ja kui ikka on sydamed kyljes siis ikka on mida ka uudistada. Sama siis ka siinsega. Esimese hooga praakisime selle tegelikult välja kuna ilm oli parajalt märg ja lisaks asjandus asus kusagil veelgi märjemal märgalal. Kuna aga olime nyyd juba vaikselt kodu poole liikumas siis tundus hea m6te ikkagi m6ni kirss ka tordile lisada. Sumpasime end läbi märja heina kohale ja asusime pusima. Eks läksin ise ka esimese asjana sellele Tunkilikule liimile et kookisin prao vahelt nõõri välja et veenduda selle mittekasulikkuses aarde avamiseks :D sai teist ikka tykk aega seal silitatud ja paitatud ennem kui pirni p6lema l6i. Vähemasti praegusel aastaajal siiski abivahendid ka vaja kuna palja s6rmega ei pruugi vajalikud asjandused liikuma hakata. &nneks abivahend oli asjalik ja hetk hiljem saigi uudistada mis on krokodilli k6hus. Ah et selline lahe asjandus. Väga vahva pusimine. Nimed said kirja ja t6esti skooripealinna reiting t6usis meie silmis mitme tugeva pygala v6rra. Igati kvaliteetne teostus. Kiitused meistrimehele ja sildid külge ;) Auto juurde tagasi j6udes olid varbad kuivad aga k6ik ylejäänud heinas sumpamisest kuni poole reieni ligumärg. Nii järgneski kiire sokkide ja pykste vahetud et ikka kuiva olemisega kodu poole tagasi liikuda. Aitähhid

 2 

Skooripealinna liiklusmärkide ja kuuskedega tutvumise kõrval jäi silma, et siin on siiski ka mõned aarded, mida FP-dega hinnatud. Ilm oli kehva, asukoht tekitas kõhklusi, aga suur tahtmine oli veel midagi toredat ka Viljandis leida vitamiinitopside ja petide kõrvale. Otsustasime üritada. Oli hea mõte. Matkasaapaga sai ilusti kohale, märg rohumaa ja taevast tilkuv vesi muidugi kuivaks meid siiski ei jätnud. Veidi mõtlemist ja laegas avanes meile, veidi kannatlikkust ja võisime rõõmsalt aarde leitud logida.

Lahe asi. Tasus tatistest tingimustest hoolimata tulla küll, ega see maastik vist niikuinii pole ühelgi aastaajal väga mõnus. Eks selline väärt kast tulebki korralikku võpsikusse peitu panna.

Aitäh peitjale! Aare kompenseeris Viljandi mainet küll, et polegi ainult kuusemikro ja liiklusmärgipeti aarete linn, toredaid asju leiab ka, kui valida ;).

 1 

Päeva lõpuks tundus see paras kirss tordil. Lähenesin tankla poolt mööda kraaviserva. Tossuga tuldav, ainult et tossud ei jää siis kindlasti kuivaks, vaid pärast saab sokkide väel Tartusse sõita, soojendus jalgadele suunatud.

Igatahes... aarde juurde ma jõudsin, aga avada ei osanud. Lugesin siis logisid ja üritasin järgida Tunki juhiseid: kõigepealt urgitse nöör praost välja ja tuvasta, et see on kasutu. Siis tuvasta, mis suunas peaks paneel avanema ja siis kasuta võtmeid ja ohtralt jõudu... no ei, see ei lähe ju kirjeldusega kokku.

Maivõi, ma ei usalda enam ühtegi sellist suurt puust kasti, mis peaks avanema iga ilmaga abivahendeid kasutamata vaid paari hella sõna ja silituse peale, vaid võtan kohe igaks juhuks Leathermani ja 10 erinevas suuruses torxi otsikut kaasa :)

 2 

Nüüd siis sai lõpuks sellele seeriale ka punkt pandud. Ega see avamismeetod eelmisest korrast väga meeles ei olnud, seega sai seal natuke pusida, aga nimi sai kirja. Tänud aarde ja mõnusa seeria eest!

 1 

Paras katsumus oli läbi võpsari sinna aardeni ronida, aga aare ise oli seda väärt. Väga lahe teostus :)

 3 

Arutasime, et kustkaudu lähendeda aardele. Olin varem xdreami ajal siin võsavahel seigelnud aga nüüd oli kõik lagedaks võetud ja hea oli otse suund peale panna ning jalutada aardeni. Kohapeal natuke puremist ja näpuosavust ning nimed said kirja. Aitäh peitjale suurepärase aardeseeria eest. Mõned jäid küll võtmata aga ongi põhjust tagasi tulla. Jalutuskäik oli mõnus, kokku koos kõrvalhaagiga kaubandusse joogi järele tuli 14,6 km ja aega kulus 5 tundi.

 1 

Tänast paadimeheaarete seeria läbimist alustasime sellest viimasest. Võtsime oma kummikud ka jalutama, sest veidi märg oli minek tõesti. Aarde juures läks mõni minut mõtlemise peale, aga siis oli selge, kuidas tuleb asjale läheneda ja ka edasised trikid olid täiesti tehtavad, nii et nimed sai kirja. Väga laheda teostusega aare - aitäh peitjale!

 1 

Männi juures kohtusime Tiia ja Einariga, võtsime lähenemise soovitust kuulda. Päike paistis ja tuul puhus ja jõudsime kenasti objektile. Toredad vigurid vigurdatud. Tänud peitjale.

Geopäev Viljandis. Aitäh!

Ei leidnud jõukohast juurdepääsuteed.

Oli väärt

Leitud, logitud, tänan!

Kui see oli nüüd tõesti viimane, siis on mul ka selle aardeseeriaga asi ühel pool.

 1 

Aru ei saa, et miks sellel aardel nii vähe lahe teostus silte on. Mu meelest igati kiitust vääriv meistriteos ja uhke lõpp toredale seeriale, mida sai külastatud äkki kokku kolmel erineval geotuuril ja peräkene jäi veel järgmiseks tuuriks ka ootele. Aga selle aarde teostus oli tõesti nii äge, et esmalt tegin mina lahti ja siis Kaups ja mõlemal jagub ainult kiidusõnu.

 1 

Paadimees 1 poolt saab nüüd saapaga kuiva jalaga kohale. Kohale jõudmisega probleemi polnud, varsti olime kasti juures ja siis tekkis nõutus. Olin juba Karile helistamas ja nii kui ta vastu võttis, saime kasti avatud. Eks alati polegi teise inimese abi vaja, aitab ka lihtsalt helistamine. Kuna olin ülemisel korrusel, siis ei näinud mida Liis pusib, aga varsti sain ma logima hakatud. Ta taastas olukorra ja alla jõudes sain ka ise proovida. Pusisin mitu korda kauem, aga päris lõpuni ei jõudnudki. Vähemasti sain enne nimed kirja pandud ning taastasin olukorras.

Väga äge seeria on olnud ja palju emotsioone aastate jooksul andnud. See on vääriline punkt seeriale.

Üritasime minna, aga loobusime, sest vesi lainetas ja rohkem mudas supelda ei tahtnud.

Aarde "töövõime" taastatud. Hoidke palun abivahendit hoolikalt, see on mul viimane! Edu!

Ilus ilm. Ilus vaade. Ilusti künkast alla. Ilus kuiv ligipääs. Ilus mugav ronimispuu. Ilus pesa. Ilus kuiv raamat. Ilus esimene topsik Viljandis. Aitäh peitjale-meistrile!

Leitud, tänud!

See viimane sai uutest esimesena ära logitud. Aitäh, hea teostus!

Maastikku vaadates tundus mõistlik enne kevadet ära teha selle aarde külastus. Kohale jõudsime kadudeta ja nime kirja panekuni saime ka täitsa mõistliku ajaga. Tore aare.

Tänan peitmast.

Taaskord paadimehe radadel. Polegi ammu pimeduses aaret otsimas käinud. Tore seiklus. Varsti peaks seeria lõpp käes olema. Tänud

Leitud, logitud, tänan

Leitud tänan

Tänud peitjale :)

TFTC!

Siinkandis olles tegime käigupealt ka paar paadimeest. Aitäh!

 1 

Meil leidmata, teistel ka. Tulime siis kambaga, äge oli see jääkihil katsetamine. Aardeni ronis Heigo, Mikile ei jätkunud ruumi. Heigo sai väga hästi hakkama. Tänud aarde eest

 1 

Täna oli lausa lust aarde juurde minna. Veidi viskasime näppu, kes ronida saab ja Ingrid võitis. Ronimine tuli kenasti välja, aga enne logimisprotseduure kuulsime järve poolt meeste hääli lähenemas. Alguses kahtlustasime kalamehi, kuni jutt läks 26 meetri peale, siis oli selge, et niisugust auku Viljandi järve ei puuri. Peagi olidki Aare ja Mihkel kohal ning said oma nimed kirja panna. Oli tore trehvamine.
Aitäh aarde eest! Pärl Paadimeeste seas.

Natuke niblimist ja konteiner oligi käes. Tänud peitjale.

Ilmastik oli meile hea ja turvalise tee loonud aardeni.Parasjagu kui meil Ingrid tegeles karbi avamisega liitusid meiega Karuonu ja Sookoll7.Selline tore karp seal lõpus.Aitäh!

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

 1 

Julgemad teadsid uskuda, et täna peaks siin hea jalutamismaastik olema, seega tulime seltskonnaga ka seda kaema. Oja juurest hakkasime liikuma ning pidime tõdema, et jäine lumi ja muidu jää kannavad päris kenasti. Oja juurest kaaslaseks leitud Heigo läks vallutusretkele ja meie ülejäänud üritasime lihtsalt nõu anda. Üsna pea oligi logiraamat meie käte vahel ning nimed said kirja.

Tagasi läksime üle veel suurema jäävälja, seal sai isegi vaat et liugu lasta. Roostiku taga oli meie otsingute ajal üks julge hing järvejääl isegi uisutamas.

Aitäh peitjale, täitsa vahva värk!

 1 

Kui juba Viljandis oled ja tahad elamusaaret saada, siis tasub siia tulla. Tulime, läksime, logisime. Jää raksatas nii teel aardeni ja ka tagasi tulles päris mitu korda, kuid selle eest jalad jäid kuivaks. Kohale jõudes läks Heigo puu otsa siis tegudele, ülejäänud targutasid all kaasa. Heigost hakkas täitsa kahju, teisel pinge peal seal aardekarbi juures. Lõpp hea, kõik hea siiski ning karp tuli kenasti nähtavale. Aitäh toreda elamuse eest.

Tänud peitjale!
Lahendamine seltskonna ees on ikka palju stressirohkem, kui üksi.

 1 

Uus päev, uued aarded :). Hommikul alustasime stardiks paadimeeste sabalõpuga, seeria Grande Finale oli täpselt selline, et tõmbas tähelepanu korralikult fookusesse ja ajas vere ka käima :D. Igati lahe teostus aardel, minu poolt tulevad preemiaks soovitussildid ja kui mõni fp ka peaks olema jõudnud vahepeal koguneda, vajutan südame rahvusvahelisel lehel samuti, aitäh! :).

Nii äge ex libris :)

Pika ja ohtliku tee lõpus oli lahe aare

 2 

No muidugi lagunes jope just nüüd ära. Palju ei puudunud, et oleks oma enda riietesse vangi pidanud jääma. Õnneks suutis Anna elegantselt mind taaskordsest äpardusest välja päästa. Ma tõesti ei mõista, miks need jamad kogu aeg mind tabavad.
Kuna kindel tuult pidav riietus puudus siis tuli vapralt vastu tuult kõndida ja järgnevatel päevadel (tekkinud nohu tõttu) iga hommik COVID kiirtesti pulgaga nina randaalida. Aga aare ja seltskond olid kindlasti neid kannatusi väärt.

 2 

Kuigi need tänased olud olid talvised ja tuulised, siis vist ikka pääsesime siia veidi kergemalt kui näites sügisel tüma maaga. Peab ütlema, et see aare oli ikka vähe teisest puust kui teised selle seeria aarded ning seetõttu ei käinud see logimine nii kärmelt midagi, et möödasõidul kiire leid saanuks kirja panna. Tuli ikka vaeva näha ja veidi pingutada, aga selle tulemusena saimegi nimed kirja. Aitäh.

Lõpp oli paras ikaldus. Iga teine samm vajus läbi lumekooriku kuskile roostikku. Pikalt seal tuule käes vaadet ei nautinud. Rabasime ränduri ja Objektile, sööma.

 1 

Hommikul aknast vaadates tundus ilm täitsa okei väikseks jalutuseks Viljandis. Lõunapaiku, kui startisime, polnud ka viga. Kui järve äärde jõudsime natuke hiljem, oli juba üpris rõve külm tuul, aga kui juba end soojast toast välja on veetud, siis ega tühjade pihkudega sobi tagasi minna. Seega parikisime auto järve alla parklasse ja jalutasime aareteni. Ütleme nii, et kui pole ammu paadimehe seeriat teinud, siis jõuab ära ununeda mõne topsi leidmise ja/või avamisvalu. Siin polnud konteineri leidmisega probleemi. Puu otsa saamisega ka mitte. Esimene takistus oli selle konteineri avamine. Mõningase nuputamise peale saime aru, et ega siin palju variante pole ja voilaa, lendaski asi pauguga lahti. Edasi oli ka ilmne, mida teha vaja, aga tundus, et eelmised olid võtme pannud sedapidi, et järgmistel ehk meil oleks veidi raskem. Tänks noh. Kui ühel hakkas närv mustaks minema, vahetasime ta välja ja järgmine sai juba asjaga hakkama. Edasi vaid logimise vaev, jess. Vahetasime jälle puu otsas turnijat, panime kõik tagasi algseisu ja tehtud ta oligi. Aitäh!

2022 aasta esimene logi. See aare sobis tänasesse päeva imehästi. Sellisel päikeselisel päeval soovisimegi mõnda pisikest jalutuskäiku vee äärde teha. Ühes kohas tuli end kergeks mõelda, et jalg ikka kuivaks jääks, aga muidu tore käik. Aitäh peitmast. Vahva asi!

 1 

Puhtalt logistilistel kaalutlustel kujunes täna esimeseks paadimeheks see viimane, ehk 32. :o) Kohalesaamiseks kasutasin mugavusvarustust kummikute näol, nendes ronimine oli isemoodi, kuid säärast treppi mööda mitte probleem. Aega võttis hoopis logiraamatule ligi pääsemine. Vähemalt pool tundi silitasin kasti niisama, vahtisin igast küljest, lugesin mõned logid läbi, näppisin siit-sealt, sikutasin mingist pilust nööri välja, ütlesin palju kordi: "Seesam, avane!" aga miski ei aidanud... Kui kõik muud variandid olid välistatud ning tähelepaneliku uurimise järel olin kindlalt tuvastanud, kuidas asja lahti peaks saama, siis ignoreerisin soovitusi kirjelduses, kasutades nii tööriista (autovõti) kui ka küllaltki arvestataval määral jõudu. Midagi kahjustamata. Ütleme nii, et konteiner ikka "mängib" ilmastikuolude mõjul.

Kui välisuks lahti, siis kõik edasine oli juba ladus ning lihtne. Igavesti vinge aare, vääriline lõppakord selle seeriale ja väheke uus vaatenurk järvele ka jälle, aitäh!

 1 

Emotsionaalsemal hetkel ütlesin Margusele, et ma võin roomata ka, kui ta tuli kaarti näitama, et mis ma arvan, kust poolt läheneda. Aga ega ta mind ei uskunud ja valis hoolikalt lähenemisteed. Eks olekski saanud kuiva jalaga kohale, kui see poleks mul paar aaret tagasi juba märjaks saanud :P

Aarde ülesehitus oli meile nagu üllatus ja pettumus üheaegselt, kuna ühel väga kindlal põhjusel oleme sellise lahenduse kallal väga lähedalt isegi pusinud. Või noh, enamasti Margus ikka. Aga eks see on juba hoopis teine teema.

Koht on küll lahe ja eks neid kalamehi võib siia ikka ära ka eksida. Tänan.

 4 

Tossudes sain kuiva jalaga kohale. Vaade oli kena. Järv paistis. Kalamehed paistsid. Eramajade katused paistsid.Sinine taevas paistis. Vali lärm kostis rannast. Mingi üritus oli ilmselt.

Konteiner pakkus mõtlemisainet kohe tükiks ajaks. No ikka päris tükiks. Ronisin veel kõrgemale, et näha, kuidas see jupstükk sealt välja näeb. Järvele igatahes avaldusid kõrgemalt küll veel kaunimad vaated.

Siis uurisin alt ja külgedelt hästi hoolega. Tundus, et lähenemisteed ei ole. Õnneks oli ilus ilm. Lugesin puukoore mustreid.

Ja siis võtsin ennast kokku.

Põhjalikult.

Ja sain hakkama.

Üsna reaalne kanditaat aasta aardele.

 1 

Otsustasime rünnata parklast. Muret tegi ainult kaardil olev sinine joon, aga midagi hullu seal ei olnud, sai lihtsalt üle. Kasti ilma abivahendita avada poleks suutnud, aga see on mul alati taskus. Peale logimist oli tükk tegemist, et luuk jälle kinni saada. Aitäh.

 1 

Täitsa tore mänguasi! :) Tutti väärt igatahes!
Aitäh aardepeitjale!

 1 

Tore aardekarbike on meisterdatud. Tänud meistrimehele ägeda aardeseeria eest!!!

 5 

Maire konditsiooni arvestades ei tulnud läbi võsa aardeni rammimine kõne allagi. Nii tekkis plaan viimane paadimehe aare võtta ikka Viljandi paadimehe kombel aerupaadiga. Laenutasime spordiklubi juurest paadi. Tahtsime võtta tunniks ajaks aga kuna täpset raha meil ei olnud, siis pidime võtma poolteisttundi. Võiski rahulikumalt vaateid Viljandi linnale nautida. Sõit Viljandi järve põhjatippu möödus mõnusasti. Kohale jõudma hakates paistis aga üks ühtlane roostiku võsa ja selle ees vesirooside sasipundar. Etapp etapi haaval ületasime erinevaid takistusi. Rammisime paadi roostikku ja edasi pidi gondli stiilis edasi liikuma. Tegelikult täiesti jõust aeruga järve põhjast surudes. Vahepeal tuli peksta laiali ka roostikku, et seal läbi mahtuda. Kui oli umbes 30m aardepuuni, siis jäi paat kinni. Ees oli tihedama juurestikuga roostik. Aeru läbi lüües andis tulemuseks mulle puusadeni vesi. Ei olnud üldse soovi nii sügavale vajuda. Viskasin püksid jalast, tossud jätsin aga jalga. Esimesed sammud paadist maha tegin aerude toel, et jaotada keharaskust laiali. Plaan toimis ja ei vajunudki sügavale ning sain sujuvalt kindlamale mädamaale. Edasi pressisin ennast läbi üle 3 meetri kõrguste kõrkjate kuniks jõudsin aardepuu juurde. Puu oli õnneks lihtsasti ronitav. Tilkusin seal kasti kõrval ja nuputasin kuidas see avada võiks. Üks ilmselge idee jäi silma aga kuna see ei toiminud siis koputasin siit ja sealt. Ronisin isegi kõrgemale, et mõnda abivahendit leida. Kõrgemalt jaksasin esimese etapi tehtud saada. Käib veidi raskesti ja abivahend oleks kasulik siiski kaasa võtta. Edasised ülesanded nimede kirja saamiseks olid juba vahvamad. Aitäh paadimehe seeriat uhke aardega lõpetamast! Kokku kulus meil lõpuks tunni asemel hoopis 2 tundi. Sellest peaaegu tunnike vist kõrkjate vahel rammilise peale.

Paadimees eeldus

Paadimees tegelikkus

Paadi ninas puusadeni vesi. Aeg paadist lahkuda

 3 

Meie viimane paadimees ja otsustasime selle aarde paadiga otsida, et oleks ikka temaatiline. Spordiklubi juurest laenutasime aerupaadi ja asusime teele. Vaikselt kulgesime aarde poole ja täitsa mõnus minemine oli. U 50m peal tuli võsa ette ja meil õnnestus ennast nügida 30 meetrini. Mina jäin paati valvama, oleksin sinna võssa oma kõhuga nagunii kinni jäänud ja Karl turnis aarde juurde. Saatis mulle pildid kastist ja koos nuputasime mida teha. Karlil oli kohalolija eelis ja hammustas läbi mida teha on vaja. Aitäh paadimehe seeria eest!

 1 

Valmistusin pikemaks sumpamiseks, aga selgus, et tee aardeni oli palju siledam ja mõnusam kui oskasin arvata. Vaid enne kohalejõudmist oli veidi mädamat maastikku. Nulli jõudes jäid esimesena silma puu peal rippuvad riided. Kalamees? Kui pilgu puu otsa suunasin, siis tuvastasin hoopis TBin-i, kes oli juba lootust kaotamas. Vahetasime kohad, tegin vajalikud liigutused ja vormistasime asja ühiselt ära. Väga viisaka teostusega asi. Aitäh peitjale.

 3 

Ma ei teagi, kust alustada. Minu jaoks oli tee kohale suht ok. Kummikud olid jalas. Vahepeal maa vetrus, vahepeal oli porine. Aga arvestades, et praegu hakkas päris korralikult vihma sadama, siis käisin just õigel ajal. Kohapeal uurisin aaret omaarust iga külje pealt. Enesehaletsus tuli täiega peale. Mulle ei meeldi abi küsida. Aga seda teekonda uuesti ette võtta ja jälle nõutult puu otsas jalgu kõlgutada. Olen saamatu, tean jah :) Lõpuks võtsin Nuffiga ühendust ja tänu temalt saadud vihjele tegutsesin edasi. Aga see ei tähenda, et kerge oli :D Proovisin leida sobivat asendit, et puu otsast alla ei potsataks. Ei saanud alguses lahti. Siis ei saanud mõnda aega kinni. Saamatu, räägin ju. Aga logitud ja kõik omal kohal tagasi. Tagasitee oli kuiv (ülevalt), enne autoni jõudmist hakkas sadama. Pariisis sain esimest korda kleidiga puu otsa ronida. Siin esimest korda kummikutega. Teostus on väga lahe! Minu teekond Paadimehega jätkub.

 3 

Ai-kurja, kus see maastik võttis alles vanduma. Õnneks oli niipalju mõistust olnud, et autos vedasime pikad retuusid jalga aga paljaste varvaste otsas olid vaid crocsid. Nii me sinna silmini ulatuvasse rohemassi sukeldusime. Saime vaid mõned meetrid astuda, kui olin maas külili. Olin kukkunud lihtalt mingisse auku. Edasi oli üks suur tasakaaluharjutus ja rammimine läbi kõrge rohu. Pidevalt kadus tasakaal pokude otsas või vahel turnides. Kõike seda ei teinud kergemaks ka 32-kraadine palavus. Õnneks aarde nägemine parandas tunduvalt meie meeleolu, sest valmistatud on ikka korralik asi ja täitsa mõnus oli seda uurida ja logiraamatuni jõuda. Tagasitee tuli puhtalt tahtejõuga teha, sest higi tilkus silma, jalad käisid risti-rästi. Peale seda oli ainus mõte, et saaks järve ujuma.
Aarde teostuse eest täname ja kiidame, aga asukoha mõttes oli küll õudus kuubis. Vähemalt suvel.

 5 

Viimane Paadimees vajas ju ka nime kirja saamist. Tee aardeni oli pask, no kui minul malts juba suus otsapidi on, siis muud ma ju kirjutada ei saa. Aardeni ma sain ja siis tuleb tänada vaid 21 sajandit, et telefonid on olemas. Aitäh, Rein! Aare väga hästi teostatud ja saab viled-suled ja Aasta-aarde kanditaat on mul igastahes valitud. Tund mu päevast sai täidetud.

Täidetud sai ka järgnev tund lipsti, nimelt veetsin selle Turvameeste ja Politsei järelvalve all. Edasi toimus kõik nagu seriaalis “võimalik vaid Venemaal”, ainult Circle K tanklas. Minusugusel harakal on kingi ja käekotte ja rahakotte igat värvi ja igat mudelit ja pidevalt tuleb neid vahetada. Vahetasin ka täna ja kuna Geomängu lähed ju seljakotiga, siis võtsin kaasa väikse rahakoti. Peale Geomängu arvasin, et üks hea Latte kohv kulub ära ja no kütust ju ka kulus 70 aarde peale, siis tangin ka Viljandis ja kuna kohvi saab poest, siis panin kütte jooksma ja läksin poodi maksma. Poodi läksin aga välja sealt enam ei saanud.

Sest kassas selgus tõsiasi, et maksmisest ei ole juttugi, sest pangakaart kodus. Sularaha 50 eurtsi kattis vaid pool paaki. Kuna mul ühtegi dokumenti kaasas ei olnud, no pole ju geomängus vaja, siis arvet ei väljastatud, sest isik vajas tuvastamist, kohale tuli Turvateenistus. Kuna Turval pole vahendeid tõenduseks, siis kutsuti kohale Politsei. See muidugi toksis minu ütlemise peale isikukoodi ja ka autot ei läinud välja kontrollima, vaid minu ütluse peale sisestas, IPad pakkus, et olen omanik ja sellega oli asi klaar. Tahtsin minna autosse, et ikka kontrollida, et äkki IDkaart on arvutis kaasas. Toimus see siis nii, et mina ees ja 4 meest nagu hanekari mul järgi, auto piirati õues sisse aga nad olid viisakad, isegi muigasid. Loomulikult mingit kaarti ega lisaraha mu auto ei sisalda, ei sisalda ta ju üldse midagi. Siis meenus mu kuum kohv ja ütlesin, et mina lähen nüüd sisse tagasi ja tahan oma kohvi juua, selle raha ju mul jagus. Jälle mina ees ja 4 järgi.

Tobe, et see tuvastamine ja paberite täitmine toimus tanklas kõigi klientide silme all. Andsin allkirja, et tunni jooksul kannan arve üle, hetkel makstud aga ei võta telefoni 24/7 avatud putka, et teavitada, et ma pole nii paha. Tean, et mul on Mobiili ID aga no kui pole kasutanud…

ÕPPETUND - ära võta õhtul kell 11 tanklast kohvi, sest kui väljas oleks maksnud, oleks ma ju kohe näinud! Tankida tuleb Paides, sest siit ikka leiad kellegile silmi volksutada, kes su arve kinni mätsib! Peale Geomängu ära roni tanklasse, sest koju jõudes avastasin pori näost ja varvaste vahelt ja rohelised tutsakad riietelt ja juustest koorepuru! Ja tankla ei tohi sa kütte eest jääda 1 senti kah võlgu, siis on maksmata arve 100%, arvuti ei lase osalist makset! Ja varuma pead aega täpselt tund, alla selle jeebet ei pääse!

Tänud aarde eest!

 1 

No nii, vennas sai oma selle sarjaga lõpule, lahe. Olime päeva Pärnus, sai seal natuke aarete kallal nokitsetud. Tulime õdanguks kotto ja mõtsime mida teha. Läheks teeks ühe uue paadimehe. Mõeldud, tehtud. Ahvipoiss manu, kummikud kaasa, nagu soovitus olli. Jätsime oma raudruuna vana kõrtsi ette ja seadsime sammud nulli suunas. Alustame viimasest, et näha kuidas asi lõppeb. No nii istusime siis seal nagu kaks kägu selle vana paju otsas ja söötsime sääski - aga kust nemadki ju muidusaavad. ???? Võtsin vennale ka kõne, et öelda, et see võiks akna all olla, oleks lahe jälgida kuidas geokratid istuvad puu otsas ja nuputavad kus otsast alustada. No niiks, lõpuks imekastike avanes ja üllatuseks olime teised. Nii, et 22:13 STF kirjas.

 3 

Kuigi hommikul tabasime uute aarete avaldumise vast 15 minutit hiljem, siis jäi kiirreageerimine ära - ilmselt on kohalikud juba tegudel. Pärastlõunal oli siiski Viljandisse asja ja kuna täna kaugemale sõita ei saanud, siis võtsime teekonna ette. Kummikuid meil kaasas polnud ja kuuest jalanõust jäid tervelt kaks sinna minnes kuivaks. Oluliselt lihtsam oli muidugi liikuda, kui ei pidanud märjaks saamist enam kartma. Vihjeobjekt oli vägev, jälgi selle ümber oli ka juba märgata. Kasti tuvastasime kiirelt, ka avamine polnud midagi üleliia keerulist. Üllatuseks oli FTF auhinnakotike veel ootamas, võtsime selle välja 14.30. Sulgemine nii libedalt enam ei läinud, sest lukukeel loksub vale nurga all. Surusime sinna kooretükikese toeks ja lahkusime sündmuspaigalt õnnelikena. Paar paadimeest on veel leidmata. Aitäh!

Kaunis käpaline