Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Parim öösel, aga tähelepanelik leiab kenasti ka päisel aal.
Pliiats kaasa!
Suveöö on imeline aeg. Eriti mere ääres ja RMK lõkkeplatside ligiduses. Õhk on tiine grillimislõhnast, kõrvu paitab merekohin, kerge kiheluse hinge tekitab romantiline telkla oma riide taha peitunud saladustega. Oma põnevat pinisevat elu elavad miljonid näljased sääsed ja kihulased.
No millal veel saab üks normaalne geopeitur, oma arvates täiesti legaalselt, uidata taskulambiga telginööridesse takerdudes ning telkide sisemusi valgustades mööda sellist platsi? Piiluda grillimislaudu ning ärritada seal taga istuvaid inimesi? Alustuseks ikka geojaanipäeval ja edasi - millal süda lustib.
Vihje: Raja alustamiseks otsi helkurit. Raja lõppu tähistab kaks helkurpüramiidi. Siis on aeg hakata konteinerit otsima. Kaevata ei ole vaja.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (3), lahe_teostus (3), taskulamp (1), rästikud (1), puugid (1), piknikukoht (1), ööaare (1), muguoht (1), lumega_leitav (1), lemmikloomasõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9W2E6
Logiteadete statistika:
48 (96,0%)
2
1
0
0
0
0
Kokku: 51
Tollest Geojaanipäevast, mil aare avaldus, oli lausa au osa võtta, aga kuna asjaolude kokkulangevuse tõttu oli vaja õhtul juba edasi liikuda, siis selle aarde avaldumisest ja kambaga otsimisest kuulsin alles hiljem. Aga sellest ajast saati on see Tüütu kärbes ikka jube tüütult muudkui kõrva tuututanud. Nüüd kui piirkonda enam suurt muud midagi polegi jäänud, oli vaja ta siis ikkagi üles otsida. Praegune aeg, kus päevavalgust vaid napid tunnid ja siis ka ta naa hädine, sobib ööaarde otsimiseks ideaalselt. Kuigi siiralt aus olles läks ikkagi õlekõrs käiku ja kõne sõbrale aitas hädast välja. Tänud selle vahva multi ja eriti stiilse lõpuaarde eest. Mulle meeldis vaatamata vahepeal jänni jäämisele.
Tulin siia päikese loojangu ajaks. Mitte ühtegi helkurit ei silmanud. Jalutasin metsa all sihitult ringi, ikka ei midagi. Nüüd kui juba kott pimedaks oli läinud, alustasin uuesti algusest. Lõpuks siiski õnnestus üks täpike leida kuid ega edasi oli ikka ikaldus. Vist mingi 1,5h tiirutasin siin enne kui logi kirja sain. Tänan värske mereõhu eest.
Kõigepealt sain sõimata. Ei soovita lambiga vehkides purjus inimeste lähedale minna. (Seetõttu on ehk otsida parem mitte ilusa ilmaga.) Kusagile ma ikka jõudsin, aga aaret esialgu ei leidnud. Vahepeal tegin muid asju, siis naasin siia. Olin otsinud peaaegu õigest kohast, aga mis teha, kui silm ei näe ja aju ei adu... ja maskeering on looduse poolt eriti osav. Lõpuks sai aare kätte leitud ja logitud. Kõik oli korras, aare kuiv ja ootab järgmiseid kärbsepüüdjaid, kellele Mart saaks kärbseid pähe ajada. Tänan!
Jäi kahjuks ära. Nulli ja selle ümbruse olid hõivanud Saksa matkaautod. Ei sobinud nende vahel ringi luusida.
Telklas üsna nulli lähistel telkis paarike, kellel kaasa viletsa närvisüsteemiga koer. Päike ka siras. Seega tunnine kondamine nulli ümbruses ja järjest kaugemal kogu piirkonnas ei toonud ühtegi (!) silmakest nähtavale. Mikul õnneks olid mingid töökõned teha ja ära ei kippunud. Kui koerast juba kolm korda möödunud olime, siis võtsime eriti suure kaare ja lihtsalt komistasime ;) aardele otsa. Uskumatu, aga nii juba teine kord meie geoajaloo jooksul, esimene oli 10,5 a tagasi Vooremäe aaret leides. Aitäh!
No ikka janti meil selle kärbsega olnud, ei saa mainimata jätta. Tüütu värk! Teisalt, eks oleme püüdnud ka ise sedasi suht puusalt tulistada ehk üsna valgel ajal eelmistel kordadel siin olnud. Seevastu tänane käik ja tänane aeg tundus ideaalne. Esiteks - mitte ühtegi telkijat ei olnud! Tõtt-öelda, mitte kedagi me ei kohanud. Teiseks, oli üsna hiline aeg, päike vajus parasjagu horisondi taha merelainetesse. Ja kolmandaks, oli selline mõnus tuuline-tormine ilm, mida tulla mere äärde nautima. Seega vaatasime esialgu niisama ringi, vaatasime mäslevat merd ja laineid ning siis asusime kärbest taga ajama. Kui eelmistel kordadel ei õnnestunud meil miski, siis seekord õnnestus kõik. Üsna lihtsalt saime nägijaiks ning saime, mis tahtsime. Võiks lausa öelda, et tegime sellele va tüütule kärbsele 1:0, aga tegelikult ikka 1:2 tegi hoopis kärbes meil selja prügiseks. A see enam ei loe, meil leid kirjas ja vormistet. Täname selle pisikese tüütuse eest, sest see rand siin kena kant ning seda võibki külastada ikka rohkem kui hädavajalik.
Pärast orienteerumisneljapäevakut Kolga-Veskil oli õhtu juba parasjagu hämar, et see aare ette võtta. Päevase ereda päikesega leidmist ei kujuta seda päris täpselt ette, kuidas see peaks õnnestuma. Võiks ju arvata, et oleme üksi sellise ilma ja õhtuga, kuid tegelikult liikus veel rahvast. Lõpp asukoht oli veidi raske, kuna oli tekkinud looduslik kamuflaaž. Kuid aardega leid oli kiire. Tänud!
Leitud,oleme siin ikka oma korda 3 uurinud ja puurinud,müüd viis pimedus sihile
Nullpunkt näitas täitsa valet alguskohta,aga tänu noortele teravatele silmadele sai õige algus ja sealt juba edasised "täpikesed" tuvastatud ja lõpuks aare leitud
Peale jaanipäeva telkimist tegime siin esimese peatuse. Olime tähelepanelikud ja meil õnnestus ka valges leida. Aitäh!
Selle aastase jaanipäeva veetsime Matsirannas. Lootsime, et siia, pigem kaugemasse Eestimaa nurka, ei tule väga palju rahvast telkima. Tegelikkus oli aga hoopis midagi muud. Kogu mereäär oli paksult autosid ja telke täis. Kui me lõpuks leidsime üsna liivasest kohast mõnusa piirkonna kuhu võiks pidama jääda, siis avastasime, et absoluutselt igal pool on tuhanded sipelgad, kes ei laseks kohe kindlasti rahulikult olla. Laur küsis seepeale luba, et kas võiksime eelmise aasta geojaani kohas jaanid veeta ja saime vastuseks, et see on vallamaa ja võime seal vabalt viibida ja telkida. Linnainimeste ja väljamaa matkabusside hordid polnud julgenud sinna minna. Meie õnneks. Saime lõpuks päris mõnusa olemise. Merevaatega telgikohad, tuult varjav hoone ning soe merevesi.
Aarde logimiseni jõudsime järgmise päeva hommikul. Tüütuid kärbseid ei olnud, küll aga tüütud linnainimesed, kes ei osanud oma muusikakeskuseid loodusesse tassimata jätta. Aitäh aarde eest!
Tuleb tunnistada et sageli on nähtamatud asjad palju ilusamad ja tähtsamad,kui need mida näed. Olles siin vähemalt korra päevavalges käinud, aga siis näed ju kõike muud mitte seda mida vaja on. Nüüd õnnestus ikka lõpu asukoht kübarast välja tõmmata ja sedasi saimegi asuda logima
Ainus, mis kirjeldusele peaaegu vastas oli: MILJONID SÄÄSED! Vedas! Muidu oleks hooldusteade üles läinud.
Meri oli tüüne - ei mingit kohinat, grillirahval olid vorstid juba kõhtu peidetud ja kell oli ka sealmail, et mõtted olid juba järgmise tööpäeva juures ega lasknud romantikalainele tõusta.
Olge te tänatud!
Matkata sai siin laagriplatsil tublisti. Oleks võinud vähemaga piirduda, kui algul nii kanapimedad ei oleks olnud. Aitäh.
Tänud lollitamast, ka siis kui lõpus oled kindel, et siin ta on, siis ikkagi kahtled kõiges. Tänud, meil oli tore!
Siia aardekohta jõudsin päris pimedas, seega kõik eeldused edukaks otsinguks. Üks täpp viis teiseni ja lõpuks püramiidideni. Kaval asi seal lõpus. Alateadvus vaidleb iseendaga. Üks argument oli siiski veenev, et miks ... Tänud peitjale ja igasugu soovitused juurde.
Leitud pimedas taskulambiga, väga äge teostus aardele! Tänud peitjale!
Kuigi aarde kirjeldusest saab välja lugeda, et seda aaret peaks tulema otsima pimedal ajal ja taskulambiga, siis mõnest leiulogist saime aru, et on võimalik leida ka valgemal ajal. Kuna olime siit mööda sõitmas, siis tulime vaatama, mis meid ees ootab. Väga nulli lähedal ootas meid üks saksa vanapaar oma camperiga ning mitte väga palju eemal teine (ka vist saksa) paar üsna vana Landcruiseriga. Nemad tundsid end hästi, meie mitte niiväga ning seetõttu ei teinud me isegi katset hakata seal taskulambiga vehkima. Naaseme mõni teine kord.
Suveseikluse esimese päeva leid. Geojaanil ei hakanud öösel taskulambiga ringi kappama. Minu vabandused kõikide boonusaarete peitjate ees. Täna oli hea rahulik seda leida, täitsa rahus ilma igasuguste mugude ja kellelegi tüütut kärbest tegemata :-) Täitsa vahva teostus, andis isegi nullis otsida. Tänud peitjail!
Kohta sai kõvasti geojaanil uudistatud, täna siis lõpp vormistatud. Tänud!
Leitud Suveseikluse raames ja logitud tiimina Speedy&Co. Võttis veidi aega, et aare lahti saada, kaval nupstükk. Aitäh peitjatele!
Nägin küll kui suur hord uue avaldunud aarde poole sammus, aga mul olid susped juba pihus ja plaan oli ujuma minna ja üks keelatud aare ära logida. Pealegi oli Kaupol alles järgmiseks päevaks multit logida. Südaöö saabudes mõnulesin siis kordamööda kuumas saunas ja mahedas merevees, kuniks Kaupo sealt mind välja tiris ja georindele vedas. Silm oli veits nüri ja oht mõne magaja telgi otsa koperdada oli suur. Hakkasin siis vaikselt jonnima, et äkki ikka pole õige aeg. Merle arvas sama, aga Kaupol olid teised plaanid. Järsku saimegi toppama jäänud kohast edasi ja edasi jäi veel vaid lõppu kulgeda. See ikaldus mis seal pihta hakkas, oli ooper omaette. Värske peaga oleks ilmselt kohe läbi hammustanud, aga nüüd öösel tuli ikka enne korralik tsirkus iseendale maha pidada, enne kui lahenduse ära laksasime.
Tänud.
Geojaani aardejahi keskel oli ühel hetkel märgata suurema kamba kulgemist kindlal suunal. Kuna Kaupo Liisi ftf-i hasarti ohjata ei suutnud, keelas ta meil selle karbi otsimise eile ära, aga vist juba kohe alates kell 00.01 hakkas suur kibelemine, vaja minna jahile ;) Ei olnud suvisel nädalavahetusel veel piisavalt öö selle aarde otsimiseks, seltskonnad alles pidutsesid telklaagrites ja seetõttu oli üsna ebamugav otsimine. Me Silveriga oleksime paaril korral käega löönud, aga Kaupo sihikindlus viis meid siiski tupikust edasi ning siis juba võiduka lõpuni.
Aitäh.
Eelmisel õhtul sai seltskonnaga otsitud, nimi läks kirja aga järgmisel päeval sündmuselt lahkudes. Aitäh!
Läksime pärast südaööd, et uue päeva kirja saaks. Enne tuli Silver saunast kätte saada, kui see oli õnnestunud, siis rohkem takistusi polnud. Poole raja pealt läks küll untsu ja kaaslased tahtsid otsingu katkestada. Aga vaevalt järgmisel korral oleks vähem rahvast. Täna nad vähemalt olid teadlikud, et mingi tuiamine siin käib. Proovisin uuesti ja seekord oli edukam katse. Peagi olime lõpus ja seal ei oskagi seletada, mida me nii kaua tegime. Pikalt ikka vaatasime ringi, kuni ilmselgest kohast aarde välja võtsime.
Eelmise päeva ööhakul sai suurema seltskonnaga kärbest taga aetud, et ikka õigel päeval saaks kohe muretult nime kirja panna. Mulle meeldis.
Tänan peitmast.
Polegi enam miskit lisada. Suure kambaga puhas kaasakulgemise rõõm.
Jaa, suveöö on imeline aeg ning siis otsitakse jaaniussikesi. Võiks öelda, et siin me seda tegimegi, kuigi ussikesed olid kuidagi kõrgel :D Igatahes rõõm oli peale aarde leidmist auto juurde jõudes päriselt ka üks jaaniussike leida :)
Aga muidu sellist nalja, taskulambiga vehkides, siin küll ei teeks. Kui on aare peidetud, siis on geopeitur valmis igasuguseks tembuks.
Tore tükk lõpus, aitäh!
Keegi mainis, et uus aare on. Vaatasin üle, et on tõesti. Krissu haaras taskulambi ja asusime kambakesi teele. Vahepeal lausa jooksime mööda rannaäärt. Kamp pidevalt suurenes, kuni lõuks oli meid kuusteist inimest ja üks koer. Väga põnev aardejaht oli kambakesi telkide ning võõraste inimeste vahel, kes küsisid, et mis meil kadunud on :D No ikka aare on kadunud ja tuleb üles leida. Selle aarde me leidime kell 22:16. Aitäh!
Selle aarde nime kuuldes hakkas minu peas kohe see lauluke ketrama ja kuna see oli nii kutsuv siis sai peagi ka ise aaret otsima suundutud. Seda enam, et kes teab, millal taas siiakanti satub. Tõsi ringi liikudes läks aarde nimi vahepeal küll täitsa meelest maha ja suurema seltskonnaga polnudki nii imelik seal telkide vahel ukerdada, seda enam, et FTF-ijate grupp oli neid juba vaimselt ette valmistanud, et siia võib täna veel taskulapmpidega vehkijaid sattuda. Mind hakkas hoopis huvitama, et mis ratturite grupp see küll selline on ja ega ma vastust kaua ootama ei pidanudki. Selgus, et Erlel ja Tiidul oli valida, kas Geojaan või see rattamatka üritus. Viimase kohta olen isegi varajasemalt uurinud ja mõlgutanud mõtteid, et äkki võiks aga seni pole veel kuidagi jõudnud. (Nüüd ei suuda netist õiget üritust üleski leida - ehk keegi aitab mind?) Igatahes aardega läks lõppkokkuvõttes kenasti ja rattaliste vihje "otsige sinise ja rohelise telgi vahelt" lisas ka asjale värvi juurde. Lõpus oli lahe eemalt vaadata, kuidas pusiti ja pusiti aga kuna ümber katla oli niigi kitsas olemine siis vaatlejaks ma seekord jäingi. Oli tore!
Edit! Kohe peale logi kirja saamist leidsin õige asja ehk Jalgrattamatkad mööda Eesti piirialasid.
Leitud ja logitud. FTF kl.22.16 Tänud peitjale.
Me Daunoga kaevasime rannas, kui äkki hakkas geopeitureid meie poole igas suunas tulema. Küsimuse peale, mis toimub sain vastuse, et uus aare kas sa ei teagi- muidugi ei tea, ei ole mul seda piiksu, mis märku annab uutest aaretest. Täitsa mõnus ööaare- meil oli valge, aga ega sellise suure kamba peale ei jää midagi peitu. Kahju oli vaid neist telkijatest, kes nende märgistuste juures olid- Miki selgitas neile, et mis me teema ja õnneks said kõik aru. Aare ise oli lahe nii punktid kui ka lõpp. FTF sai kirja kl.22.16 ja 16 inimest- päris hea ikka. Tänud peitjale.
Leitud koos teiste geopeituritga, kokku oli meid 16 ja ftf sai kirja kell 22.16. Aitäh, vahvasti peidetud!
Kuna meie sattusime olema valel ajal vales kohas ehk et aarde avaldumise hetkel hoopis keelatud niiskuskindlat aaret veel niiskuskindlamalt kokku pakkimas, teavitust tähele ei pannud ja meist keegi mööda minema ei sattunud, siis võtsime asja rahulikult ja suundusime aarde poole alles õhtuhämaruses. Ratturitest telkijad olid juba teadlikud, mis toimub ja omakorda hasardis, et kui kiiresti me õige suuna kätte leiame. Mõni tahtis kohe ka vihjeid andma hakata, aga nendest me keeldusime. Indrek ja Kristin kohe nägidki, kuhu suund võtta, samal ajal kui mina keskendusin helkivatele telginööridele. Saime kiita, et olime kõikidest eelnevates kiiremad olnud. Asi seegi! :) Kui lõpp-punkt käes, ei olnud ka aardepeidukas enam küsimust. Kaks kampa olid nimed juba kirja saanud, me olime siis kolmandad. :) Aitäh!
Kuna Tristan oli nädalavahetusel Riigikaitselaagris, siis seekord kappasime ringi vaid kolmekesi. Plaan oli siis kõigepealt käia ära Nahkhiirte Nosilas, siis võtta tee pealt mõni aare, peesitada-ujuda rannas ja siis maanduda iga-aastasel geotähtsündmusel - Geojaanipäeval.
Õhtu edenedes, kui oleme parasjagu jälle keelatud aaret - Mutipoega kaevamas, kappas sealt järsku suur seltskond taskulampidega mööda. Läksime siis Arabellaga kaasa, sest loomulikult hakkas huvitama, mis nüüd lahti on. Margus jäi Mutipoja otsijatega juttu puhuma. Selgus et uus aare on ilmunud - minul aarde ilmumisi teatavat kella ju kahjuks käe peal ei ole. Suure seltskonnaga sai siis seal mööda telke rabistatud ja natuke segadust tekitatud ja lõpuks ka aarde ilusti leitud.
TFTC!
Istume jõuguga rahulikult grilli ääres, kui mul käekell mulksatas - uus aare. Ümisesin, et näe, uus aare, isegi geojaani ajal avalduvad ja võtsin lonksu juua. Purk tagasi lauale ja puhtalt selle lonksu ajal oli lauatagune vaikselt tühjaks vajunud :) Tegime siis kambaka ja sattusime telkivale rattaseltskonnale peale. Et miks me taskulampidega nende telkide vahel ukerdame? Ah selline mäng?
Tegin siis väikese tutvustuse ja õrritasin, et "te ei kujuta ette, kui paljudes lahedatest karpidest te mööda sõtkute". Napilt oleks jäänudki sinna lobisema. Lõpus oli näha, et liiga suur seltskond ei aita aarde leidmisele kuidagi kaasa - sellise massi geopeiturite vahelt ei olnud võimalik aaret märgata.
Kui selgus, et üks tüütu kärbes on geojaanilisi tüütama tulnud, siis tuli selle murega tegelema hakata. Seadisme sammud telkimisala poole ja hakkasime seal taskulampidega telkijate vahel vehkima. Vehitud sai tulemuslikult ja ühel hetkel selle tüütu kärbse ka leidsime.
Leitud täiesti kogemata. Nägin, et mingil hetkel hakkas kõigil jube kiire ning suundusid mööda rannaäärt naaberpuhkekoha poole. Haakisin end sappa. Mõtlesin esiteks, et midagi kaevati välja kusagil, kuid milleks need taskulambid? Jep, kõik peab kirjelduses paika- on võimalus takerduda telginööridesse, pimestada piknikupidajaid ning läbi valgustada telke. Minu esimene "päris" ööaare (pole neid helkivaid täppe metsas siiani kunagi taga ajanud) kuid nipi sain igatahes selgeks- ka suht kehva valgusega (telefoni "taskulamp" näiteks) need helgivad, valgusallikas peab olema vaid silmadele lähedal (ehk kasuta pealampi, mitte taskulampi). Sest helkuri tööpõhimõte ongi peegeldada valgust otse tagasi... {FTF} tuli jah 22:16, kuueteistkümnekesi. Peitjaile tänud, viisakas teostus!
Istusime rahulikult laua taga, kui äkki hakkas mingi arusaamatu nihelemine. Segus, et avaldus uus aare ja täitsa kohe siinsamas. Ööpimedust muidugi polnud veel, kuid millal see enne on takistanud entusiastidel ööaardeid otsida. Nulli kogunes muljetavaldav seltskond, mõnel neist ka abivahend näpus, kuid enamik lihtsalt teritas oma geopilku. Sinka-vonkatasime läbi naabersündmuse telkla end lõpuni ja siis oli ideid palju, kust aaret otsima peaks. Eks ta seal ikka oli, kus kõige tõenäolisem koht on. Kokku 16 nime sai kirja pandud ja jalutasime rõõmsal meelel oma laagriplatsile tagasi. Väga lahe ja palju elevust pakkuv aare. Aitäh peitjatele!
Olin mitu tundi tulutult Robertat magama üritanud saada, kui Liis telki tuli, ohjad enda kätte võttis ning mind Jasperit valvama saatis. Varsti teatas kell randmel, et uus aare avaldati ning pilk kaardile ütles, et Jasper tuleb kukile visata ja otsima minna. Esimesed ettejuhtuvad geopeiturid sai samuti kaasa kutsutud ning seltskond suurenes iga hetkega, mis alguses olime. Nii suure pundi eest midagi peitu ei jäänud ja 22:16 sai {FTF} kirja. Aitäh, tore aare!
Mõnedel meist annavad kellad käe peal teada, kui mõni uus aare avaldub. Nii juhtus ka täna olema seltskonnas piiks piiks tegelane. Kargasin kohe lauast püsti, haarasin autost oma vinge taskulambi ja ässitasin kaaslasi kaasa tulema. Hüüdsin ka Mikile, et tule oma imelambiga appi. Möödusime teel ka Daunost, kes juba ei tea mitmendat tundi rannas keelatud aaret kaevas.Soovisime edu ja alustasime matka. Väga hästi leitavad, kohe palju parem kui viimati Luual...Vahepeal pidime üle telkide hüppama ja selgitustööd tegema, et miks me valges taskulampidega metsas vehime. Peale väikest matka saabusimegi sihtpunkti. Sai vaadeldud ja katsutud, kuniks ma ära tabasin, mis viguriga tegu on. Nii äge seiklus. Aitäh .aitäh ..aitäh Määrisime raamatu ära kell 22.16