Foobia: karvane elajas

On korras

Proovisin autoga ligi sõita, pisut põhja kraapis aga kohale sai. Sukeldusin pimedasse metsa ja õnneks nägin kohe eluka poolt kinni püütud helkurit. Mõnus karvane elukas oli, isetehtud ja puha. Sellised südamega isetehtud asjad ongi kõige toredamad. Tänud meistritele.

Paras leid varahommikuseks jalutuskäiguks ja ilmselt praeguseks viimane aare siinkandis! Kartsin näha kuusikus palju hirmsamaid tegelasi, aga too seal oli puhta sõbralik. Lasi isegi nime kirja panna ja pliiatski oli näpus valmis! :)

 1 

Kes seal ronib mööda kuuske üles,

karvane ja väike, mustas kuues?

Liigub kindlalt üles ladva poole,

jätnud ettevaatuse ja hoole.

Seal ta juba niidi otsas kiigub

alla kukub, minu poole liigub.

Äkki on ta kadund ei tea kuhu

vaatan selja taha igaks juhuks.

Ämblikud on väga head loomad

neid hoidma peab nad meile õnne toovad.

Aare igati vahva. Logiraamat tundus ainult õige pisut niiske. Üllatavalt pikk vahe viimasest leiust - ligemale 9 kuud! Tänud peitjale!

No siin kohe üldse ei läinud nii nagu arvasin, et teen kiire sutsaka. Geps kargas 15 meetrit sinna ja 6 meetrit tänna. Kui okkaid kraevahel piisavalt oli, siis helistasin peitjale ja küsisin otse, no kuhu te panite? Loomulikult siis sai kohe leitud, tänud abi eest!

Aare on lahedat silti täiega väärt, mina mingit hooldusvajadust ei täheldanud. Tänud kutsumast ja näitamast nunnut teostust, tava elus ma neid ei karda, kuid toast viin paberi abiga ikka välja!

Esimene Foobia seeria aare leitud. Näed siis mida auto kannatama peab, loodan et annab andeks. Tänud peitjale aarde eest.

Leidsime. Tänud peitjale

Üks kummaline kuusekast siia kasvatatud. Foobiat tekitavate isendite asemel õnnestu hoopis ühte kitse silkamas näha. Öeldakse, et hirmul on suured silmad. Ju mul väga hirmu ei olnud, sest seda foobiat tuli ikka jupp aega otsida, enne kui silma hakkas. Aitäh peitjale!

Leitud.

Käes

Leitud

Leitud

Leitud.

Sisu märg.

Huvitav meetod teede eemaldamiseks. Paneme lihtsalt teerajale kuused kasvama.

Aare ise hakkas kiiresti silma. Lahe elukas.

Aitähh Tarmole, mulle vaatas vastu juba täeisti foobiaid tekitav isend. Lahe aare.

Valgel ajal on täitsa nunnu magav karvakene. Väga vahva aare! Rähni toksimise saatel sai logi kirja. Aitäh peitjale!

Geomobiiliga sai täitsa mõistlikult lähedale kuni tõke ja vastistutatud kuusekesed vastu tulid, aga sealt oligi m6nus jalutada. Kirjeldust ma ei lugenud vaid tahtsin selle jätta puhtalt üllatuseks et mis karvane koll mind seal ees ootab. Esimese pilguga v6ttis korra isegi m6tlema et kas peaks igaks juhuks äkki tokiga eemalt katsuma. Mine tea pärast mängib surnut ja haarab näpust kui lähemale j6uan :D Osutus teine siiski täitsa sõbralikuks tegelaseks. Eks põhjus v6is olla ka selles et ta seal abi ootas. Igastahes leidmise ajal meenutas ta mulle rohkem herilasepesa kui seda mis ta tegelik loomus pidi olema. Gravitatsioon ja tuul olid oma töö teinud ja kuna kõik välja ulatuvad esemed oli vastu keha ja taeva poole sirged. Siis pilt oli pigem nagu oleks poest puuviljaosakonnast suur karvane kiivi õhukese kilekotisisse visatut ja siis nagisse riputatud. Peale logimist masseerisin siis tegelase sinna palju loomutruumasse asendisse järgmist foobikut ootama. Peitjale aga tänud väga laheda teostuse eest. Isegi mina kellel teadaolevalt seda foobiat ei ole, jäin kora kõhklevalt vaatama ennem kui edasi julgesin tegutseda ;)

Üldiselt pole mul karvaste elukate vastu midagi, endalgi jookseb üks pidevalt sabas. Ja see tegelane, kes siin metsas ootas, oli ka täitsa nunnu. Tänud peitjale aarde eest

Tänud peitjale :)

TFTC!

Leitud, logitud, tänan!

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Lahe konteiner. Tänud peitjale.

Millalgi ammu-ammu sai lapsed meelitatud aardejahile. Nad vaesekesed ei aimanud, et tuleb 10km oikkune jalutuskäik…

Selle eriti lolli issanda aasta seitsmenda kuu esimest päeva sai vääriliselt tähistada asjaoluga, et suutsin võpsikusse meelitada endaga koos noore neiu ja teda turvava meesterahva. Suisa kaameravalve oli juures. Aare heas seisukorras, nii nagu olema peab, tee sinnani - jah linnainimese jaoks foobiline.

Leitud. Mõnus jahedus seal kuuskede all.Tänud peitjale!

Taaskord üks foobia seljatatud ja nimi kirjas. Tänud meistritele!

Väike jalutus ja leidsime ägeda teostusega aarde. Autoga sai ka mõistlikult lähedale sõita. Õnneks mul geopeituses välja toodud foobiaid ei esine ja aarete leidmine probleeme ei valmista.

See oli väga armas isend. Tänud aarde eest!

Tänase geopäeva viimane aare. Kuuskede all oli juba hämar. Aitäh!

Valmistusime kohtuma hirmuäratava karvase elukaga tihedas padrikus. Õnneks polnud pime. Päike säras. Kohe hirmud poole väiksemad. Ka põhjatu kraav muutus aarde juures kitsamaks, siis sukeldusime kuusemetsa. Seal ta meid ootaski. Pesa talvest alles veidi segamini, karvad seljal turris ning oligi aeg hüüda nagu tuntud telesaates "Mask maha!". Aitäh! Meil oli tore.

Tee oli küll juba peaaegu lumevaba, aga üsna pehme ning ei riskinud autoga nulli sõita. Jalutamine teeb ainult head. Ilus tihe kuuserivi ja siis üks pirakas tegelane seal ootamas. Meenus, et varsti on taas see aastaaeg, mil metsast välja tulles on riided ja nägu seda valget ollust täis. Meie kohalike tegelaste vastu mul õnneks foobiat pole. Aitäh!

Päris huvitav ümbruskond, kõik on ritta istutatud. Karvane elukas on talvega veidi oma haaret lõdvendanud aga vist maha ei kuku veel. Lahe aare, kahju, et noorgeopeiturit kaasas polnud. :D

Mõnus väike jalutsukäik kena aardeni ja tagasi, tänud peitjale!

Tänud aarde eest!

vinged kuused. siia oleks pidanud öösel tulema :)

Leitud, ilus jalutuskäik ja georada viib otse aardeni

Suure tee pealt aardeni minev tee oli lahti lükkamata aga lumme oli korralik kõva jalgrada sisse tallatud ja mööda seda oli mugav aardeni astuda. Karvaseste elukate vastu mul mingit foobiat ei ole ja mulle see nullis olev elukas ei tundunud isegi karvavõrdki karvane. Oli teine hoopis päris sile ja karvutu.

Mõnus matk oli. Aitäh peitjale!

Kuna lund lükati ülalt lausa sahaga alla siis polnud võimalustki suurelt teelt maha keerata. Kondimootoril kulgemise tegi äsja sõitnud saani jälg lihtsamaks. Aga kui rajalt kõrvale astusime siis kraav suutis küll üllatada. Lume pealmine kiht oli kõikjal ühtlane aga see, mis seal all, selgus siis kui sinna astuda :D
Väiksena ma ikka kartsin neid tegelasi. Süüdi oli kellegi täiskasvanu rumal nali hetkel kui mul see tegelane käe peal kõndis. Hüüatus "HAMMUSTAB" lõpetas pikkadeks aastateks meievahelise lähedase suhtlemise :(
Tänud aarde eest!

Lumerada magava elaja kookonini oli jah veidi lumine aga miski ütles, et see pole pooltki, mida võib see imeline talv oma võlukübarast võtta (ja palju ei pidanudki ootama). Kõige emotsionaalsem oli pigem autotee üle lagedate, kus isegi sahk oli poole mäe peal loobunud ja siis mossedforidladadopelidaudidjne olid rajanud läbi hangede maanteele tee, mis safarirallile kindlasti silmad ette andis.
Aga see elajas...kui aus olla on ka minul geenides Aafrikast pärit pärilik foobia, sest seal on paljud neist eluohtlikud ja ellu jäävad need, kes neid ei näpi. Mis teha... Darwini seadus. Kes ei usu Darwinit, sellel jääb üle Jeesus, Allah, Ra, Buddha, Mana jne... mida keegi soovib.

Mõni aeg tagasi sõitsime siit mööda, kuid väljas oli paras maru ja lumemöll ning siis ei tekkinud tahtmist suure tee äärest siia aarde juurde jalutada. Oli siis ja oli ka täna tee äärde lükatud lumevall, millest väikese autoga üle ega läbi ei pääsenud. Samas, teisel pool valli polnud lund ollagi ja seal oleks võinud ka väga madala autoga sõita.

Samas, Kairo Kiitsak oli täna kirjutanud, et heal juhul võib täna õhtul kella 7-8 ajal pimedas lagedas paigas põhjataevas virmalisi näha ning seega sobis see jalutamine meile hästi, et heal juhul neid virmalisi vaadelda. Tutkit, brat. Nii hästi meil ei läinud hoolimata sellest, et kõikjal oli pime, taevas selge ja tähed säramas. Virmalisi ei kuskil, küll aga leidsime selle armsa karvase olevuse üles. Eks oli ju nunnu, selliseid võiks kohata küll ja selliseid aardeid otsiks ja leiaks veelgi. Aitäh, meie täname.

Meenub, et lund jagus ja autoga letti sõita ei saanud kuna vall oli tee otsa lükatud. Muidu hea idee

Siinse foobia-aarde juures peatusime linna tagasisõidul ka, elajas oli nii nunnu, et tee talle või pai :). Mulle väga meeldib Hetyreti viis need tavalised konteinerid lihtsate vahenditega nii ägedaks muuta, aitäh aarde eest peitjatele ja preemiaks minu poolt sildid :).

Poolel teel punktist A punkti B, millest kumbki polnud kodu oli vaja aega parjaks teha, win-win võimalust tuli ära kasutada ja nii me Raasiku kandi aardeid otsima sattusime. Õhtune pime aeg ja märksõna karvane elajas tekitasid küll väikese kõhkluse, aga õnneks oli mul julgem tegelane kaasas ning sahistasime läbi lume metsa poole. Otsitav ei tahtnud esialgu silma jääda ja laps küsis nüüd täpsustust, mida me otsime. Alles nüüd sai teada aarde nime ja kiire reaktsioon oli, et ma vist ei tahagi otsida :). Need tegelased talle kohe üldse ei meeldi. Õnneks siiski tagasi autoni ei pagenud ning järgmisel hetkel koperdasin ka aardele otsa. Elajas oli oma elamise seal pisut sassi juba keeranud, aga konteineriga kõik hästi. Aitäh.

 1 

Vaatasin kaarti ning otsustasin väikese autosõidu ning jalutuskäigu kasuks. Lumi krõbises jalge all ning tähed särasid taevas. Vähemalt aarde poole jalutades, kodutee oli jällegist nii udune, et taevast polnud nähagi. Nagu ka mõnel teisel logijal kombeks, sain aardeni jalutada kaks korda (kood jäi üles märkimata). (999) Aitäh!

Foobia aarded tunduvat kõik olevat igavesti lahedate teostustega ja nii ka see siin. 4veoga sai peaaegu nulli välja sõidetud. Esijalgu kõigepisem küll tiba pelgas, et ei tea kas see tüüp seal ikka on mängu ja mitte külmununa talveunes päris tegelane...aga lähemalt uurides sai aru küll, et kartmiseks põhjust ei ole ja nii saime nimed kenasti kirja :)

Teeotsas proovisime Inga madala autoga kas jääme kinni või mitte. Lõpuks jätsime auto teeotsa ja sumpasime need paarsada meetrit läbi lume kohale. Õiges kohas oli veel näha kellegi jäljerada, seega läksime nende järgi. Koht lahe (mõnusalt lumine) ja maskeering ka äge. Alguses arvasime, et see käib teisest kohast lahti ja kangutasime veits sealt kuni Inga elegantselt kerge liigutusega korgi eemaldas ja EKG-d meenutava käekirjaga nimed raamatusse kandis :P
Täname laheda aarde eest. :)

Tänud peitjale!

Õnneks ise neid ei karda.Aare tore seal metsas.Aitäh!

Ise neid ei karda, aga samas päris suuri pole ka looduses kohanud. Aitäh aarde eest, teotus väga lahe!

Täna võtsime koera ja tulime jälle Raasikule jalutama. Libedus ja pimedus andsid jalutuskäigule vaid juurde ning lõid muidugi ka hea meeleolu sellise aarde leidmiseks :p mõnusalt tiheda metsa sees. Tänud vahva aarde eest!

Sniff

Ei ole minu lemmikud, kuigi see oli isegi päris kenake! Veidi pidime tiirutama ja siis saime nimed kirja. Aitäh!

Mäletan, et teel aardeni proovisime aidata ühte hädalist, kes oli sõidu ajal autovõtmed ära kaotanud :D Ehk siis tegemist oli mahtuniversaaliga, mille sai võtmetest käima panna, võtmed tasku susata ja siis sõidu ajal õnnestus vanemal härrasmehel auto välja suretada. Võtmeid ei leidnudki üles, kuid õnneks on selliseid asju võimalik ka lusikaga käivitada, haha. Ärge ostke Chrysler Voyagerit, kui ei taha, et keegi selle teelusikaga ärandaks. Aare ise oli muidugi superlahe. Tükk aega pimesikutasime koordinaatide kõrval, kuniks lõpuks leidsime. Kanapimedad mis kanapimedad. Aitäh peitjale ja kaaslasele!

Läksin ja kukutasin ennast ka selle karvase elaja lõksu. Vedas, et minema sain. Nüüd ära loginud ja õnnelik. Aitäh!

Eesti ämblikud on armsad, nende suhtes foobia küll puudub. Kui selline karvane elajas vastu tuleks, siis tuleks ka foobia kohe. Aitäh!

...on väga head loomad, neid hoidma peab, nad meile õnne toovad!

Kvaliteetne teostus, nagu ikka. Aitäh!

Ega ta just armas elajas ei olnud...

Tänan peitmast.

Mnjaa.Õnneks meie kodukamaral selliseid elajaid ei leia.Aga mine tea,võibolla tuleb hoopiski hoolikamalt lahtiste silmadega ringi käia.... :)

Ega ei rõõmustaks küll kui selline kodus seina peal jalutaks. Siin padrikus, aga las ootab oma saaki. :) Tänan.

Karvased elajad mulle isiklikult meeldivad. Üldiselt rohkem kui need täitsa ilma karvadeta, ehkki kõik loomad on kokkuvõttes toredad. Isegi Eesti metsade hirm puuk... kui puugi vaatepunktist vaadata :o) Looduses on kõigel vägagi ratsionaalne põhjus, nii hirmus kui see inimese seisukohast vahest tunduda võibki. Kui endale põhjused selgeks teha ning mõistlikul määral ettevaatlik olla, siis pole põhjust ühtegi looma paaniliselt karta, kõige vähem veel meie kliimavööndis. Pahatihti on inimene ise see kõige-kõige hirmsam elajas...

Aitäh, lahe teostus!

Oli aeg kodulähedase foobiaga tutvuda. Kui muidu kardan neid elukaid nagu tuld, siis see liik siin on pisut nunnumat sorti ja õudu ei tekitanud ja julgesin ka oma käed külge panna logimiseks.

Tulime seda kodulähedast foobiat lähedamalt kaema. Karvane elajas ennast pikalt taga otsida ei lasknud. Kas ka õudu tekitas? Pigem mitte, oli hoopis selline nunnukas. Isegi Maire, kes neid tegelasi pigem pelgab asus usinalt logiraamatut otsima. Tänud aarde eest!

 1 

Mu tänane esimene peatus. Jalutasin kohale ja kujutasin seda hirmsat olendit vähe teisiti ette. Niimoodi sobis muidugi ka. Loomulikult unustasin koodi vaadata, aga õnneks meenus see enne teele jõudmist. Nii et jalad ei pidanud väga palju jagama. Aitäh! Mulle meeldis!

Kuna kirjeldust polnud ma lugenud, siis üldse ei aimanud, mis karvane elajas see meid ootab. Äkki mingi Leopold metsa veetud või ;) Muid karvaseid liigituid loomi ei meenunudki.
Auto jätsime maantee äärde ja võtsime ette väikese jalutuse. Georajake suunas õigel ajal teelt ära pöörama ja üsna kiiresti hakkas otsitav silma. See ju nii nunnu tegelane. Silitasime ta mõnusaid karvaseid koibi ja uurisime, kas tahab meile logiraamatut paljastada. Saime selle tema võrgust kätte ja nimed kirja panna. Olime juba peaaegu poolel teel tagasi, kui äkki meenus, et kood jäi vaatamata. Saime siis seda viimast sirget veel korra jalutada ja vajalikud numbrid endale üles märkida.
Ülilahe teostusega aare, suur-suur aitäh meistriteose eest!

Kohe kohe on kätte jõudmas südaöö. Väljas pikane pimedus. Tuiasin seal kuuskede vahel ikka edasi ja tagasi, nu ei ole seda karvast elajast. Ma enam ise ka ei tea mitu korad ma seal vahedes edasi tagasi jalutasin. Lõpuks hakkasin logisid lugema. Nüüd sain aru mida otsin, aga targemaks asukoha kohta ei saanud. Otsustasin järgmisele ringile minna ja tõstin silmad just telefonist ja .... Ohoo, mulle vaatas vastu elajas. Nii nunnu. Vaatasin ja imetlesin kohe jupike aega seda kaunist teostust. Nüüd logi kirja ja uue päeva ja uute aarete poole teele. Suured tänud toreda aarde eest.

Viimane teelõik oli üsna tagasihoidlik, aga õnneks sile. Millegipärsat ma midagi sarnast ootasin, väga vahva teostus igatahes. Aitäh peitjale.

Äge teostus kuigi natuke kriipi kui pimedas elajast näha ;)

Tegime tutvust karvase elukaga. Viisakusest jätsime nimed külalisteraamatusse.

Täitsa toreda teostusega aare, tänud!

Leitud

No kes siis ei teaks Rock Hoteli esituses laulu "Ämblik". Siia end kohale ukerdades oli seda tore oma peas leierdada ja siis lõpus vastavale isendile pai teha. Aitäh!

Ega need elukad mulle tegelt ültse ei meeldi, otseselt ei karda ega midagi aga jube ebameeldivad. Eriti need võrgud mis metsa vahel liikudes näkku kinni tulevad :D Aga see elukas siin oli tegelt täitsa nummi :D Väga äge, aitäh :)

Jõudsasti edenenud hämaral peenramaal leitud põnev tegelene. Tänud peitjale.

Täitsa plaaniväliselt leitud aare. Avastatud alles hommikul teel Rakverest Haapsallu. Aitäh väga lahedate aarete avaldumise eest sel päeval! Mulle meeldis! Aitäh peitjale!

Esmaleid umbes kolmveerand 9. Kellasid keerati ja seepärast ärkasime varakult. Panime riidesse ja võtsime suuna sündmusele. Mõned aarded sai nopitud ja see üks neist. Just eile rääkisime Arahnofoobia aarde juures, et sellise lahendusega aare võiks olla. Ja nagu naksti, täna sattusimegi sellise otsa. Väga täname.