Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ühte kunagisse Järvamaa vanimasse mõisaansamblisse kuuluv tehnoloogiline rajatis.
Hollandi tüüpi kogukas koonusjas 5- korruseline paekivihoone. Alumist korrust ümbritses kaaristukujuline kallerei, mille peal oli algselt teenindusrõdu, ülal lai karniis. Katustamata.
Ehitatud arvatavalt 19. sajand
NB! Aarde leidmiseks ei ole tarvis ehitisse siseneda.
Lumega raskem leida.
Ja kui juba siin oled, siis mine vaata ka järjekordset lagunevat mõisa. Koordinaadid lisatud lisapunktina.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Muu | 59° 8.2411' 26° 1.9102' |
Aarde sildid:
lumega_raske (1), lahe_teostus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9TR8Z
Logiteadete statistika:
53 (93,0%)
4
2
0
1
1
0
Kokku: 61
Leitud aga karp tühi, logi puudu.
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: puudub nimi logiraamatus.
Leid #104 Võru-Tartu-Puurmanni-Pedassaare-tiiru viiendal päeval. Esiti üritasin saasta täis siloaugu kaudu läheneda, aga seejärel ikkagi mugavam trakatsijälg ja lillepõld-heinamaa. Tuulik olnud uhke, aga nüüdseks räsitud. Sellise võiks küll ju ära asustada. Ussid olid kindlasti kohal, aga ma neid ei silmanud, sest otsisin hoopis aaret. Monofunktsionaalne nagu ma olen. Suurim takistus olid hoopis nõgesed. Kui aga aarde juures õiges kohas olla, ei seganud needki. Hästi tehtud, kuigi mikro. Paigal püsib ka väga ehku peal ja alumine kate/kaas ei kinnitu. Aitäh uhket hoonet tutvustamast!
Tea millega siin viimati tegelesin,vast vana ehitise vaatlemisega mitte otsimisega. Täna kohalejalutamise vaev ainult. Konteiner hakkas kohe silma.
Eelmisel korral oli paras heinapadrik veski ümber. Praegu varakevadiselt lihtne. Jätkuotsingute tulemusel jäi kaval karp mõne aja pärast silma. GPS arvates jäi sealt nullini 7 m ja IP võiks seal lõppeda 523-ga. Tänud aardepeitjale
Sellist konteinerit sattusin esimest korda nägema. Veskivare oli ka muljetavaldav. Aitäh!
Tiirlesin nii, et pea hakkas ringi käima. Lõpuks leitud. Aitäh!
Suvepuhkuse alguses üritasime ka seda aaret logima tulla aga rinnuni vohavad nõgesed said toona takistuseks. Täna oli aga palju mugavam objektini kulgeda ning Marati osav silm avastas kiirelt ka kavala aardepeidiku.
Tegime väikese kõrvalpõike. Uhked tuulikuvaremed, leid tuli kiiresti. Aitäh peitjale!
Kiire põige tuuliku juurde enne pimedat. Palju ei pidanudki otsima kuna kuskilt Külligi luges, et kivisid liigutada ei ole vaja. Tänud
Jeebus, kirjelduse algus paistab peaaegu nagu mingi võõrkeel: kaaristukujuline katustamata kallerei :o) Ja et lumega raskem, võin kinnitatada omast kogemusest - on tõesti - möödunud talvel sai siin pool tunnikest pimesikutatud. Lahe peidukas, aitäh!
Peab ütlema, et aega ikka läks. Igav oli otsida, megaigav üksi. See koht, kus oli palju jälgi ja oli püherdatud, ostutus täitsa valeks. Kaval aare istus mujal. Tänud kutsumast, väga hästi tehtud!
Pole just väga palju inimesi, kes tuleks säravate silmadega kaasa, kui kutsun peale südaööd pimedas ja vihmas geopeituma vanadesse lagunenud hoonetesse. Simpsu ei kõhelnud igatahes sekunditki ja nii me siia sattusime. Aitäh!
Äri aetud, nüüd veel kiirelt üks aare ja koju edasi. Tänud peitjale aarde eest.
Leitud, logitud, väga vinge peidukas, tänud peitjale.
See oli teine ring juba selle aarde juures. Kui me arvasime, et lumi mängis tol hetkel segavat faktorit, siis tegelikult nii ei olnudki. Natuke teisest kohast oli vaja otsida. Saime nimed kirja. Aitäh peitjale!
Jõulude ajal sai siin korra juba mitteleidmas käidud, siis pidasin liigset lund süüdlaseks. Nüüd lund polnud, aga ikka läks tükk aega enne kui õige asi silma jäi. Eks põhiviga oli vist ikka selles, et otsisin valest kohast. Kui pilk õigesse kohta sattus, siis oli leid juba kiire tulema. Ilus asi. Aitäh peitjale.
Kui karp sai jääst lahti koputatud, kadus üks detail hoobilt lumisesse põõsasse ja tops ehitisse. Õnneks lambike päästis halvimast, mõlemad said leitud ja kõik omale kohale tagasi sätitud. Tänud peitjale.
Ei jäänud midagi silma. Kärbseparv pimestas ka silmavaadet. Võibolla kunagi hiljem
Sõitsime lähedusse ja vaatasime eemalt paistvat veski varet. Vare tundus võimas, kuid sama võimas tundus ka teele jääv nõgese väli.. Õnneks siiski pisut ringi liikudes ja õiget lähenemise rajakest otsides jäi silma üsna nõgestest hõre osa ja seal ka värskelt maha muljutud taimed.. juuhuuu georada. Rada viis eksimatult veski juurde, kus mina veskisse sisse lipsasin, et taimestiku vabamat ligipääru aardele leida, kuid Marko väljast lähenes ja hoopis varem kohale jõudis. Minul nimelt jäi külje väljapääsust väljumise ette imemaitsvate marjadega tikripõõsas...
Tänan peitmast.
Meie 8-päevase geotuuri esimese päeva esimene leid. Seiklus algas väikese komplikatsiooniga. Sõitu alustades kurtis Maire, et autos väga lämbe. Ütlesin, et pole hullu ja keerasin õhku juurde. Seepeale saime aru, et probleem hoopis selles, et autol konditsioneer tühjaks saanud. Autot me ringi siiski vahetama ei hakanud. Teel esimese aarde poole otsis Maire autoremonte. Tamsalus jäi mitu tükki silma. Esimeses valitus pakutigi sobivat teenust. Klaara sai natukene mänguväljakul mängida ja juba pool tundi hiljem helises telefon.
Esimese aarde juures läks meil kiiresti. Suursugune veskivare püüdis kohe pilku. Ees vaid väikene heinamaa lõik. Õnneks ebameeldivaid taimi ei leidunud ja valutult saime nimed kirja. Aitäh kohta tutvustamast!
Suvepuhkuse esimene aardeleid. Autost paistis tuulik kätte. Kõndisime vööni heinas veskini ja saime ka veidi nõgestelt kõrvetada. Mina jäin Klaaraga veskit veidi eemalt vaatama ja Karl ohverdas ennast ja läks läbi nõgeste aardeni. Aitäh!
Tegin endaga diili, et kui asja kiiresti üle leian, siis käin mõisast ka läbi. Juhtus aga nii, et suutsin aardest ühelt poolt ja teiselt poolt paari meetri kaugusele jõuda, aga seda vahejuppi ei taibanud ruumitaju puudumise tõttu uudistamas käia enne, kui kõik muud variandid läbi käidud olid. Nõgesed ei tee lühkarites geopeitumist ka just meeldivaks. Ehk siis, ilmatu kaua läks ja mõisa jätsin sel korral vahele. Aitäh!
Kahlasime kohale läbi pika rohu, õnneks olid rajad olemas. Tore aare, meile meeldis, aitäh!
Üli vinge, rohi oli muidugo märg, kuid see ei seganud. ???? Aitäh peitjale.
Muidu oleks kõik kerge olnud, aga sandaalide ja lühikestepükstega oli valus kõrvenõgestes liikuda. Veski oli äge ja sellist karpi polegi varem näinud, õnneks hakkas hästi silma.
Käisime uudistasime ikka sees ka, seni kõige ägedam taoline. Tänud
Aarde endaga läks lihtsalt, kenad rajad olid sisse tallatud, üks neist viis ka topsini. Nimi kirjas, läksin vaatasin mõisa enda ka üle. Viimati sattusin siia mõisa umbes paarkümmend aastat tagasi aastavahetust veetma. Tore oli näha, et võrreldes tolle ajaga ei olnud maja märkimisväärselt rohkem lagunenud ja püsis üsna samasugusena, kui ma teda mäletasin. Ainult, et toad olid vahepeal ära koristatud. Tänud aarde eest!
Selliseid lagunevaid objekte meil Eestimaal kahjuks ikka leidub palju. Aare jäi ruttu silma. Aitäh.
Tõesti tore paik ja rõõm, et külastatud sai. Merle teravate silmade eest ei varjanud aare end sekundikski.
Lohistasime ilmselt korralikult jalgu, et georada ka järgnevatele sisse kuluks. Mõisa ei puutunud, piirdusime tuuleveskiga. See-eest julgesin ka sisse piiluda. Aga see läks mulle kalliks maksma kuna senikaua kuni mina sees olin, tegid naised aardega puhta töö.
Tänud.
Kohale jõudes tuvastasime kõigepealt värsked autojäljed mille juurest läks juba aimatav rada aarde nimikangelase poole.Veidike objektiga tutvumist ja aare sai lokaliseeritud. Aitüma juhatamast igati põneva ajalooga objekti juurde.
Eemal oli taevas ähvardavalt sinine, kuid meie pääsesime kuiva nahaga. Kõndisime kurekõnniga läbi pika rohu veskini ja vaatasime, kus jäljerajad sees on. Täitsa korralikud trassid olid maha tallatud. Piilusime siit ja sealt, siis tegime silmad õiges kohas korralikult lahti ja oligi aare näpus. Täitsa huvitav aare. Aitäh!
Tänaseid (geo)plaane tehes pidime meie kuskil Ida-Virumaal olema ja kajaliisid Jäneda kandis, aga suur oli üllatus kui siia aarde juurde saabudes saime teha teolt tabamise ning nägime, kuidas nemad olid just objektilt saabunud, märjad nigu kassipojad. Eks siis lootsime meiegi, et nüüd on rajad ees ja meil vaid suts sinna ja tagasi ettevõtmine. Tutkit, saime ikka tükk aega otsida ja seda kunagist tuuleveski igast küljest uurida, enne kui karp pihku sattus. Aitäh.
Taevaveskid jahvatasid vett, ja nii paiskasid selle taevase jahu kõrgemad jõud meile näkku, aga lisaks kinkisid ka taaskohtumise Bruno ja Kajaga
Peale tänast päeva ainult sisse tallatud radadele loota ei saa. Nüüd võiks arvata, et seal on terve turismibussitäis rahvast käinud. Veski tervise huvides võib mainida, et koordinaat näitab õigele poole tööstushoonet ja peidukoha raskusaste on pigem 3,0. See vihje vast tagab hoone säilimise ka edaspidi ja ka peale geopeitust.
Palju nurmenukke ja anemoone ja seest lahe veski ja tore aare. Aitäh!
Nagu vahel juhtub, Tallinnast Rakveresse sõidul aare leitud! Väga äge hoone just seestpoolt. Aitäh aarde peitjale!
Hommikul avastasin praktiliselt kiviviske kaugusel uue aarde mis ajapuudusel jäi aga külastamata.Nüüd õhtul peale tööd sai viga parandatud ja kohale sõidetud.Koht tegelikulkt tuttav kuna vana J-Jaani -Tamsalu tee kulges algselt kohe siit tuuliku juurest mööda.Isa rääkis kui ta veel noor oli, et sakslastel oli sõja ajal siin veskis vaatluspunkt ja MG kuulipilduja torud olid akendest väljas.Samuti asus mõisas mingil ajal ka sakslaste staap kuhu ligi ei lastud.Kahju jälle, et selline võimas ehitis laguneb ja pole suudetud päästa. Aitäh aarde eest.