Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud 2021. aasta detsembriseeria 13. detsembri aardena.
Raadiosondi vaatlusteks nimetatakse meteoroloogiliste elementide mõõtmisi ülemistes õhukihtides. Ülemistes õhukihtides mõõdetakse õhurõhku, -temperatuuri ja -niiskust ning tuule suunda ja kiirust.
Raadiosond võib olla kinnitatud 50 meetrise nööriga tõusva õhupalli külge või kukutatakse see lennuki/raketi pealt alla. Sondi lend võib kesta kuni kaks tundi. Selle aja jooksul tõuseb ta rohkem kui 35 km kõrgusele ning kandub rohkem kui 300 km kaugusele kohast, kust see välja lasti. Kui õhupall on maksimaalselt paisunud ja puruneb, siis osadel mudelitel on väike langevari, mis aeglustab raadiosondi laskumist, et minimeerida ohtu inimeste elule ja varale.
Raadiosond töötab sagedustel 400,15-406 ja 1668,4-1700 MHz. Sond sisaldab erinevaid andureid temperatuuri, õhuniiskuse ja õhurõhu mõõtmiseks. Tuuleandmete saamiseks arvutatakse signaali väljasaatmise ja tagasijõudmise aja vahe järgi sondi horisontaalne liikumine.
Raadiosondi vaatlusi tehakse enam kui 800-s punktis üle maailma, sealhulgas ka Tallinn-Harku aeroloogiajaamas.
Alates 8. märtsist 2020 töötab Tallinn-Harku aeroloogiajaamas täisautomaatne raadiosondijaam. Raadiosondide väljasaatmise protsess on täielikult automatiseeritud, mis võimaldab varasemast mitmeid kordi tihedamat andmesidet, analüüsi ja seeläbi ka täpsemat ilmaprognoosi koostada.
Eestis on raadiosondeerimist tehtud alates 1953. aastast. Seda tehakse üks kord ööpäevas, öösel kell 23.30 UTC aja järgi. Ehk, et igal ööl satub kusagile Eestis üks raadiosond, mis pahatihti jääb loodusesse lihtsalt ripakile. Juba aastaid tegutseb Eestis aga ka kamp entusiastidest raadioamatööre, kes nimetavad end sondipüüdjaiks (www.sond.ee). Raadiosageduste abil määratakse sondi täpne asukoht, kuniks ta signaali väljastab (hiljem otsitakse sonde nende viimase asukoha andmete põhjal - neid saab näha näiteks siit) ja korjatakse nad loodusest üles.
Antud aare tutvustabki sulle natuke lähemalt ühte sellist sondi - et teinekord metsas liikudes teaksid mis see on ja saaksid selle metsast välja toimetada ;) Mine nulli ja vaata kas leiad jälgimööda ka logiraamatu.
Vihje: pole
Lingid: https://youtu.be/YmMlxNRr86w
Aarde sildid:
lahe_teostus (5), soovitan (4), välimõistatus (1), advendiseeria_2021 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9K88K
Logiteadete statistika:
42 (100,0%)
0
2
0
1
1
0
Kokku: 46
Sondipüüdjast sai ajalugu, kuna loodus oli palli ja sondiga oma töö teinud :)
Vajab jah hooldust. Leid tuli kiirelt, aitäh uut ja põnevat teemat tutvustamast!
Mõnus jalutuskäik mustikase metsa all. Jälgisin vihjenööri ja varsti oli ka pool sondi olemas. Teine pool vedeles koos läbi vettinud logiraamatuga maas. Panin kokku, aga logiraamat vajaks välja vahetamist.
Suur lai tee viis päris lähedale, edasi tegime väikese jalutuskäigu. Ilus mets ja mustikaid palju. Peab punkti kaardile panema, kuhu mustikale tulla. Tänan.
Selle sondiga läks meil küll üle ootuste lihtsalt. Kui lähenemiseks sobiv tee leitud, siis edasi vaid jalutamise vaev. Aitäh!
Logiraamat märg ja konteineri kinnitus vist hoia komplekti koos
Kodune kaarditöö oli hästi tehtud, sest esimene tee valik juhatas meid täpselt õigesse kohta. Auto jäi lõunaristmikule ja mööda vesist metsaalust jõudsime õigepea sondini. Ühegi sondi otsa pole looduses kunagi koperdanud. Küllap sondi otsimise entusiastid on head tööd teinud. Nullis ajasime järgi ja jõudsime õige pea logiraamatuni. Mis oli kahjuks maas vedelemas. Minigrip küll ümber aga vesi sees. Muidu aga tore aare, aitäh!
Autoga saime paarisaja meetrini ja edasi läksime jala, sest tee oli jube märg ja pehme auto jaoks. Võib öelda, et olime päris osavad sondipüüdjad. Otsitav jäi kiiresti silma. Küll aga oli lõpus konteiner lahti ja logiraamat maas. Peale logimist panime raamatu oma kohale ja leidsime maast ühe plastikjulla, mis tõenäoliselt oli oma pesast ära kukkunud, panime ta oma kohale tagasi. Meist jäi nüüd vähemalt logiraamat konteinerisse pidama. Aitäh sondi lähemalt tutvustamast!
Õppisin midagi uut - tutvusin sondiga. Nägin põtru - jube suured olid. Väike näkkupeksust põiklemistrenn sai ka tehtud - lahe võss! Soovitan eriti poksijatele. Nii et igati kasulik koht kuhu minna! Aitäh!
Lähenesime viletsalt valitud suunast. Esimesed 200m olid jubedad. Kohtusime kahe põdraga. Tundus, et nende koordinaadid olid valed, kuna jooksid aardest eemale. Võimalik, et nad ei mänginud geopeitust. Meie suund jälle võimaldas aarde leida väga kiiresti. Aitäh!
Pool tundi oli aega vaja parajaks teha ja see aare sobis selleks suurepäraselt. Kohale jõudes mustika väli seadis omi takistusi teele, kuid sellest hoolimata sai aare leitud ja õigeks ajaks Haapsallu jõutud. Jälle uue teadmiste võrra rikkam.
Tänan peitmast.
Ega siin lihtne olnud - nii palju mustikaid, et võimatu edasi ja pärast ka tagasi liikuda. Õnneks tulid päästja-sääsed, kes andsid mõista, et kui meie sööme, söövad nemad ka ja see sundis ikka veidi kiiremaid liigutusi tegema. Aitäh peitjale!
Õige teeotsa leidmise järel oli juba lihtne. 200 meetrit enne aaret jalastusime, kuna tee läks väga kahtlaseks. Jalagi astudes saime sussid märjaks. Tagasitulek aarde juurest takerdus mustikatesse. Tänud peitjale mustikametsa juhatamast ja vahva aarde eest
Polnudki varem sondipüüdjaga kokku puutunud, nüüd siis see viga parandatud ja sildid ka aardele külge. Õrn asi näitab esimesi väsimuse märke, kuid küllap peab vastu.
Algselt pidi juba aare täna vahele jääma, sest ei leidnud lähenemisteed. Allaniga konsulteeritud ning saime 200m peale sõidetud. Nullis sai jälg üles võetud, aga nulli vidin on habras ja katki minemas. Lõppu minekut see muidu ei takistanud ja varsti saimegi nimed kirja pandud. Tänan sonde tutvustamast, selle jahtimisest ei teadnud midagi.
Magasime peitjapaari teise aarde, Punaste botikute juures autos öö ära. Illos vaade oli Haapsalu lahele ja linnale. Ainult sääski oli nii umbes neli tuhat. Täna valisime sellesiinse geopäeva esimeseks. Ma hakkasin nullist kohe usinalt otsima. Mõne minuti järel tuvastas kaaslane, et see ju mõistatus - ja leidis kohe ka lahenduse. Ohoo, väga äge :D Lõpus oli aare meilgi maas. Pusisin selle üles, äkki jäi püsima. Suured tänud toreda aarde eest. Soovitan. Ja raadiosondide osas ka palju targem nüüd. Win-win.
Leidsime! Logiraamat oli maas ja ei taha karbi sees püsida!
Meteoroloogias kasutatavad sondid ei ole tundmatu maa. Olen Harku ilmajaamas käinud isegi tutvumas, kuidas neid õhku lastakse ja milliseid andmeid kogutakse. Siis ei olnud see protsess veel küll täisautomatiseeritud. Kasutatud sondide otsimise osa oli küll uus teadmine. Aga no ei imesta, inimesed tegelevad paljude paljudele imelike hobidega, näiteks ka geopeitus. Aitäh tutvustamast, aare temaatiline ja korras!
Põnev teema ja sond sai kah leitud,aitüma!
Väga lähedale autoga ei julgenud sõita.Tee oli lausjääs ja väljas möllas torm.Palju ei puudunud,et oleks kraavi sõitnud.Tegime seega väikese jalutuskäigu.
Oleme oma rännakutel ka ise selliste ootamatustega kokku puutunud. Meie püüdisme selle kinni teel Laukasoo lauka aarde juurde 2015. aastal. Õhupall oli tookord märksa enam ribadeks tulistatud. Aga siin oli küll väga vahva taaskasutus.
Aitäh, meeldis väga!
Mõistatus mõnusalt lihtne, raskem osa oli kuiva jalaga nulli jõuda. Ilus kõrge mustika-palumets lirtsus igal sammul ja matkatossuga Mikk kargles nagu esipiraat Kariibi meres. Mina panin kummikud jalga ja sain nendega muretumalt liikuda. Aitäh, jälle targem!
Nulli sõitmist täna ei soositud. Tee oli vett täis valatud ning tõkke puu oli alla lastud. Vedasime siis potikud jalga ja andsime päkkadele tuld. Tore asi.
Mõnus metsa all kulgemisega teostus. Tänud peitjale.
Sai lahendatud see huvitava kirjeldusega 1,5 mõistausaare. Tänud!
Toredate peituritega on vahva mõnusa metsa all sonde püüda. Kätte saime. Aitäh!
Aardega läks kiiresti. Aitäh! Paar aastat tagasi leidsin ühe sondi kodu lähedalt heinamaalt. Puitkonstruktsiooni küljes oli kaks mõõteseadet plastkorpuses, soomekeelsete kirjadega. Tuttav elektroonikahuviline sai need endale.
See asjandus oli mulle täitsa võõras aga pärast aarde külastust toppisin oma nina infosse. Peaaegu tekkis siin logimise järjekord. Tänan.
Sinna viiv tee oli kohati ägedalt libe ja mõlemal pool teed korralikud kraavid. Kohale jõudes oli üks auto ees, kahtlane. Aarde poole liikudes oli rahva kamp täpselt seal kuhu endagi kaart näitas, vahetasime mõned sõnad juttu ja tänasin ilusa sisse tallatud tee eest ja läksimegi laiali. Tänud aarde eest :)
Tulime kohale, tegime vajalikud toimingud ja saigi aarde logituks lugeda. Tagasiteel olid juba järgmised uudistajad platsis. Tänud
Esmalt vaatasime üle esmaleidjate lähenemissuuna, kuid kuna seal polnud autole maantee servas head kohta, siis süvenesime ikka natuke logidesse ja saime aru, et mööda teed saab ka kohale. Tegimegi väikese ringi ja metsatee tõigi mõistlikku kohta.
Sondipüüdmise teema oli täitsa uus ja huvitav, vaatasime kõik, mis vaatamiseks välja pandud üle ja lisasime nimed logiraamatusse. Tagasi auto poole liikudes tulid meile vastu juba järgmised geopeiturid. Aitäh aarde eest!
Tark ei torma ning seetõttu saime esimeste logide põhjal aimu, et läbi võsa sinna trügimine pole üldse vajalik. Seega lähenesime teise nurga alt ja sõitsime nulli välja. Lugenud läbi aardekirjelduse ja näinud kohapealset atribuutikat, saime teema osas päris palju targemaks. Aitäh.
Tegime koeraga ilusa pika ringi.Kodulähedane mets on väikese ajaga palju muutunud.Aitähh huvitava aarde eest.
Saime mööda korralikku teed aardele piisavalt lähedale. Natukese ringi vaatamist jäi ka nullis asuv objekt silma. Edasi oli juba selge, mida tegema peab ning juba varsti olidki nimed kirjas. Aitäh!
Aarde poole sõites tekkis küsimus, et kustpoolt oleks mõistlik läheneda. Õnneks Maa-ameti põhikaart näitas ära täitsa hästi sõidetava tee Valgevälja karjääri poolt. Auto jätsime teeristi ca 200m aardest lõunas. Mööda sihti astudes õnnestus jutuhoos nullist tiba mööda minna, aga mitte palju. Lund polnud metsa all väga palju. Nullis tekkis esialgu väike hämming, et kuhu siis nüüd edasi, aga õige pea oli niidiots käes ja astusime edasi aardeni. Täitsa omamoodi teostus! Tänud aarde eest!
Sondipüüdmine on sarnane tegevus minu poolt harrastatava raadioorienteerumisega ja tekkis suisa sportlik huvi isegi sonipüüdmisega tegelema hakata. Sagedused on küll erinevad ja olemasolevaid raadioorienteerumise peilingaatoreid kahjuks ei saa kasutada. Pimedas oli mõistatuse osa lihtsalt lahendatav, valges on asi ilmselt mõnevõrra keerulisem.
Ma nägin küll, et uus aare täitsa oma külas, aga no kuidagi polnud aega reageerida. Täna mõtlesime siis poodi piima ostma minnes pisikese kõrvalpõike teha. Neis metsades oleme igal aastal mustikaid korjanud ja see kant on täitsa tuttav. Aga neid uhkeid maanteid metsas polnud küll enne nähtud. Vägev värk. Autoga nulli trügima ei hakanud, kuid ilmselt oleks olnud võimalik. Kohapeal kulges kõik selgelt ja kiirelt. Aitäh!
Kui oleks kuivem ilm olnud, siis oleks jalgsi retk linnast hea plaan olnud, aga vihmaga aitas autoga ka sõita. Eemalt paistis üks seisev auto ja mitu meest askeldamas, pidasime neid geootsijateks ja seiskusime 100m neist eemal et kaarti vaadata. Juhtus õnnelik koht meile, sest sealt just läks mugav rada. Need mehed aga läksid teisele poole teed valgustusraiet tegema!
Sel päeval olin kodus ja kuna nii tõsiselt pole seda advendivärki võtnud veel kunagi, siis ma isegi ei teadnud ,mis kell uued aarded avalduvad. Seega tänaseks oli plaan, et olen paindlik ja avatud sellele, et kui aare tuleb, siis lähen.
Lõpuks läks ikka terve hea ja valge aeg mööda ning kui õhtul hilja uus aare tuli, siis korra vaatasin kaarti ja teades, et sinna ükski tee ei lähe, siis korra mõtlesin, et kas viitsin pimedas metsas nüüd minna sumpama. Kuid kuna otsus oli eelnevalt tehtud, siis läksin ja viskasin taskud lampe täis ja panin auto käima. Seega mõni minut kodus ikka läks ja parts siis aarde poole. Valgevälja ristis nägin, kuidas keegi tuli uljalt Uuemõisa poolt ja panin hooga üle risti aarde poole. Sõidustiililt mõtlesin, et potentsiaalsed otsijad, kellel teisel ikka hea jäise teega nii kiire. Auto peatuski täpselt seal, kus mulgi oli plaan peatuda ja piki kraavi aarde poole minema hakata. Lõuna poolt teadsin neid põlde ja värke küll, et sealt ei saa. Jäingi siis seisma eespeatunud auto taha ja pimedas teretasin, eks siis näis. Ja oligi tuttav nägu, samamoodi aarde juures oleme ennegi korra kohtunud ja pikema matka üheskoos teinud.
Kuna mõlemad olime aarde juurde siirdumisel sama targad (ja hiljem selgus, et ka sama rumalad), siis otsustasimegi üheskoos minna. Teistele teadmiseks, et mingi ahv on seal kõik alusvõsa maha langetanud ja see tee pole üldse mõnus tegelt. Aga paremat teed me ka ei teadnud. Kohale jõudes selgus, et nagu oleks kellegi latekskostüümi leidnud. Selline hea ja külm, selline spetsiifiline lateksi tunne. Ja täitsa lõpus tekkis meil pikk arutelu, et kas see on mingi mänguasi või päris asi. Eks see kõik tuli ka sellest, et kui on FTF soolas, siis kellel on aega aare läbi lugeda. Ma ikka kodus nii palju proovisin, et vaatasin korra videot ja nii palju infot, et saaks kõigest aru. Peaasi ,et kohale jõudes ei selguks, et oli vaja mingi pusle kokku panna veel. Tunk aga vist luges nii palju vaid kirjeldust, et saada aru, et "mine nulli ja vaata edasi" ja juba pani jugama. Seega see aarde teostus ise jäi ikka päris segaseks veel. Seda parem oli, kui hiljem parklas olime selle teostuse üle pead murdnud ja siis saabusid peitjad ise. Kes olid meid nö. uuest ja viledast õigest parklast otsinud, kuid millest isegi minul halli aimu polnud ja mida pole ühelgi ortofotol olemas. Aga siis saime teada, et mis see aare ise endast tegelt kujutab ja kuidas see sondide püüdmine käib täpsemalt. Siis avanes ikka mõõtmatult suurem perspektiiv sellest aardest.
Niiet oli rõõmus kohtumine ja loodan kõigiga georadadel veel kokku põrgata. Päris mõnus on üksi aaret otsima minna ja lõpuks parklas pikalt seltskonnas juttu ajada. Peale seda läksin koju ja jätkasin oma jõuluaarde vorpimist, mul veel tööd kõvasti ja paningi südaööni :)
Tore, et läänemaale ikka aardeid juurde tuleb!
"Juhuslikult" juhtusin täna õhtul Haapsalu kanti ja jumala "juhuslikult" just kell üheksa olin Uuemõisa Coopi ees autos telefoni näppimas :P Seitse minuti pärast juba maanteel aardega risti uuesti telefoni näppimas, et ortofotolt mugavamat lähenemissuunda tuvastada. Loetud sekundid hiljem ilmusid tahavaatepeeglisse tuled, tõmbasin tee äärde jalust ära, aga tuled tegid sama ning kustusid täpselt minu selja taga. Kahtlane värk. Aga teame küll neid kahtlaseid tegelasi, kes kahtlaselt tühja koha peal maanteeserva pargivad ning otsejoones võssa sukelduvad. Arvo oli muidu täitsa tuttav nägu, kevadel käisime koos terve Nõva LKA raja läbi.
Kui kohalik metsamees ütleb, et lähme siit otse, ega mujalt autoga lähemale ei pääse, siis pole põhjust kahelda. Nii sündiski - mõnisada meetrit mööda kraavikallast ja piki jäätunud kraavi üle hiljuti langetatud võsa ragistades, kuni teises otsas jõudsime täitsa viisaka raja peale välja :o) Nagu ikka - klassika. Nullis vehkisime minutikese lampidega kui järsku midagi üpris suurt silma jäi. Logiraamatuni jõudsime 21:25 ja kiitsime unikaalset peiduviisi, samas nentisime, et see võib hakata ajapikku keskmisest rohkem hooldust nõudma.
Autode juures tagasi, jäime sinna maast ja ilmast rääkima, päris tükk aega hiljem laekus maanteeserva veel üks auto. Eeldasime järgmist otsijat, kuid tulid hoopiski peitjad, kes olid oma naiivsuses miskipärast arvanud, et geopeiturid lähenevad nullile ikka mööda teed, mitte otsejoones läbi võsa :P Muuhulgas tehti meile selgeks erinevused Tondipüüdjate ja Sondipüüdjate vahel ning tutvustati väheke lähemalt seda isemoodi hobi, millel mitmeid ühiseid jooni geopeitusega. Aitäh kiirkursuse eest ja laheda aarde eest muidugi ka!