Foobia: vaglad (Helmintofoobia)

Aitäh aarde eest!

Ägedalt nunnult rõve aare, täname!

Pidime juba oma geopäeva lõpetama aga Foobia aardest ei saa ju ometi niisama mööda sõita, seega käänasime ikkagi siit veel tee läbi ja ei pidanud üldsegi kahetsema ;) vahva teostus!

Kirde poolt pääses aardeni 100 m peale, viimane sada meetrit oli männiistanduseks tehtud. Ettevaatlikult minnes sai. Siin pintsettidest kasu polnuks, lausa grillitange oleks pepsimal vaja olnud. Aga logi kirja sai. Tänud peitjale

Minnes imestasime metsaistutamise stiili üle ja aaret avades tuli ka väike ehmatushüüe, kuigi olin ju aarde nimest teadlik. Ikka üsna ebamugav. Tore, et tehtud! Aitäh peitjale!

Viimne peatuspaik teel pealinna psühhi juurde. Nullis oli mõnda aega hämmeldus ja siis kirumine, et mitmiktööriist autosse jäi. Enne lammutamist aga piilusin vihjet ja üritasin asjast sotti saada. Loodan väga, et sain ja avasin ning sulgesin nagu tarvis.
Ussikeste (v.a. maod) ja vaklade vastu pole mul midagi, eriti kui nad nii nunnud ja mittepäris on :-) Täitsa tore sobramine oli. Üks maast leitud isend valvab nüüd ka purki pealtpoolt, aidake ta siis sugulasteni. Kiitus ja tänud meeleoluka leiu eest peitjaile!

Täitsa vaglane värk. Isegi käed said limaseks.

 1 

Tagasi pandud ja paremate abivahenditega.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Avamine oli jah võimatu. Võtsime kaasa.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Tore teostus, mis enne aarde nägemist tekitas igasugu mõtteid ja kujutluspilte. Aitäh!

Õhtuhämaruses lõi see miljöö sobiliku meelelolu :) Aardega probleeme ei tekkinud, aitäh!

No päris jälk värk :). Õnneks üks meist oli julge ja tugev. Aitäh peitjale.

Tundub et foobiat nende elukate vastu meil ei ole. Vaatame, näeme , mida lõpuks kardame. Täna läks siis hästi ja nimed said kirja. Nüüd ootavad meid hobused, veised, lambad, küülikud, kanad ja koerad. Tänud peitjale aarde eest.

Leidsime. Tänud peitjale

Väga tore lahendus, aitäh!

Õhhh, see aardesari on alati selline, et tuleb kohe autos otsustada, kas võtame või ei võta -- aarde juurde ei tohi valiku tegemist jätta.

Sain ühe võõrsõna selgeks... Uskumatu milliseid varemeid Eesti metsad endas peidavad. Tänud!

No me ehmatasime küll Nilsiga. Nii ootamatu. Mu ema kanadele oleks need vaglad väga maitsenud. Kanadel vist vaid pole vaglafoobiat. Aitäh!

Leitud.

iuuuuuuuu, vaglad. No kui päriselus neid olendeid kuskil näeks, siis eeldatavasti esimene reaktsioon teab mis glamuurne poleks. Siin aga saime tükk aega nuputada, et mida ja kuidas teha tuleb, kui kogemata hakkas mõte jooksma ja saime lõpuks logitud. Aitäh!

Alguses mõtlesin autoga kohale sõita, aga lund oli liiga palju. Tegime siis jalutuse ja nulli lähedal tegutses harvester, aga õnneks piisavalt eemal. Hakkasime siis pusima ja logitud me saime, aga tundub et aare ei tööta nii nagu peaks. Vähemalt kohaliku abivahendiga polnud küll midagi liigutada.

Peale Hõimumarssi kodu poole sõites tegin siin väikse peatuse. Kooliajal käisime sõpradega päris tihti siin kondamas, jube huvitav oli. Mingil hetkel aga ei lubatud siin enam käia ning aeg-ajalt liikus siin isegi turvafirma patrull, mis uudistajaid minema ajas. Täna lähenesin põhja poolt mööda ATV jälgi ja mõtlesin, et huvitav, kas tänapäeval ka patrull siin käib, sest tegelikult on Kupu raketibaas ju eraomandis ning siin käimine vist ikkagi keelatud. Õnneks kedagi ei kohanud aga nulli poole kõndides meenusid sellised toredad filmid nagu "Mägedel on silmad" jms :)
Konteineri kallal pusisin tükk aega ja nägin ka abivahendit aga ei tahtnud see jobu olla, kes teiste kätetööd lõhkuma hakkab ja peagi hakkas külm ka. Nii, et eks ma tulen mõni teine kord tagasi.

Füüsikaseadus toimib. Aitäh.

Leitud, aitäh!

Väga lahe koht taaskord ja vingelt teostatud aare. Esimese hooga oli hämming, et kuidas sellele nüüd lähenema peaks, aga õnneks leidsime abivahendi ja edasi läks kõik nagu lepse reega. Aitäh peitjale.

Leitud

Leitud.

Tegin konteineri puhtaks sellest osast tegelastest, mis kõdunenud olid. Nüüd saab jälle kultuurselt kasutada.

Leid oli kiire, aga et logiraamat ja vaglad kätte saada pidi ikka jõudu ka kasutama.

See on oma nime väärt aare. Piisavalt rõve. Kes läheb logima võiks väikse grip koti kaasa võtta. Idee hea. Tänan

Osa vaklu on kuumaga ära sulanud ja muutnud kogu sisu üsna rõvedaks.

Pärast väikest jalutuskäiku leidsime aarde vägahi lihtsasti üles. Edasi pusisime aga oma 20 minutit, et logiraamatuni pääseda. Kogu süsteem mis moodi see välja võiks näha oli visioonina juba tekkinud. Jõud ei hakanud lihtsalt peale. Üks hetk oskasime abivahendit õigesti kasutada ja pääsesine ühe sammu võrra logimiselr lähedamale. Üks järgnev samm käis samuti üli raskesti. Kui see ületatud, oligi aare ja vaglad käega katsuda. Siin oli viimane kuu aega teinud aardele liiga. Osa sisust oli Eesti troopilise suvega ära sulanud ja logiraamatu ümber valgunud. Parema meelega oleksin testinud helmintofoobiat. Teostus algusest lõpuni päris vinge. Kahjuks sattusime siia vaid liiga hilja. Aitäh aarde eest!

Siin läks meil päris pikalt enne kui logima pääsesime. Me olime ikka päris järjekindlad, et vakladeni jõuda. Soojad ilmad on oma töö teinud ja vaglad üheks klombiks küpsetanud.

Õnneks keegi meist ei kannata helmintofoobia all, muidu oleks vist raskeks läinud. Natuke nuputasime, aga siis saime asjale pihta. Kindlasti väärib külastamist see aare. Auskoht oli natuke 'creepy' kahele naisele ja kahele lapsele.

Saime vaglasuppi :D Ma rohkem isegi ei ùtle. Aitäh!

Tore aare. Lisasin kirjutusvahendi. Hirmu aarde ees ei tundnud, aga hoiataks pimeduses otsijaid: siin läheduses on ohtlikud augud, millest kõigist oma jõuga välja ei roni.

Koht oli huvitav ja vaglakartust meil polnud.Ka konteineri avamine ei osutunud ülearu keeruliseks.

 1 

Geopäeva viimaseks tahtsime veel midagi ägedana tunduvat üle vaadata. Kohale jõudsime kenasti ja nullis ootaski huvitav agregaat. Lahtisaamisega probleeme polnud ja Rudolf leidis endas vapruse käe sinna sisse pista. Olevat väga "mõnna" olnud. Kahjuks on elukad ilmastikutingimuste mõjul kohati üheks klimbiks kokku sulanud ja kipuvad hirmsasti käte külge kleepuma. Üldmulje jäi siiski väga positiivne ja tekitas huvi seda seeriat veelgi avastada. Aitäh!

Veidi läks aega aru saamiseks, kuidas logiraamatuni jõuda. Tänud aarde eest!

Natuke sai silitatud ja uuritud. Sai selgeks kuidas ainuke loogiline viis oleks, aga no mitte kuidagi ei jaksanud avada. Sai juba imestatud, et mis imetrikk siin veel olla saab siis. Kui lootus juba päris kadumas oli, siis õnneks nägi Carolys ära, et näe siin ju abivahend ka. Edasi oli kõik lihtne, isegi foobiat ei jõudnud tunda. Suures õhinas jäi kood võtmata, eks külastan siis millalgi jälle. Aitäh!

Mul on väga hea meel, et ma polnud otsustanud üksinda siia naasta. Peale pikka pusimist, pidime siiski kasutama ühte kolmest õlekõrrest, et logiraamatuni jõuda. Olime nii tegevuses, et ka kohapealset abivahendit ei märganud kohe üldse. Jassu oli väga kannatlik ja selle eest saame teda ainult kiita. Nagu juba foobiatega kohane, meenus alles kõvasti hiljem, et kood jäi ju üles täheldamata. Aitäh!

Läksime kohale et ülemist kinnitust parandada, aga tekkis väike error ja pidin konteineri ikka kaasa võtma. Lähipäevil panen taas tagasi.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Leitud, logitud, tänan!

Ega ma nüüd nende tegelaste suhtes mingit sümpaatiat ka just ei tunne, aga õidusvärinaid nad kah ei tekita. Tänud vahva teostuse eest

Leitud

Ühtegi vakla aarde juures ei kohanud ja ega mul nende vastu mingit foobiat nüüd ka ei ole.

Aaret oli kangutatud meeletult. Meil oli kohe idee aga eelmised polnud poolt pööret tagasi keeranud ja no ilma abivahendita aardeni ei pääsenud. Oli tore pusserdamine ja maastik ilus, minu kandis sellist ju pole. Tänud laheda aarde eest!

Leitud, tänud!

Tänase aaretetripi viimaseks akordiks valisime vaglad. Olime koos juba nii mõnedki foobiad seljatanud, seega tundus veel üks foobia hästi sobima päeva viimaseks. Arvan, et enamus tunneb end üsna kindlalt kui purk sisaldab plastmassi, aga kui kogu purgitäis vingerdaks . . Purgi juures oli esimene tunne nagu kaks blondiini, kes ei tea kuidas kruvikeerajat käes hoida :) Täname peitjat! Meil oli lõbus ja peitja oli ju vaeva näinud, et nii lähekski. Koer igastahes viskas külje päikeselaiku. Eks päev oli olnud juba pikk ning need arusaamatud peatused kuskil kuuse või müürijupi juures, need tuli puhkamiseks ära kasutada.

Tore teostus, tänud aarde eest!

 1 

Viisin tagasi. Nõrkade jaoks panin ka abivahendi.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Võtsime kuivatamiseks kaasa. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Aare on märg, vajab ilmselt pikemat kuivatust, kui ma seal kohapeal oleks saanud pakkuda. Kuidagi pääseb konteinerisse vesi.

Kohapeal oli hetk nuputamist ja siis selgus, kuidas ja mis. Järjekordselt väga lahe teostus :) Kahjuks on konteinerisse vesi pääsenud ning aare vajab pikemat kuivatust, kui seal kohapeal pakkuda saaks.

Tänane kolmas ja viimane leid osutus üllatusena kvaliteetaardeks! Koht oli ka põnev, kahjuks mäeni sumbata siiski ei viitsinud. Rajakesed ja jäljerada viisid kenasti aardeni. Mõni hetk nõutust ja siis pääsesid kõik elanikud rõõmsalt metsa alla hullama. (mis teha kui suures avastusrõõmus elementaarse füüsika unustad) Mõnus töö oli neid taga ajada, mõni nagu jooksis eest ära ka ja naised said kiljuda. Suur tänu põneva koha ,ülilaheda konteineri ja meeldejääva foobitsemise eest. Kõigile väga meeldis.

 1 

Antud foobiat enda juures ei täheldanud-kontrollitud.Läbivettinud logiraamatuni jõudmine võttis tiba aega.Õnneks leidsin kohapeal leiduvast abivahendid.

Olen näinud kuidas pooleliitrine hundijalavesi üksi sisse kulistatakse,näinud pealt kui üle Tartu kaarsilla kaare sõidetakse jalgrattaga,aga sellist tegelast ei ole veel näinud kes paljakäsi selliseid ühendusi lahti võtaks.......

Käisime Siimuga tormi trotsimas. Aare sai leitud kenasti, aga logiraamat oli jääs. Teisel katsel õnnestus ta õigest kohast lahti murda. Täna polnud sobivaid tingimusi logiraamatu kuivatamiseks. Marutuul tahtis kõrvad peast puhuda ja jäine lumi lendas igas suunas.
Jätsin gc. Loodetavasti ei tee need vaglad talle viga ;) Aitäh!

Näppisin konstruktsiooni ja veidi aja pärast hakkasin siiski ka aru saama... Kõik korras ja toimiv. Vaklade vastu vähimatki vastikust tundmata leidsin logiraamatu ja panin nime kirja. Jätsin siia segasummasuvilasse ka ühe rändur Peggy seltsiks. Aitäh!

Kui nüüd nullis nähtud kooslust peaks kusagi päriselt objektil nägema siis vist isegi oleks vastik küll. Tänud aarde eest!

Õnneks seda foobiat mul pole ja sai rahulikult logida.Aitäh!

Lisasin hirmutavat nänni. Ja täheldasin, et jälle on keegi Jaan Tatikas konstruktsiooni parendanud. Tegin ta uuesti halvaks tagasi, sest nii peab olema! :D Pean ehk ülemist kinnitust Tatikakindlamaks muutma.

Võtsin oma hirmu pimeda, mahajäetud ehitiste, metsloomade ja metsa ees kaasa ning tulime siia. Silmade hulk, mis meid ümberringi teel aardeni jälgis, oli muljetavaldav. Ja hoolimata Exe hädakisast aarde kõrval, mis kõlas nagu "niu-niu-niu, ma ei taha siin ühe koha peal olla" aga oleks võinud kõlad nagu "auh-auh-auh, ma olen suur ja vägev koer ja hoidke kõik eemale," sai veidi konstruktruktsiooni vaadatud ning otsustatud naasta soojemal ajal valges kui meid ära ei sööda.

Tundub, et mul seda foobiat pole. Aitäh!

Igasugust jama ka filtritesse jääb :D

Tänan peitmast.

Ja veel üks foobia-aare mahtus tänasesse päeva :). Kaaslased käitlesid küll kogu kombot ilma igasuguse kartuse ja vastumeelsuseta, minul oli siiski hea meel, et ma ise ei pidanud seal too esimene avamisoperaator olema… :D. Oodatult lahe teostus Taxult ja Hetyretilt, minu poolt aitäh ja sildid :).

Sõitsime pimedas metsas peaaegu mööda olematuid radu kohale ja kohe jäi lambivihku midagi huvipakkuvat. Täitsa huvitav atraktsioon ja põnev sisu ka :) Need pehmed jubinad mingit kartust ei tekitanud, täitsa mõnus oli neid näppida. Aitäh aarde eest!

Olgugi, et teadsin, et need pole päris, oli hirmus ikka:)

neid tehis kommikesi katsuda pole tõesti mingi probleem. Aga pane need elusalt liikuma, näiteks täissöönud vaglad korjusel mõnulemas - siis tahaks küll kiiremini ja kaugemale saada. Oma töö tõttu kohtun aegajalt ka inimese sees lõbutsevate parasiitidega, ka siis tahaks põgeneda, aga ei saa, küll olen sageli sammunud mõnda profülaktilist anitihelmintset droogi manustama

Õnneks on aarde kirjelduses kõik öeldud, mis ees ootab. Selle võrra läks lihtsamalt.
GP#6006

Oleme sellest foobia-seerist juba päris mitu aaret leidnud ja seni verest välja pole veel löönud. Eks neid foobiaid ole erinevaid, nagu ka inimesi on erivaid. Erinevus rikastab! Siin aarde juures olime esiti ametis süsteemist arusaamisega, et mis ja kuidas see konteiner lahti käib. Õnneks saime aru ja avamine möödus suhteliselt ilma kadudeta. Ei olnud liiga hirmus ja täitsa julgesime oma nimed kirja panna. Täname hea teostusega aarde eest!

Võtsime preiliga ette öise foobia aarde külastuse. See aeg on kõige parem aeg nende aarete külastuseks. Saab kohe tunda, kas endal on mõni foobiatest. Need tegelased, kelle me selle aarde seest leidsime olid küll väga armsad tegelased. Meile igata aare meeldis või vähemalt mulle. Mia tegi kiirelt minekut auto poole. Ütles, et talle ei meeldi see kant. Mulle meeldis ka joosta. Sai vähemalt sooja. Suured tänud toreda aarde eest.

 1 

Jalutasime aardeni ning leidsime, et meil pole nii tugevaid sõrmi, et paljakäsi lahti saaks. Tõime autost tööriistad ning saime aarde avatud. Karuonu väitis, et tema käed on liiga suured, et logiraamatut kätte saada. Pidingi mina vaklade seas sobrama. :D
Tagasi panime aarde nii, et praegu peaks saama ilma tööriistadeta. Aitäh!

Ülemine kinnitus oli lahti tulnud. Panime nüüd korralikumalt.

Kamandasime lapse autost välja ja jalutasime pimedas metsas läbi aukude ja üle langenud puude koperdades kohale.

Vaglad ja ussikesed olid täitsa kohal ja ootasid armsasti vingerdades ja võdisedes. Laps proovis küll kätt konteinerisse panna, aga ikkagi ei suutnud - naeris ja andis alla. See on ilmselt küll lihtsalt vastumeelsus ja mitte foobia :D Lahe! Aitäh!

Esimese aardega foobia seeriast tutvutud. Selgus, et helmintofoobiat mul ei ole. Süüa selliseid asju muidugi ei suudaks, aga see võibolla ei kvalifitseeru foobia alla. Aitäh!

Tänud peitjale!
Ei tea, kas see oligi nii mõeldud lahti käima, aga tundub, et me ei olnud esimesed nii avama seda. Tagantjärgi uurisin välja, et siin on Kupu raketibaas ja eriti huvitav oli seda avastada pimedas.

Aardenimi foobiaseerias üsna erandlikult lausa eesti keelde tõlgituna ei jätnud kahtlusevarjugi, mis värk kohapeal ees ootab. Ja kui seal mingi foobia mul verre lõigi, siis vaid see, et kas madalapõhjalisega nullist kümne meetri kaugusele sõites pärast tagasi ka saab. Metsaveokid polnud asja palju lihtsamaks teinud, kuid jõudsin siiski omal (õigemini küll Skoda) jõul maanteele tagasi.

Aarde juures seisnes foobia konteineri lõhkumise kartuses. Kui see mööda läks, siis järgmine protseduur ei liigutanud mitte ainsatki meelt. Vaglad on loomulik loodus nagu kõik muud loomad, pealegi praktiliselt kõige hõlpsam proteiiniallikas inimsoole, kes me oleme suuremalt jaolt ikkagi omnivoorid, eksole! Puhtalt geopeituse huvides jätsin aardesse kõik alles, mitte ainsamatki ei pistnud pintslisse :P Aitäh.

Leitud

Väga lahe mets oli kusjuures sinna sõites, ilma võsata metsa alune ja sirged tüved puudel, pimedas nägi koht välja täpselt nagu mingis õudus filmis :D Aare oli päris lahe, ikka veidi läks aega, et aru saada mis ja kuidas, aitäh :)

{FTF}Plaan oli täna Haapsalu külastada. Hommikuks oli me teele üllatusi tekitatud. Tulime kaema ja kogema tänast esimest me teel. Tänud peitjale.

Sekund tähelepanu hajumist ja pool tundi tihedat näputööd. Aga pole hullu. Tänud peitmast!

Teel sündmusele tulime kaem, mida vahvat seekord pakutakse. Täiega lahe. Lemmikupunktid ka Tänud

Kui hommikul Rakverest Haapsallu sõitma hakkasime, avastasime teel just avaldatud uued aarded. Põikasime mõnede juurest läbi ka! See vaglahirm oli üpris lahe aare, kuhu jõudsime juhuslikult nii vara, et seal veel keegi teine käinud ei olnud! Aitäh peitjale väga vahva teostuse eest!

Pakrilt koju sõites astusime uue aarde juures läbi. Näppida tuli jõuliselt enne kui logida saime. Aitäh!