Foobia: Hemofoobia

leitud

Leitud, aitäh!

Tänud aarde eest!

Verd samuti ei karda.Taas vahva teostus.Aitüma

Mõtlesin, et jumal teab, mis siin juhtub, äkki sajab kuuse otsast ämbritäis verd kaela, aga õnneks leidsime küll veidi õõvastava, ent siiski puhtaks jäävate kätega logitava asja :) Aitäh laheda aarde eest!

Lahe teostus. Tänan

Verd nii paaniliselt ei karda, küll aga ei meeldinud mööda jalgu ronivad sipelgad. Ehk karp näppu, eemale logima, karp tagasi. Peitjale tänud!

Õnneks meil sellist foobiat pole, nii et saime nimed rahulikult kirja panna. Aitäh peitjale!

Leitud

Leitud

Aare oli lõbus ega põhjustanud foobiahoogu, tegelikkuses on asi olnud nii ja naa. Olen mitmed korrad näinud esmaabiloengus verisemate kirjelduste peale minestavaid kolleege, korra vajus laua alla ka grupiõde, kes vereringet liiga elavalt ette kujutas. Aitäh!

Siin mingit foobiavärki küll ei tekkinud. Võttis hoopis suu mõnusalt muigele. Tänud peitmast!

Leidsime, minu "lemmik" foobia, aarde leidmist ei seganud aga kerge hirm ikka on. Ootasime metsaveokite järgi ja kohtusime põdraga.

Mingi perioodi ma kannatasin veidi trüpanofoobia all, aga see möödus kui end rasedusega arvele võtsin ja minult esimest korda veeniverd võeti. Polegi midagi hullu, aga vaatan siiski parem kõrvale. Aardele lähenedes tundsin pigem hirmu, et vajun mudasse ja pean edasi minema märgade varvastega, aga õnneks oli tahket pinnast piisavalt ja sain metsamasina poolt segi pööratud maastikust kuivalt ja puhtalt läbi. Aitäh aarde eest!

Veri ikka vahel voolab ja nõeltegagi olen sõber.

Tänan peitmast.

Hämarduvas metsas tundus see aare rohkem naljakas kui hirmus,tänud seikluse eest !

Üsna verine värk, veidi meenutas mingit põgenemistoa atribuutikat. Aitäh!

Leitud. Meeldis. Aitäh!

Ise hemofoobiat ei oma. Väga proovile ei soovita siiski seda hirmu panna, kunagi ei tea millal vastupidavuse piir ületatakse. Kui mul hakati sõrmedelt eemaldama õmblusi veel veritsevast haavast siis arvasin, et võin vabalt ka ise tegevust uudistada. Kui see sonkimine ikkagi väga pikalt kestis, siis hakkas lõpuks sees keerama. Väga ulme oli vaadata sellist asja ja palusin nuuskpiiritust. 839. Aitäh!

Käes

Leitud

Leitud, tänud!

Aitäh :)

Tegime mõnusa geopäeva ning sattusime siiagi. Lahe teostus, aitäh!

Foobia seeria aardeid kindlasti soovitan.

Seda foobiat õnneks mul ei ole :D Järjekordne tore aare. Aitäh!

Tänud aarde eest!

Aja jooksul on mulle ebamugavustunne vere suhtes tekkinud. Siiani on see veel õnneks sellises staadiumis, et sedasorti aarded pakuvad leiurõõmu.

Selle vere värgiga mul küll probleeme pole. Tänud peitjale

Aitäh!

Kusagil seal, kus pärast pööret algav tee oli kõige kehvem, kohtusin kenas autos vastu sõitnud mehega. Kuna mu gps näitas, et ma pean pöörama, siis pöörasin. Mees pidurdas auto seisma ja jäi suurte silmadega järgi vaatama. Tee oli tegelikult paremini läbitav, kui tundus. Aga järele ta ei sõitnud. Sain rahus ja vaikuses aaret leida. Tore teostus, mina tänan!

Tänase päeva viimaseks sai siis selline verine aare. Õnneks selle nägemine ei häiri ka kuidagi, niiet saime rahulikult logiraamatule ligi. Verega seekord seda täitma ei hakanud ja nimed said kirja täitsa tavalise sinise pastakaga :) Tänud!

Tundub, et seda foobiat mul ka ei ole ja panni julgelt verisesse logiraamatusse ka enda nime verega kirja.

Naaberaarde juurest siia ei olnud üldse pikk maa, eriti kui veel üle kraavi saab. Ka aarde leidmisega polnud muret ning nimi sai kirja pandud kohapealt leitava verega. Erinevalt naaberaarde temaatikast, saan julgelt öelda, et seda hirmu siin mul küll ei ole. Surkige palju tahate mul seal veenis kui vaja on. Tagasitee osutus üpris väsitavaks kuid ega ju valikut polnud. Aitäh! EVEJ

Leitud, logitud, tänan!

Taas lugesin kirjeldust alles pärast ja nime järgi arvasin seda esiti hoopis yheks teiseks foobiaks olevat. Koha peal sai muidugist kohe kaugelt selgeks millega päriselt tegu. Isiklikust kogemusest selle vastu foobiat otseselt pole. Aga yks kord oli juhus kui ypriski kiirelt ja ypriski suures koguses seda kaotasin siis vere l6hn vms v6ttis jala n6rgaks küll. Peitjale taaskord tänud laheda teostuse eest

Päeva esimese foobia juures läks hammas verele ja nii saigi januselt uue poole liigutud. Aare leitud ning verine jälg logiraamatusse jäetud. Aitäh omapärase leiu eest!

Selle aarde juurde oleks saanud lumeta ajal palju lihtsama vaevaga, aga eks see looduses liikumine ole ka väärtus. Peaaegu aardeni õnnestus jalutada mööda värsket autojälge, ainult viimased meetrid tuli lumes sumbata. Taaskord üks laheda teostusega aare ootas ees. Kvaliteetvärk. Mööda autojälgi tagasi jalutades jõudsime ka oma varem käidud rajale, kus varem autojälgi polnud, seega ainuke varaint oli, et auto sõitis sealt siis, kui meie sihi peal rassisime. Vähemalt oli hea mÕnus tagasitee autoni välja. Aitäh peitjale.

Sellist foobiat mul kohe kindlasti ei ole, muidu ei saaks jõulude ajal verivorstigi süüa. Tänan.

Käisime, leidsime vaga ilusti ules, kuna lumes olid eelmistest käiatest veel jäljed alles. Teostus oli erakordselt lahe:))

Minul endal on veraga ja selle nägemisega kõik korras, aga mehel kipub küll pea ringi käima kui kuskil veri jookseb. Siia tassisin ta spetsiaalselt kaasa, et näha kuidas on, aga nähtu teda väga endast välja ei ajanudki. Teostus oli pigem väga lahe kui hirmutav :) Aitäh!

Tore tegelane, tänud aarde eest!

Verekartusega mul vist nii, et enda oma ei karda kuidagi, aga teiste oma väga näha ei tahaks. Olen samuti pikka aega veredoonor olnud ja kümnete liitrite kaupa seda loovutanud. Loodan, et kellelgi on väga olnud seda vaja ja olen nii saanud teha olulised heateod.

Aardekirjeldust muidugi loen täpsemalt alles nüüd ning muidugi sai logi kirjutatud oma kirjapulgaga. Loodan, et mingit suuremat sorti segadust sellest seal nüüd ei tekkinud. Täname aarde eest!

Tundub, et eelmised logisid verega :) Ja kuna minul oli vahetult enne logimist silme eest punane, siis oleks peaaegu juhtunud sama, mis Ingel ühe teise aarde juures. Ehk just seepärast lülitasin oma lambi punaselt valguselt valgele ümber ja sai aru, mitmendale reale tasub logida.

Aitäh, väga hea teostus!

Verd ei karda üldse. Aga pimedas tekitas tunde, et keegi on veel meiega metsas. Tänud

 1 

Hemofoobia pole nii õudne asi, kui homofoobia, mida väidetakse ikka väga paljudel just meestel olevat :D Kuigi võib öelda, et kunagi oli ka hemofoobia mul teataval määral olemas. No näiteks mingi inimeste lõikumine ja filmides retsimine on mul täiesti selline asi, mida ma ei suuda vaadata. Aga veri ise on jumala ok, doonorina ka aktiivne oldud ja küll ja veel harjutatud seda, et keegi torgib ja on rõve.

Mul vist elu teine vereloovutus oligi selline, et kõigepealt mingi noor ilus kogenematu tšikk torkis veenis ja pani mitu korda mööda, hea ja mõnus oli see. Lõpuks sai vere jooksma ja siis, kui kinni sidus ja mööda koridori minema vantsisin, ütles üks vastutulev naine, et vaata, sul side laseb läbi. Ja oligi, korralikult lahmas. Jooksin siis tagasi ja endal oli väga naljakas. Eks see oli see õppetund, et edaspidi doonorina olen valinud alati sellise hea ja jämeda kogenud medtöötaja, mitte noort ja piltilusat naist. Need viimased tavaliselt ei tea midagi veel sellest tööst ja on praktikal alles, niiet valides kogemuse, ei saa alt minna :)

Lahe teostus, väärt igatpidi kiitust. Üldse kogu see seeria on ülikõva. Aitäh.

Jällegi kiidame rekvisiitorit laitmatu töö eest. Julgeksin arvata, et paar mitte just väga üldlevinud ehedat elementi pärinevad reaalsest ajaloost. Suurepärane teostus, mille detaile uurisin rahulikult nii silmadega kui sõrme(de)ga. Kuna akrofoobia teemalist aaret oktoobrilõpu foobiaseerias ei ilmunud ja need muud mured mind ei kimbuta, siis küllap suudan kunagi ikka kõik ära logida. Akrofoobikutele närvikõdi pakkumise eest on seevastu hoolitsenud mitmed teised peitjad - vast kunagi alustan siis regulaarse raviseansiga shokiteraapia kaudu :o) Aitäh!

Vist kirjutasin logi mingi omal kaasas olnud ainega, mitte kohapeal saadavaga. Kui nii, siis vabandust! Ehk see tuli pimedusest ja ükskõiksusest selle foobia vastu. Aitäh!

Eelmise aarde juurest siia jõudes, avastasin, et olen osa aardest kaasa sealt võtnud. Eks ikka, kui pea ei jaga, siis jagavad käed ja jalad. See foobia on õnneks minus kaarega mööda läinud, muidu vist ma oma tööd ei saaks teha. Olen piisavalt palju näinud, kuidas õpilased endale sisse on lõiganud ja nendele ka piisavalt plaasterid peale pannud. On ka üks juhus olnud, kui üks õpilane endale näppu lõikab ja siis hakkab teisel tasakesi pilk uduseks minema ja tahab ära mul minestada. Õnnesk sai kiirelt tegutsetud ja poiss jäi püsti. Suured tänud järgmise toreda teostuse eest.

Vot see on juba natuke õrn teema minu jaoks. Veeniverd andes või veredoonorlusega tegeledes, väldin ikka pilke kanüülile, ampullidele või verekottidele. Eriti eredalt on meeles olukord keskkooli ajast, kus tekkis võimalus minna klassiga vaatama lahkamist. Ruumi sisenedes tõmbas ainuüksi lehk juba peas filmi korralikult käima ning hakkas paha. Olin sunnitud lahkuma. Õnneks suutsin ennast kokku võtta, et niigi haruldast pakkumist tundus liiga karm käest ära lasta ja liitusin peagi uuesti grupiga. Polnudki nii jube. Aarde juures aga probleeme polnud. Ketšupifoobiat mul õnneks pole.

Tänud.

Selle aarde juures tuli millegipärast esimesena kohe meelde viimati loetud raamat Lihunikunst;). Verega probleeme pole, miks seda ikka kartma peaks, kallale see ju ei tule ja koledat häält pimedas ei tee;).
Lahe teostus, aitäh.

See aare meenutas Lihuniku kunsti. Hemofoobiat endal ei ole, vähemasti mõistlikkuse piires. Teistel ka ei olnud ja saime rahus logimisega tegeleda. Aitäh kvaliteetse aardega, neid on ikka palju toredam leida kui PETe kuuseküljest.

Kui see oleks päris, siis see otsimine ja logimine nii lihtsalt ei käiks. Kuigi minu jaoks vist pigem on häiriv lahtiste veriste haavade nägemine, kui veri iseenesest. Veri katseklaasis on ju lihtsalt veri katseklaasis :) Ja ilmselt annaks tugeva fooni foobiale ka lõhn, kui siin oleks verelõhn. Aga et see on mängult, siis panime lihtsalt logi kirja. Tänud peitjale!

Väga omapärane aare! Tänud aarde eest!

Aardeni viis juba täitsa mõnus georajake, mis meid verefoobikute hirmupunkti juhatas. Meil siin mingit õudsat tunnet ei tekkinud, käed jäid ka igati puhtaks, kuigi välja sai õngitsetud ja uuritud igasugu imelikke asju. Aitäh!

Kirjeldust lugedes peab tõdema, et hemofoobia mingi keskpärane vorm mul täitsa olemas. Vere nägemine paneb korraks vererõhu üles-alla hüppama küll. Olen paar korda isegi pildi taskusse pannud. Nüüdseks juba tean, et kui kuskilt ikka väga katki, siis pigem pean vaatama eemale või vähemalt maha istuma :P Aarde enda juures hirmu tunda ei olnud. Pole päris inimlooma värsket voolavat verd, pole minu jaoks ka hirmu :P Aare oli tore ja mõnele kes on paar taset kõrgem hemofoobik, võib siin väriseda küll. Aitäh aarde eest!

Verd ma väga ei pelga ja minestanud pole. Kasutasime kohapeal leitavat verd ja panime nimed kirja. Aitäh!

Oktoobrirevolutsiooni eri 8.
No mida? Ükski revolutsionäär ei karda iialgi verd. Ja kui oli tarvis siis kuulutasime välja punase terrori, mida iganes see punane värv siis tähendas. Vähe sellest, ega õige revolutsionäär ka hooli verest. Revolutsioonis on ühe hinnaga nii sool kui kuld ja samuti sitt ja veri.

 1 

Seekord olime aarde leidmiseks korralikult valmistunud. Ikkagi oma doktor kaasas. Foobia aaretega (eriti need, mis räägivad verest, madudest ja muust sellisest) on hea asi see, et logimine käib kiirelt. Keegi väga pikalt kasti imetlema ei jää :)

 1 

Sellest sai meie tänase päeva teine foobia, ei midagi hullu, veri minus üldiselt mingeid ebameeldivaid ilminguid ei põhjusta - tõsi, lugeda ei mõista ka mina, seega läks raamatusse hoopis tempel - kahjuks mitte verevärvi. Aga aare ise täitsa vahva ja saab kõik punktid ja tuled nagu teisedki sama saarde aarded :)

 1 

Leitud

Silkasime umbes otse aparaatideta kohale ja leidsime. Tänud peitjale.

 3 

Avastasin just praegu logides, et üks palve jäi meil tähelepanuta, nimelt, et logiraamatusse oleks tulnud kirjutada kohapealse punaverega, meie logi on nüüd sinivereline. Sorry vähese lugemisoskuse eest! Isegi kohapeal uurisin seda õiget kirjapulka. Aga tore aare on!

Hea, et geopeituses see 160 m reegel on, muidu ei julgeks enam vist metsa minnagi. Nii mõnigi mets on juba praegu nagu õudukamest filmidest! Eriti mugude jaoks!

 1 

Siin hirmu polnud ja täitsa nunnu aare :D Sai näpitud erinevaid asju ja väga vinge, loodame, et vihm liiga ei tee, aitäh :)

 1 

Tänud peitjale teemakohase aarde eest!

 3 

Kui ommetafoobiaga said asjad ühele poole sai selgemast selgemaks, et sellega tänane öine sõit ei lõppe. Mis ka igati arusaadav - ega Margus siis ainult ühe aarde pärast enda magusat und pooleli jätnud. Kulgesime läbi paksu udu siia poole ja ajasin meid kurssi, mis foobiaga meil nüüd silmitsi tuleb seista. No ma ütleks nii, et minust arsti ei saaks ka parima tahtmise juures. Mitte, et ma verd kardaksin aga nägemine kuidas haavast verd jookseb mind appi tõttama ei pane. Pigem vastupidi. Minu reageering ilmselt kaldub pigem sinnapoole, et ma võimalusel vaataks kuhugi mujale. Aga aare oli toredalt ja ootuspäraselt teemakohane ja pimedas leidmine lisas vürtsi juurdegi. Uudistasime laheda taiese ümber ja logisime punaselt ning esimestena kell 02:42.

Tänud sellesse seeriasse oma panuse andmise eest ja kraaps mängijale Laur, kes selle geniaalse aarete seeria ideega välja tuli.