Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud 2021. aasta detsembriseeria 24. detsembri aardena.
Kord aastas saabuvad jõulud ka metsaloomadele. Jahihooaeg on lõppenud, jahimehed oma püssid seinale naela otsa riputanud ja jõulude ajal kaeti ka metsloomadel söömaeg. Viidi heina, õunu, maitsvatest puuokstest vihtasid. Jõulud kehtisid ikkagi igaleühele, ole kes tahes loomariigist. Siis jäeti üksteist rahule ja kõik pidid kõhu täis saama.
Nii on ka nullis. Kuigi aeg on seisma jäänud ja koht unustatud, siiski võib näha veel kõike seda, millega jahimehed omal ajal tegelesid veel pea täies komplektsuses. Igastahes mulle tundub, et kohta pole peale vana riigikorra ja süsteemi lagunemist enam külastatud, niivõrd paks mullakamar on ukse ees ja sisse naljalt ei saa. Kuigi tahaks.
Jalga kindlasti kummikud, enamus osa hooajast tundub, et vana teekohta enam mitte üles leides võib jala kindlasti märjaks saada.
Kui tüli ei tee ja on, mida kaasa võtta, siis aarde külastamisel võite ise metsloomadele midagi kaasa võtta.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (8), soovitan (7), 2021_aasta_aarde_kandidaat (2), lumega_leitav (1), gpsita_leitav (1), advendiseeria_2021 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9MAQ5
Logiteadete statistika:
47 (100,0%)
0
2
0
0
0
0
Kokku: 49
Käisime kolleegi potensiaalset kinnisvarainvesteeringut üle vaatamas ja ühtlasi logisime ka selle aarde. Lahe värk. Tänud!
Eelmine kord siinkandis aardel olles, oli Triinu-Lys veel eriti pisike ja oli juhtunud ka üsna vihmane ilm. Seekord aga oli üpris hea looduslik olukord, rohelus hakkas taanduma ning võssimist palju ei olnudki. Auto jäi tee otsa ja ka Triinu sai endale kummikud jalga, mis sellest et ta neid suurt kasutama ei pidanudki. Õnneks polnud lõpp suurest majast kaugel ning saime logimistoimingutele asuda. Ega see jõul enam kaugel olegi, head valmistumist! Aitäh!
GPSi soovitas otse võssa jalutada, eemalt paistis mingi hoone. Maanteel oli ka mingi teeots, mis justkui õiges suunas läks. Aga ega seda pikalt polnud, ja mida edasi seda hullemaks teekond muutus. Läbi vÕsa õnnestus end siiski lÕpuks kohale murda peole. Aga aare oli ikka täielik vau, igati tasus läbi võsa murdmist. Tagasi ragistasin otse metsateeni ja sealt juba autoni tagasi, oli isegi vähem hull võsa. Aitäh peitjale.
Vot see oli alles… äge! Nõgesed ja satikad… Miki vingus ja virises…aga aardepaik oli nii soe ja südamlik. Tõeline metsaloomade jõlupeo tunne tekkis. Nagu oleks neile päriselt sinna kingituse jätnud. Aitäh!
Paljad kintsud, nõgesed ja Miki vingumine :) Kohale jõudes ja lahedat teostust nähes leidsime esimesena südamekujulise logilehe ning kõik läks kohe ilusaks. Lahe teostus, aitäh!
Pikem kuivuse periood tegi võimalikuks kergjalatsitega teekonna läbimise. Aare leitud ja kui logi valmis alles siis märkasime seda robomaailma jõulukuuske. Vahva. Tänud
Metsa alune oli päris märg, aga samme valides jõudsime ilusti kohale. Uudistasime eest leitut ja panime nimed kirja. Aitäh!
Alguses tundus metsaalune koledalt üleujutatud aga jalgsi nulli suunas liikuma hakates leidus täitsa kuiv rada nullini. Ühe hüppe pidi siiski ka sooritama. Kohapealt leitud objekt oli täpselt selline nagu olin vaimusilmas ette kujutanud. Aarde teostus oli aga üllatav. Täitsa vahva logiraamatu idee. Tänud!
Loodus oli üsna lopsakas, seega kõige mugavam see astumine ei olnud, aga ei midagi hullu. Aarde leidmisega läks kärmelt, logilehega suts kauem, aga leitud sai seegi. Tänud aarde eest!
Viimase suvepäeva väikese geotuurikese järjekordne aare. Siin on ilmselgelt metsloomade kant, oli nende jälgi ja magamisasemeid ning hulgaliselt tüütuid põdrakärbseid. Aare ise avaldus üsna kiirelt. Peale vabale pinnale logimist avastasin, et vabasid logilehti ju veel hulka alles ja poleks pidanudki ruumi kokkuhoiuga tegelema vaid hoopis käsitöö tunnis osalema.. tore. Minu jaoks ka selline tagasi lapsepõlve paik, mille sarnases sai pikematel metsas hulkumis tuuridel pikutamas ja heina sõime loopimas käidud...
Tänan peitmas.
Olime siinkandis möödasõidul ja sõbrad, kes olid selle aarde juba leidnud, ütlesid, et sinna on väga lihtne ligipääs. Tõsi, nemad käisid siin talvel ning siis tõepoolest oli ligipääs mõnevõrra kergem, kuna ei olnud seda võsa, mis siin hetkel võimutses. Teisalt, ongi hea, et metsaloomade söögimaja on suurest teest eemal ja korraliku metsa ja võsaga eraldatud, nii on neil muretum siin nosimas käia. Aare ise oli väga toreda teostusega, jõuluajale igati sobilik. Aitäh.
Ohh issand küll! Ei leidnud midagi raja moodi ja lihtsalt proovisime kuskilt. Sattusin nõgeste keskele, ei ole just hea lühikeste pükstega. Nüüd õhtul on juba parem. Mingil hetkel jõudsime mingi raja peale. See polnud kindlasti loomade rajatud vaid eelnevate otsijate rada. Vahepeal kadus rada nagu ära aga kassitappudest läbi pugedes läks rada edasi. Vedas. Mööda seda jõudsime lõpuks pärale. Jälle uus ja huvitav lahendus. Meeldis. Aitäh!
Leitud. Päris hull võimlemine pli läbi metsa,tagasi leidsime natuke parema tee. Aare ise oli vahava. Tänud peitjale!
Kuidagi ei jopanud selle täpiga: valed jalanõud ja riided, mega suur sääseparv ja väsimus. Saime küll tehtud, aga põgenesime ruttu.
Igal aardel on õige otsimiseaeg. Antud aarde jaoks polnud täna õige aeg, sest küll oli kõrge hein ja tohutu kogus parme. See tõttu saigi kiirelt ja tuimalt kohal käidud, nimed kirja ja tagasi. Vähemalt oli kuiv ja kummikut vaja ei läinud. Teostus tundus äge, aga jah, kahjuks loodus oli täna karm.
Objektile jõudes oli tunne nagu oleks hoopis metsaloomade saunapeole sattunud :) Sääse ja parmurünnak ei lasknud "peost" osa võtta ja tegime siit kiirelt leegid.Aarde eest tänud sellegi poolest!
Päeva viimaseks otsustasin ikka siin ka ära käia. Lugesin logisid ja mõhkugi ei saanud aru: jama, ei meeldi, probleemid, äge, vahva, redel jne? Alustuseks paistis üle ääre paisunud lai kraav ja kahtlane maastik, siis aga leidsin parkla ja edasi kuiva tossuga kohale. Aeg oli hiline juba ja kõik ussid magasid, samas metsloomad võiks hetkel aktiivsed olla. Kahjuks kedagi ei kohanud, kuid eks ma olin täna ka juba näinud nii kitsi kui põtra. Minu arust väga äge leid koha mõttes ja teostuse kohta ütleks pigem samuti kiidusõnu. Samas vaimus jätkata! Aitäh!
Uut ehet ei lisanud, saime olemasoleva tagaküljele kraapsud kirja. Väga äge logilehtede teeme-ise-komplekt! Aitäh!
Polnud väga hullu miskit aardeni pääsemisel. Aare ise ju väga lahe, aitäh
Väga tore aare! Ainult positiivsed emotsioonid :)
Meie täname!
Väga lihtsalt siin ei läinud. Nullini jõudnud, hakkasime siis koputama nagu vihjes soovitatud, aga ei tulnud keegi kuskil meile selle peale aardetopsi pakkuma. Küll aga suutis Indrek selle toimingu käigus oma pea korralikult vastu katuse nurka ära lüüa, nüüd ongi muhk peas. Õnneks päästis müts hullemast. Abivahend oli meil kaasas, kasutasime seda siin ja seal, aga olgem ausad, sellega meil ikkagi aardeni jõuda ei õnnestunud. Küll aga teeb heameelt, et vastavalt ühes logis kirja pandule kvalifitseerume pigem peenikesteks, eks jõuludest ole juba natuke aega ju möödas ka... Igatahes jõudsime lõpuks selle jõulupuuni ja panime ka omalt poolt ehte lisaks - mis sest et varsti juba jaanipäev liginema hakkab. Negatiivsetest emotsioonidest erinevates logides väga aru ei saa, noh see pauk vastu pead polnud küll meeldiv, aga see rohkem oma ettevaatamatus. Võibolla olid ilmaolud siis täna pisut soodsamad kui varem, aga meile igal juhul meeldis. Suur tänu peitjale!
Aare on peidetud keset talve, mil maa külmunud, seega ligipääsu lihtsamaks teha sel ajal polnud võimalik. Teostus aga nõuab kuiva kohta, seega ta on seal, kus ta on. Maastiku raskusaste on ka vastavalt sellele märgitud. Praegu võib redeli appi võtta, kui turnida ei soovi.
Kui maastik sulab, lähen ja teen ligipääsu lihtsamaks, siis langeb ka maastiku raskusaste. Keerulise ligipääsuga aarded, kasvõi puu otsas, millel pole oksigi, on jumala okeid aga siin nüüd on selline kisa lahti. Aarde otsimine on vabatahtlik ja kui ei meeldi, ei pea otsima. Kriitikast saan aga aru ja ligipääsu teen paremaks siis, kui selleks saabuvad vastavad olud. Polnud plaan selliselt vinti üle keerata, kuid see on asjaolude paratamatus.
Toetame Airi mõtteid ja jääme viisakaks. Igatahes selle aarde puhul ei tasu olla väga paks ;)
Selle aarde jätsin eriliseks puhuks. Noh, et kui ruttu on vaja siis.... On teine ju kodule nii lähedal. Täna ongi see päev (22.02.2022l mil tuleb teha midagi, mida tahad edaspidi palju teha. No ma arvan, et värskes õhus liikuda ja tegeleda geopeitusega võiks ju küll. Aarde juurde jõudsime mõningase sumpamisega, kuid siiski kiirelt ja lihtsalt. Kohale jõudes oli enam vähem selge kuhu peaks vaatama. Esimese luure tegid peenemad poisid aga nende vaatlus ei andnud tulemusi, sest nende vaatlus polnud õigel kõrgusel. Ise asja üle vaadates leidsime kõik vajaliku kohe. Väga vahva jõulupuu, lisasime ka oma ehte. Aitäh!
Sumpasime rohkes lumes objektini, vaatasime siit ja sealt ja peagi riputasime soovitatu. Tänud peitjale.
See on tore aare. Mulle kontseptsioon meeldis. Jõulude ajal metsloomadele mõtlemine ja geopeiturite mõtete sellele teele juhtimine kah. Aitäh!
Piilusime siit ja sealt ja siis leidsime õige koha. Mari maalis meie ehte valmis. Aitäh!
Märkmetesse olen kirjutanud täpselt ühe sõna ja see on -> Jeebus
No mida küll öelda?
Kas peab alati midagi ütlema?
Oh jah, maitse asi ma ütlen noh. Mõnikord maitsevad porgandid ja teinekord jälle mitte. Porgandeid oli seal muide kolm ja ühtegi ma neist ei närinud. No ei tahtnud. Eks ta üks kõvera suuga kangutamine oli. Mingi osa oli nagu lahe aga see mis polnud justkui nullis kõik ära. Seekord siis sellised segased emotsioonid. Või noh, mis segased. Täitsa nullis ju.
Aitäh.
Kus siin sai alles tuulatud. Mitte ei tahtnud uskuda, mida tegema ei peaks ja siiki tegime.
Nojah, tegu tehtud, nimed ripuvad... Tänud
Oi, kus siin kulus meil ikka aega. Tiirlesime viiekesi ümber selle putka ja silitasime kõiki lauajuppe ja koputasime igale võimalikule detailile. No täitsa nõutuks võttis see olukord seal. Lõpuks tegime seda, mida esialgu välistanud olime ja nii see aare ka leitud sai. Natuke imelik maik jäi sellest tegevusest seal ja kahtlus, et kaua see rajatis kompleksena püsib, kui geopeiturite armaada seal vajalikke jõu- ja ilunumbreid teostamas käib. Kõik nimed said igatahes ettenähtud viisil logilehtedele kantud. Huvitav aare!
Algul mõtlesin mitu korda, et kas ikka viitsib läbi lume sumpama hakata aga tegelt oli lumi ainult põlvissaati, nii et ei midagi hullu :D kohapeal pidi natuke vaeva nägema ja peagi sai kuuske kaunistama hakatud :) aitäh :)
Täna siis lahendasime selle teist värvi täpi kaardil. Aarde avaldumisel ei tahtnud kiirustada, kuna ei kollektsioneeri ftf-e. Arvole suur tänu!
Sünnipäeva hommikul oli just sobilik minna veidi jalutama lumisesse metsa ja see aare sobis selleks väga hästi. Lähenemiseks leidsin vaevumärgatava metsaraja mis viis vana ja mahajäetud söödasõimeni. Koputasin uksele aga keegi avama ei tulnud. Kuna uksest sisse ei saanud, siis sisenesin teist teed pidi. Minagi leidsin esmalt TF-tajatele mõeldud viimase TTF kingipaki ja seejärel logiraamatud ja kuusepuu. Tänud Arvole uhke aarde eest!
Selle aarde puhul oli juba varasemalt kerge mõte, et ehk üritan isegi kiirreageerida. Ikkagi oma maakond, huvitavad peitmiskohad ja mõistlik avaldamise kellaaeg. Kuna ka Erkol oli huvi tekkinud, siis sai plaanid ühildatud ja õigel ajal tõenäolisemas piirkonnas teiste aaretega aega parajaks tehtud.
Aarde avaldudes olimegi üpris lähedal ja jõudsime juba varsti teel valmis vaadatud parkimiskohta. Seejärel sumasime puude vahelt läbi lume jõulupeo toimumiskohta. Olles just koputamisega ühele poole saanud, saabus ka peitja kohale. Seejärel kogunesime kuuse juurde, kust leidsime kingipakid ja kõik logimiseks vajaliku. Suurepärane kingitus ja väga uhke jõulupuu! Pärast [FTF]i kirja panekut kell 12:15 saime proovida Arvo valmistatud maitsvaid saiakesi ning juua selle kõrvale sooja teed. Väga mõnus!
Kuna pärast mõningat muljetamist tundus, et kedagi rohkem ei saabu, siis liikusime kolmekesi edasi järgmiste leidmata aarete juurde. Aitäh!
No nagu ikka ei olnud ma piisavalt hoolikalt uudiseid jälginud ja seega ei olnud ma üldse kursis, et 24. detsembri aare keset päeva endast märku annab. Nii me olimegi parasjagu kogu kambaga vaikset tundi pidamas (koer ja laps peamiselt), kui ma skrollides kirjakasti äkki uue aarde avastasin...kell oli 10 minutit 12 läbi. Kuidas nüüd küll kõigile selgeks teha, et NÜÜD on vaja minna...ega siis midagi ootasin, et kõik ise vähemalt ühe silma lahti teeks ja siis tõstsin nad ülehelikiirusel voodist välja ja riidesse. Aardekant on meile päris hästi tuttav - kohale jõudes just meenutasime, et isegi oleme pidanud plaani sinna miskit peita :D Lähenemistee võtsime väikese kaarega, lootuses, et ehk läheb kuskilt natuke parem rada...noo ei läinud aga päikese ja lumega pärastlõunal oligi natuke pikem jalutuskäik väga oodatud...kohapeal saime ikka omajagu koputada enne kui vahva tegumoega kuuseni taipasime jõuda. Aitasime siis omaltpoolt kuuske ehtida, tegime hunnikus ilupilti ning kiirustasime siis kodupoole tagasi - oli ju vaja siiski praad ahju panna ja kapsad tulele :) Meie täname igati vahva aarde ja mõnusa üllatse eest kuuse all - kuramuse kahju oli nüüd logisid lugedes, et kohe ei saanud kiirreageerida (pirukad tundusid eriti ahvatlevad) aga ehk trehvab siis mõni teine homme ;)
Aarde avaldudes olime Markoga just õige tee ääres ja hakkasime kohe nulli suunas liikuma. Hea parkimiskoha nägin ära ortofotolt. Kohapeal osutuski see heaks. Sealt ragistasime edasi mööda vaevumärgatavat okslikku teed ühe küüni suunas, sealt pöörasime paremale ja eemalt paistis mingi sõimsöödahoidla. Olime üsna kindlad, et aare on seal ja nüüd oli siht silme ees. Õnneks vesine maapind oli täiesti külmunud ja jää kandis hästi. Söödahoidla oli üsna vana, sildi järgi rajatud 1969. Hakkasime eri otstest uurima, et kus see aare siis võiks olla. Markol õnnestus õigesse kohta sattuda ja kohe seejärel lähenes eemalt peitja Arvo. Esimesena leidsime kohe auhinna-kotikesed FTF, STF ja TTF kirjadega. Seejärel "logiraamatu" kasti. Päris põnev lahendus. "Jõulukuusk" oli tõesti võimas, millist varem pole näinud! Pärast logimist ja "kuuse" ehtimist pakkus Arvo kuuma teed ja värskelt küpsetatud saiakesi. Ajasime pikalt juttu ja lootsime, et keegi veel ühineb meiega, aga kedagi ei tulnud. Ilm oli mõnus vaikne ja päikegi piilus pilve tagant. Lund oli parasjagu, et talvemeeleolu tekitada. Niisiis imeline jõuluilm. Edasi oli meil plaanis kõik kolmekesi koos geotuuri jätkata. Pakkisime asjad kokku ja vahva jõululaupäev jätkus geopeitusega. Suurimad tänud Arvole aarde eest ja meile seltsi pakkumast. Igatahes oli väga meeleolukas ja teistmoodi jõululaupäev! :D