Tüüp: Virtuaalne aare Maakond / linn: Hiiumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Peitsime selle aarde meie 10 000 aardeleiu tähistamiseks. See rännak on kestnud üle 14 aasta ja aarete vahelise teekonna pikkus on u 252 000 kilomeetrit. Pikk ja konarlik on olnud see rännak, kuid kõik on hea, mis lõppeb leiuga. Nii ka selle aarde puhul. Sääre tirbi rada on turistide seas populaarne jalutamiskoht. Paljudele ka nö palverännaku kohaks, kuhu igal aastal satutakse. Anname nüüd ka geopeituritele põhjuse siia tulla. Mööda oosi nõlva käies on vaade parem. Suvel karjatatakse poolsaarel hobuseid, mistõttu ei ole lemmikloomad igal ajal soovituslikud. Loomadele ei pruugi klähvivad olevused eriti meeldida ja nad võivad rünnata. Kahejalgsetest nad üldjuhul välja ei tee, kui te just ei kanna isuäratavat kübarat või taskus leivapalukest ei hoia.
Aarde leidmiseks pead minema nii kaugele, kuni vesi vastu tuleb. Siis tee üks pilt vee suunas ja teine selles suunas kust sa tulid. Neist ühel peavad olema sinu asukoha koordinaadid. Mõnusat matka!
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 58° 46.1913' 22° 48.9331' |
Aarde sildid:
ilus_vaade (3), soovitan (3), pikem_matk(>1km) (1), ujumiskoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9P5EK
Logiteadete statistika:
59 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 60
Viimase kivini käisin ise ära. Külliki jäi kadakate tuulevarju seniks. Teel kohtasin kahte merikotkast, peotäis vareseid ja portsu kajakaid. Tänud
Suhteliselt lõpus toimetas välismaiste mugude pere. Isa hoidis koera ja väiksemat last. Ema ja vanem poeg harrastasid näki ujumist. Tegin oma pildid ära. Aitäh mind siia taas meelitamast!
Kui kadakate vahel välja saime tundus nagu oleksime palverännakule sattunud. Bussitäis rahvast vooris tipu poole. Tipus tekkis lausa järjekord pildistamise huvilistest. Ootasime rahulikult oma aja ära. Aitäh aarde eest.
Ennustasin, et veetase on kõrge ja tänane lõpp aarde märgitud asukohast maale lähemal. Aga oli u 25-30m kaugemalgi. Aitäh peitmast! Tiidu logis on ka GPSi pilt.
Kas me selle virtuaalse aarde leidsime või mitte, jätame peitjate otsustada. Teel koordinaatide poole läksime läbi hobukarja ja vahetult enne päris päris lõppu pidime kahjuks loobuma. Selle kõige viimase otsa oli omale hõivanud Luigepere. "Eramaa" silti veel polnud, kuid lapsed tudusid ning vanemad linnud jälgisid meid väga terava pilguga. Eks meil ole selle 10 tonnini veel pikk maa minna ka. Pildid said tehtud ja kunagi tulevad need siia ka. Juba ühe päeva leidude logimine, kui tahaks midagi enamat öelda kui "leitud" võtab kauem aega kui aarde leidmiseks kulunud aeg. Ja need metsmaasikad! Neid oli palju kuid kõik puha kastmata ja kribalad. Sõime neid silmadega.
No ei tea mis meie gepsuga jälle lahti on, et peitjatega samu koordinaate ei saa :) Tegelikult ikka teame küll. Merevee tase on praegu hullult madal ja seepärast saime veel oma 300+ meetrit sammuda enne kui viimase kuiva kivini jõudsime. Jalutajaid leidus aga ujujaid peale meie küll ei paistnud. Tänud, oli tore nagu alati.
See siin või no õigemini Sääre otsa jalutamine oli meie tänase päeva peaeesmärk :) oli super äge teekond ja no lõpp...meile tuli lõpp siis nii, et ühelpool oli vesi, teiselpool suured jäämäed ja seljataha jäid kivid.
Lihtsalt super päeva alustamise jalutuskäik. Päike säras, aga vesi oli veel enamuses kaane all. Pidevalt käis kuskil jääs praks. Jalutasime viimasest kivihunnikust mööda, mingil hetkel tegin ka jala märjaks, aga jätkasime endiselt liikumist... Nullini oli veel ikka mingi hulk meetreid, kui jää tugevus, ja vee sügavus selle all, kaheldavaks muutus. Kindlasti piisanuks varvaste märjaks tegemiseks, aga ilmselt pea jala jagu enamgi, nii et otsustasime praks-praks saatel tagasi liikuma hakata. Aitäh peitjale!
Jalutuskäik siia sobis suurepäraselt päeva alustuseks. Suurem osa veest oli tahkel kujul, selle võib talle külma ilma puhul andeks anda. Jalutasime peaaegu nulli välja, kive igatahes eespool enam ei paistnud. Kuna kohati vajus jää ka läbi ja polnud teada, kus täpselt see madalam koht on, siis päris nulli ei hakanud trügima, jÄime paarkümmend meetrit maa poole. Sürr koht igatahes. Aitäh peitjale.
Regulaarne palverändur ma siin ei ole, kuid kõiksugused neemede tipud tõmbavad tugevalt ning mõned aastad tagasi käisin tolle suve viimase kivi juures täitsa ära. Täna sättisin jalutuskäigu parajasti varaseks päikeseloojanguks, kusjuures tänu pilvitule taevaservale ja kergele vihmasabinale otse pea kohal, joonistus tagasivaate kaunistuseks veel võimas vikerkaarevõlv. Meeliköitvat vaadet rohkem kui silmad haarata suutsid, paremini poleks osanud tellidagi kohe. Hiiumaa vääriline virtuaalne aare, aitäh!
Kuna olin alles kuivad jalanõud jalga saanud, siis tuli lõpupoole päris hoolikalt sammu valida. Päris huvitav oli ihuüksi siin maailma lõpus seista. Klõps-klõps ja tagasi tsivilisatsiooni poole. Aitäh kutsumast!
Küll oli alles rahvast, hullem kui Kadrioru pargis. Kui jõudsime viimastele kividele, kus kolm mugu üsna kindlalt ja kaua seisid, siis oli aarde nullini veel 20 meetrit. Mõtlesin, et lähen siis ikka täitsa nulli ka ja teen pildid sealt. Merevesi oli väga mõnus soe, aga veetase kõrge, kui võrrelda siin mõne eelneva logiga. Aitäh! Hea meel, et oli põhjust jälle siia lõppu jalutada.
Laupäeva hommik 7.20 tundus olevat just see õige aeg. Tegelikult avastasin umbes kilomeetri kõndinuna, et unustasin valed jalanõud jalga, ilma sokkideta. Ja villid tulid. Tagasiteel otsisin vähemalt pool tundi nii ST1 kui Sääre Tibi aaret. Päev algas nii halvasti kui sai, õnneks kõik järgmised tulid oluliselt paremini. Aga tänud peitjatele!
Suvisel pärastlõunal oli tirbutavat rahvast omajagu. Et olin sunnitud oma paranevaid varbaid võimalikult kuivana hoidma, siis võib-olla nii kaugele seekord ei jõudnud kui võimalik, kuid ära me käisime. Kaaslane paneb pildi oma logisse.
Viimane aare Hiiumaal. Läksin kuni seisin kõrvuti kaluripaadiga ning siis veel natuke.
Et vee sügavus oli defineerimata, siis oleks võinud üsna ruttu klõpsu ära teha, aga kuna see tundus veits petukaup, siis läbisin paar vett enne kui jalatallad ütlesid, et nüüd aitab. Tänud mõnusa jalutuskäigu eest!
Veetase oli eriti kõrge. Tegime varbad ja natuke veel märjaks.
Täna oli veetase kuidagi eriti kõrge ja otsustasime läbi vee esimese kõrgema kivini vähemalt pressida. Varasemalt olen siin ikka vähemalt pool kilomeetrit kaugemale jõudnud.. Pilt GC
Tänan peitmast.
Täna oli väga mõnus tippu jalutada. Siin ei olnud nii palav nagu mujal. Vahepunktid aarete näol muutsid teekonna kuidagi eriti lühikeseks. Kui juba nii kaugele tuldud, siis tegime ka varbad märjaks. Ei tee see vesi neile midagi hullu. Päris õige null oli täna vee all, läksin mõned meetrid veel edasi. Üllatavalt palju lapsi on nõus seda teekonda läbima. 1146. Aitäh!
Georetk Kassaris. Saime vihma ja päikest, oli tore. Aitäh!
No alles ma jalutasin siin Sääre Tirbi peal (2021 aastal) ja juba jälle. Alustasime parklast, nii nagu ikka. Ja suundusime sinna kus lained kahelt poolt kokku löövad. Tuult oli antud tänaseks päris uhkesti. Ma ei olegi vist varem siia nii tugeva tuulega sattunud. Oli huvitav. Tänud peitmast ja edu järgmisteks seiklusteks geopeituse radadel!
Seda viimast kivi olen ka varem külastanud. Täna oli taaskord põhjust tulla. Tänan.
Jalgsimatka 8-nda päeva õhtu. Tihult Sääretirbi puhkekohta tuli veits üle 30 kilomeetri. Ilm oli palav ja päike lõõskas, mitte just minu lemmik sellise tegevuse juures. Kuna olin hommikul tavalisest varem alustanud jõudsin Kassaris ka poest läbi põigata, sai head kosutavat rüübet ja meeldivat näksimist. Kaasas oli matkal 10 päeva söök, seega seda vajadust polnud, jääb midagi ülegi. Kui telk püstitatud, söödud ning meres higi maha loputatud oli veel piisavalt aega, et üks lisa jalutskäik teha. Telgi juurest näitas 2,3 km linnulennult, pigem tuli kolmekas, sest jõudsin nullist 297 meetrit kaugemale. Kulgesin rahulikult plätudes ja vahepealsetele aaretele tähelepanu ei pööranud. Aitäh, hea koht ja idee peitjatelt, loodetavasti nad parasjagu vähemalt sama mõnusas kohas! Fotod lisatud.
Väga mõnus jalutuskäik. Eelmine punkt jäi leidmata, tagasi teel vaatan veel korra üle. Tuuline
Jalutada viimase kivini päikeselisel hommikul kevadise linnulaulu saatel - lausa lust! Päris tipus "saarekesele" silda ehitades said pooled varbad märjaks ja koordinaadid mitme meetri jagu kaugemale:) Tore mõte, suur aitäh!
Hommikuks oli maha tulnud ootamatu lumi, mis kodu juures sulas õhtuks ära, aga siin püsis. Palju sellest käigust ei oodanud, sest ilm oli sombune ja kõle, aga pilved hajusid ning lõpuks veetsime siin oma Hiiumaa aja ilusaima õhtu. Aitäh!
Väärt jalutuskäik heas seltskonnas. Eks verstaposte tasub ikka tähistada, rõõmuga ootan teie uusi aardeid kasvõi samalaadseid nagu seegi siin. Käidud ka varem aga naasen alati ja rõõmuga uuesti. Aitäh siia kutsumast!
Head taasiseseisvumise aastapäeva! Kasutasin jalutamiseks varahommikust aega kui päike alles tõusis. Vaatamata sellele oli temperatuur öö läbi olnud 24 kraadi juures aga jalutamise ajal jahutas tugev tuul. Aarde nullpunktist sai minna veel jupp maad kaugemale. Pildid tegin seal kus tugeva tuulega laine varbad märjaks tegi. Tuulevaikse mere korral oleks ilmselt saanud minna veel kümmekond meetrit kaugemale.
Üks onu oli nulli lähedal ja muudkui karjus, et paarid, kes lõpus ära käivad jäävad elulõpuni kokku. Me võtsime, siis julguse kokku ja käisime ka seal ära. :D Oleks pidanud selle onu numbri võtma, et talle kunagi teada anda, kuidas ta ennustus paika peab. :P
Laur tegi pildid ja meie poseerisime. :) Aitäh!
Palavast päevast hoolimata oli seal palju inimesi ja rattureid. Kõndisime siis nii kaugele kuniks Karli varbad märjaks said ja jäädvustasime enda sealse käigu. Pildid Karli logis. Aitäh!
Väga tervitatav on kohata virtuaalseid, mis ei ole pelgalt 1.0/1.0 foto mingi hoonega. Võtsime peitjate seatud ülesande ette ja jalutasime kuniks varbad hakkasid märjaks saama. Sääre tippu vallutasid ka mitmed ratturid, kes panid ühe raksuga viimase kivini kuniks rehvid märjaks said. Aitäh! Ja muidugi palju õnne 10000 leiunumbri täitumise puhul!
Läksime nii kaugele kuini Karlil said varbad märjaks, me Kristeliga veel suts edasi. Väga mõnus koht, kohtutavalt palav päeva ja eriti palju inimesi :D Aga koht on külastust väärt ja virtukale ideaale asukoht, mitte nagu see eelnev kadunud kivialune kilekotiaare. Suured tänud! Karl lisab kohustuslikud pildid. Ma panen grupipildi :)
Tänase päeva viimane leid. Jätsime virtuaalse viimaseks, sest füüsiliste leidmise juures on rohkem valgust vaja ja siin on kindlasti valgem kui puude all. Ratastega saime kruusatee lõpuni kuni tuli kiviklibu. Aga eriti kaua ei saanudki mööda seda jalutada kuniks varbad märjaks said. Pildid Luurebussi logis.
Õhtuse rattatiiru põhieesmärk.
Päike oli loojumas, kui ratastel kohale kruiisisime. Igati ideaalne maastik, seltskond, eesmärk, kaugus jne. Virtuka koordinaatideni jäi veel 565m. Tajusime juba Kassari lõkkekohas, et veetase on kõrge, siin tuli see eriti selgelt välja ja peagi saime logima.
Kas upgrade'itud maastiku puhul tuleks aare ,,Viimase kivini, kuniks hambad märjad"? :)
Täna oli veetase väga kõrge. Varbad saime märjaks päris ruttu, mõned vee takistused ikka ületasime, koordnaadiks saime 58 45.480 22 47.589 Tänud
Viimaste päevade tormine ilm ja läänetuul on merevee taset tõstnud. Reglemendist kinni pidades väga kaugele ei jõudnudki, kui saabas vett tunda sai. Läksin sealt veel mõned meetrid edasi, kus laine juba üle lõi ja salvestasin koordinaadi. Aegu tagasi soodsamates oludes sai ikka päris kaugele minna. Tagasisuuna pilt on valest kohast, sest ei hakanud selja taga järjekorras ootavaid inimesi fotografeerima.
Vantsisin vees ikka omajagu, mõtlesin, et lähen vaatan sinnani kuhu saab. Aga nälg hakkas liigselt näpistama ja see jääb järgmiseks korraks.
Sääre Tirbil olen ikka ka varem jalutamas käinud, viimati mõned aastad tagasi. Täna sai siis uuesti tuldud juba aarde pärast. Parklas määrisime natuke päikesekreemi paljaste kehaosade peale, veepudel näppu ja hakkasime astuma. Rahvast rändas üsna palju mõlemas suunas ja päris lõpus polnud hetkegi, kui keegi seal ei fotografeeriks või varbaid ei kastaks. Meil jäi peitjate nullist umbes 60 meetrit puudud, veetase oli päris kõrge ja seda peenikest kiviriba päris lõpus näha polnudki. Eks piirdusime siis selle kohaga, mis hetkel pakuti ja tegime soovitud fotod. Mõnus jalutamine, aitäh kutsumast!
Ja jälle Hiiumaal. Aastaid pole Sääre Tirbil käinud, nüüd siis jälle põhjust. Oli mõnus jalutamine, isegi päikeseprillid ununesid autosse ja tuuleke jahutas mõnusalt. Meil jäi 28m veel nullini minna. Palju õnne 10 tuhandese tähtpäeva puhul ja aitäh võimaluse eest õue peal glämpida. :)
Väga mõnus koht on. Kõndisin seni, kuniks varbad märjad ning veidike veel edasi. Koordinaadid jàid võtmata, kuid ehk sobib ka sinine täpike google mapsi peal. Vesi soe, kuid ujukad jàid autosse, sest polnud algselt plaani üleni vette minna.
Tegelikult olen siin otsas elu jooksul juba kümneid kordi käinud. Täna siis ka Geopeituse raames :) Pooljoostes ja higist tilkudes käidud!
Otsisime selle kõige viimase kivi üles, nullist jõudsime igatahes 60 meetrit kaugemale. Pildile tahtsime siiski viimased kivid ka peale saada. Ehkki ilm oli hirmus palav, aitas väike tuuleke ja putukate puudumine tunda end selle jalutuskäigu ajal täitsa hästi.
10000 on ikka päris aukartust äratav number. Meie oleme geoaardeid otsinud mõned kuud üle aasta ja leidud arv GP lehel alles ~1200 ja GC-s Intsvuntsil ~1700. Eks me enamus neist oleme ikka koos võtnud, vähemalt välisriikides, aga vahel oleme mõningaid ka üksi külastanud. Peitmiseni pole veel siiani jõudnud - ikka veel õpime ja kogume mõtteid häid aardeid külastades.
Aitäh siia kutsumast ja ikka jõudu-jaksu georadadel nii leidmisel kui peitmisel!
Siia jõudsime Kassari lõkkekoha aarde juurest Marjega piisavalt otse, läbi üle põlve selge vee ja mandri ääres põhjamuda. Nagu geopeitus olema kipub. Ja nagu vaja ongi. Sest igapäev ongi muidu liiga steriilne ja tühi. Nagu elugi, kui seda ise huvitavaks ei ela. Üleliia turvaline on üleliia igav. Adrenaliini on vaja, elu, lusti, lõbu!
Minu 15-aastane karjäär on leidude poolest kõvasti nigelam kui peitjapaaril, lausa 25% vähem leide. Kilomeetreid on alates 2007a kogunenud nii umbes 287 tuhat, mis on u 7.1 korda maakera ümbermõõt ja kolmveerand distantsi kuuni. Aga isegi statistikast on mul üsna kama kaks.
Teekond siia oli elamus, meeldiv kogemus. Lusti ja nalja, jutuvada, päike lagipeas. Lõpus ei peljanud varbaidki märjaks ega pilte teha. Mi amigod, aitäh peitmast ja kaasas olemast!
Tulime taaskord pühadeajaks Kassarile, et mõneks päevaks aeg maha võtta ja niisama olemist nautida. Kuna ikka päris niisama tegevusetult on maruraske olla, siis muidugi käisime ka ringi, külastasime aardeid ning võtsime üheskoos semudega matka siia ette. Ikka selleks, et nautida me kodumaa suve, aga ka selleks, et geosemude geotähiste saabumist tunnistada. Kand ja varvas, kand ja varvas ning peagi olime siin, kuskohast edasi enam ei saanud. Mõned pildiklõpsud ja jutud hiljem võtsime suuna tagasi, et kõrvetava päikese käest pääseda. Kõik ei pääsenud, mõne võttis päike ikka päris ära. Meie täname.
Täpselt 9 aastat ja 10000 logimist ja 449000 km. On pikk nii ajas kui kauguses. Ma olen näinud kogu hiilguses Eestimaa ilu, olen nautinud Euroopa neitsilikku jõudu ja avastanud Soome varjatud sisu.
Ma tänan kõiki, kes on mind suunanud või viinud õigele teele. See aeg teiega või teie poolt peidetuga, ongi mind 9 aastat suunanud. Mul on vähemalt üks tähtpäev, mis jääb suvisesse aega ja selleks on geopeituse algus minu jaoks - 23.juuni 2013. Seda on tore iga aasta tähistada.
Aitäh kõigile.
PS Kamba peale peaks meil oleme pilte, mis logimistingimused täidavad. Nende ilmumisega läheb jah veidi aega vist...