Õhne jõe algus

See aare on kripeldanud juba tükk aega meie pere mõtetes. Kuna äsja käinud geopeiturite edukad matkad üle järvejää andsid ka meile julguse rännak ette võtta, siis tänasel pidulikul ja päikeselisel päeval me selle tee ette võtsimegi. Järvel oli kalamehi omajagu ja jalajälgi, mis aarde poole läksid samuti. Olime äsja jääle astunud, kui lähedalt libises vaikselt mööda üks naisterahvas tõukekelguga. Me ei tundnud teda, aga sisetunne ütles, et tegu on ilmselt ka geopeituriga. Etteruttavalt olgu öeldud, et oligi, logiraamatus mainis ta isegi oma sõiduriista - soome kelgu ära.

Saime aardeni ja tagasi imeilusa jalutuskäigu osaliseks, aitäh peitjatele! Lõpuks oli järvejääl juba nii palav olla, et mütsid-sallid tuli ära võtta ja jopelukud lahti teha.

 1 

Aitäh aarde eest!

Esialgne plaan oli pikem rabamatk teha, kuid sellist vee olekut ju lihtsalt peab ära kasutama ja nii see georetk seekord siis siia poole Eestit nihutatud sai.

Parkla oli autosid täis ja järv kalamehi ning täpselt õiges suunas läks lubav jäljerada. Lisaks piilus päikegi pilvede vahelt ja meeldivalt lihtne jalutuskäik sai üsna kiirelt tehtud.

Tänan peitmast.

 1 

See oli põhjus, miks täna üldse Lõuna-Eesti tiir ette võetud sai. Ma juba jupp aega mõtlesin siia järvele suppama tulla, aga ikka tuli midagi ette või oli ilm ebasobiv. Täna sobis kõik. Kui alguses olid järvel madalad kiired lainekesed, siis pärast oli imeline valgus ja sile vesi. Nullis leidsin aarde maast. Pidasin vähe omanikuga nõu ja panin ta sutsu kõrgemale. Loodetavasti püsib seal kenasti kuni paremate tööriistadega kohenduseni. Aitäh suppama kutsumast! Oli imeline õhtu inimtühjal järvel!

 1 

Kleone käis välja plaani kuna teadis, et ma sealkandis. Sellise ilmaga ju SUPitamine tore, päevitasime ja kõplasime ja logi sai kirja. Aitäh peitjale ja kampanjonidela, teiega on alati tore!

 1 

Järve ääres pumpasime SUP-lauad täis. Järvel oli üsnagi tugev vastutuul, aga õnneks laine oli madal. Esialgu tundus, et me ei liigugi edasi, aga meeter haaval siiski. Poolel maal vaibus tuul ja oli veidi kergem aerutada. Kuigi GPS oli kaasas, ei kasutanud seda järvel vaid püüdsime hoida looduslike sihtmärke. Igatahes saar oli väga maismaaga kokku sulandunud ja ca 400 m enne alles märkasime teist.

Nagu meil varasemalt kombeks, on aardekirjeldus koos seal oleva oluliste vihjetega teisejärguline. Randusime saare ääres ja oh üllatust, jalg põhja ei ulatunud. Proovisime SUP aeruga, see ka põhja ei puutunud. Kallas tundus samuti suhteliselt mäda olema. Peagi õppisime SUP laua ja kõikuva maapinna vahel käimise üsna ruttu selgeks ja seda sai päris mitu korda teha. Saare keskel kasvasid mõned puud ja kuna muud loogilist peidukohta läheduses ei paistnud, võtsime otsetee nende juurde. Peagi saime selgeks, et seal aaret ei ole. Silma jäi vaid veidi eemal asetsev 1 m kõrgune kasetokk, aga kuna seal ei paistnud isegi hea ettekujutuse juures midagi olevat, vaatlesime veel veidi puid. Viimases hädas tuli GPS järgi minna ja sealt sai juba täpsemalt lugeda, kus ja milline võiks aare olla. Nüüd suundusime pesakasti otsingutele. Panime navi peale ja aerutasime nulli, kus oli tuttav kasetokk aga otsitavat pesakasti seal kindlasti ei olnud. Edasi aerutasime ümber saarekese, ehk on veel mõni koht. Teisel pool saart nagu olid puud, kuhu pesakast mahub. Jälle maale ja puid vaatlema. Samas tõmbas kasetokk end ligi ja mis sa ikka teed, kui tuleb minna. Meetri pealt ei paistnud midagi ja olime valmis sinise näoga lahkuma, kui märkasime rohu all olevas tumedas veelombis peaaegu uppunud pesakasti jäänuseid, mis sisaldas täiesti kuiva aaret. Logisime aarde ja panime pesakasti toki najale mätta peale. Muud ei osanud sellega midagi peale hakata.

Tagasitee üle järve oli kerge taganttuulega. Teel tagasi ristusid meie teed kohaliku mehega, kes aerutas järvele. Saime teada, et saarel elab luigepere. Luiki me ei kohanud, ainult üksik ronk käis meie tegemist uudistamas ja mõned kajakad järve peal. Aitäh!

Tänud aarde eest!

 1 

Sellest seitsmepallisest tormist veeklaasis on eelkirjutajad juba pajatanud. Nagu ka sellest kuitore on külglaientuses aerutada. Meie SUP laud on tavalauast märksa laiem, seetõttu kiigutas vist ka veidi vähem. Emotsioonidki olid meil samad, - tore füüsiline aktiivsus, kergelt kõhedust tekitavas keskonnas turvaliste sõprade seltsis. Midagi huvitavat ei juhtunudki - ei kukkunud keegi vette, ei kaotanud prille ega telefoni vetesügavustesse, isegi SUP kaaslasega ei tekkinud tülimoodi asja, tagasiteel suunati meid sõprade poolt küll pool kilomeetrit kaugemale, aga sellegi vimka suutsime õigeaegselt tuvastada. Kokkuvõttes rahulik, turvaline noh ärme ütle et päris igav kulg. Aitäh suunamast

 3 

Kunagi aarde avaldudes sai isekeskis mõeldud, et paras suts siia ujuda ja ongi asi tehtud. Muidugi selleks, et sobivasse ujumiskohta jõuda, tulnuks omajagu maad järve kaldal loodust nautida. Kui aga pakuti välja, et ärme seda asja nüüd nii kergeks ka tee, vaid teeme korraliku tunnise treeningu - mis meil selle vastu saanukski olla. Nii saigi. Kaldal said abivahendid täis puhutud ning siis veele tuulega võitlema mindud. Päris hästi sai selgeks, miks ei ole hea sõita piki lainet, vaid ikka risti või diagonaalis. Kuskil oli laine suurem, teises kohas jälle vaiksem, saime igasugu merd tunda. Me merereis oli loomulikult edukas, aare sai leitud ja trenn sai tehtud. Täname toreda elamuse eest!

 5 

Kui tavaliselt on seltskonna nimi Matkalised, siis seda lainetavat vett vaadates sündis nimi Merelised. Võib kohe ära öelda, et väike seiklus algas kohe parklas. Infotahvli külge on oma pesa teinud sumisevad ranna valvurid. Seega juba rannas ennast väga lõdvaks ei saanud lasta ja korravalvuritega pidi teatavat distantsi hoidma. Puhusime oma laevastiku siis täis ja merele! Sellel hetkel saabus ka Ranna Valve, kes senikaua kui me merel olime oma varbaid vees leotas. Populaarne koht.
Tuul ja lainetus olid muljet avaldavad. Nii kui aerutamisse augu jätsid, nii laev suuna kalda suunas võttis. Aeg-ajalt lõi laine ikka korralikult üle parda ja kohati oli laev pea täielikult veega kaetud. Seal, pea elu eest mõlades sai mõeldud selle peale, kui peitja samal ajal Saaremaal geopeitust ja puhkust naudib, sellal kui otsijad rasket tööd teevad. Tegi veidi kadedaks küll ;)
Peitja väga muretsema ei pea, mätas oli endiselt oma koha peal ja logimine oli ka täitsa laevalt lahkumata tehtav. Tagasitee oli palju lühem ja märkamatult olimegi tagasi. Kuidagi kiirelt lõppes meie seiklusrikas merereis ja värskeid emotsioone jagus terveks päevaks.
Täname seikluse eest! EVEJ

Ranna valvurid

Windy, päriselt

Merelised

Liuglejad lainetel

P&P ehk täpikesed

 1 

Kui puhkus käes, siis kuupäevad sassis. Mõlemasse jaanilaupäeva aardesse sai vale kuupäev kirja. Viljandist põhja pool oli pärast Maakaitsepäeva kohalik vihmasabin, aga lõuna pool lubas toredamat ilma. Parklas oli 5 autot, mahutasime enda oma ka ära. Laine oli SUPpide jaoks natuke kõrge ja külgsuunaline, minnes sai vasak, tulles parem käsi suurema koormuse. Eelmiste leidjate järgi parkisime lauad ära ja õõtsusime pesakasti juurde. Tagantjärgi targana soovitus: kui hirmsasti maabuda tahate, ei tohi kiusatusele järele anda! Logida saab sõiduvahendist väljumata. Jätsime merikarbid, aitäh!

 1 

Minu pikkade astumiste, varem leidmata ja ääremaa nurkade aarete tuur. Found it: 20.Jun.2023 12:58 Õhne jõe algus. Kohapeal oli ees üks auto ja kaks seltskonda. Mahtusin täitsa vabalt vilusse. Pumpasin SUP laua täis ja suundusin vetele. Mul oli sile ja sillerdav, kerge tuulekesega vesi. Üks hetk hakkas üks luik huikama, aardele lähenedes tuli sihi suunalt ka teine tema juurde ja nii nad siis kahekesi seal mind vaatasid ja midagi rääkisid. Parkisin laua ära ja lähenesin mööda õõtsikut aardele. Ja aarde juures siis sain aru, et pargi ja kraba võiks atribbuut olla :). aardega kõik korras. Tänan! Ca tunnike kulus edasi-tagasi kulgemisele. Nii mõnus.

Leitud, logitud, tänan!

Leitud, esimene aare kanuumatkal Veisjärv-Suislepa.

 10 

Nädalavahetuse geotriatlon MÕV* Super Ultra, #3. Ehk lugu sellest, kuidas sõbrad üllatusprogrammi raames peitur Puutetundlikule geoErna korraldasid ning selle käigus ühtlasi järgmisesse eluaastasse aitasid astuda. Ja kus “tegevuskoht lõunaregioonides” käis samuti 100%-liselt väljaöeldud sisu järgi, sest meie kolmandaks sihtkohaks sai Viljandimaa! :D.

Holdres Salme joonistatud üllatuskaardilt mapsi toksitud numbrid maandusid Veisjärve. Mul kohe selle nime peale tekkis seos hiljuti leitud Õunakuga, sest Indy siiani, kuigi pesin teda kodus ka koerašampooniga, eritab teatud spetsiifilist odööri oma kasukast, kui see jälle märjaks saab :D. Siin siiski ei tulnud meil lehmadega mingit pistmist, järve ääres oli ainult 1 seltskond inimesi ning needki lahkusid meie saabumisel. Pumpasime kähku siis SUP’id täis ja lükkasime endid järvele. Meile Indyga olid kaaslased sõitmiseks organiseeritud koguni eraldi sõiduvahendi :) ja sain hoida ennast seetõttu teistest liikumisel pisut tahapoole. Sest lähestikku sõites on Indyl ilmtingimata alati vaja minna kaassõitjate korrasolekukontrolli tegema ja noh, väga märg ja SUP’i oma sebimise ja pealeronimisega kuni ümberminekuni loksutav koer ei ole just asi, mis kontrollimatus vees kõigile meeldiva boonusena tunduks :D. Samas vaatasin, et supitamine ise on koonule küll juba täiesti lebolt tehtav ots, liikuval laual ka püsti tasakaalus seismine pole talle mingi probleem ning vajadusel ilmselt siis kannataks temaga isegi laines sõita :).

Stardist peidukani jõudmiseks kulus meil u 45 minutit ja ega me selle käigus aerudele ülemäära hagu just ei andnud. Leidmise/logimise peale läks 5 ning seejärel 45 veel geoparklasse tagasi jõudmiseks. Kl 15 olen igatahes jälle kaldal autode juures Heleni välja võlutud logimisjärgset preemiapiknikku juba pildistanud, seega järgmistele teadmiseks - max kahetunnine lugu :). Ja sama ajal, kui meie viimaseid toidusabasid hävitasime, kuivatas päike ära SUP-id ning kui need ka jälle pakitud ja autodesse tagasi tõstetud said, lugesime mu überägeda sünnipäeva pidulik-õhupallitatult lõppenuks. Geopäeva siiski veel mitte, linna siksakitasime ikka ennast peituritele kohaselt ringiga ja teele jäävate aarete kaudu… :D.

Keeruline on mul seda nädalavahetust ainult mõne lausega kokku võtta. Üks igatahes, mis kindel: kõige hinnalisem kingitus on vabatahtlikult antud vaba aeg. Sest ühepikkused 24 tundi on ju meie kõikide ööpäevad aga variante neid nappe, magamisest ja kohustustest vabu tunde kasutada mustmiljon… Ja minule kingiti selles valguses terve nädalavahetus + kõik see üllatuse ettevalmistustele ja mõttega teostusele kulunud aeg…/rida naeratavaid, südametega ümbritsetud emotikone/. Aitäh Teile, Helen, Salme ja Kristjan, selle superägeda ja erilise nädalavahetuse eest; korraldasite mulle üllatuse, mida unustada pole võimalik :) :) :). Olen väga tänulik ja õnnelik ja uhke ühekorraga, aitäh Teile kõige eest veelkord :).

*MaaÕhkVesi

 3 

Esimene plaan oli seda aaret otsima tulla kahekesi juba nädal varem. Käigu pealt otsustasime siiski sellest loobuda, sest ilm oli palav ja ring Veisjärve äärde oleks toonud juurde tohutu hulga sõidukilomeetreid. Ja tore oli, et nii läks, sest nädalaga tekkisid uued ja veel paremad plaanid koos toredate sõpradega. Täna me palavusel end teelt väärata ei lasknud, sest Marise sünnipäev vajas korralikku tähistamist ja üks mõnus supitamine soojas vees ja kergelt jahutava tuulekesega kõlas suurepärase plaanina. Saare poole liikudes oli vastutuul ja eriti lebotada ei saanud, sest tuul lükkas su koheselt vastassuunas, kui aerudega siblimise järg jätsid. Aga mõnus oli, kui soe järvevesi üle laua lõi ja vahepeal sai jalgugi vees jahutatud. Saareni jõudes ootasime, kui kõik kohale jõudsid ja asusime asja lähemalt uurima. Kõik toimetused sai teha õnneks laualt kuid selgus, et Kristjanil, kes konteinerile kõige lähemal, pole kirjutusvahendit. Pliiats asus kõige kaugemal laual olevas seljakotis. Kinnitasime selle siis aeru külge ja nii laualt lauale sai seda edasi antud kuni sihtpunktini. Tagasiteel lasime end natuke tuulel kanda ja õige pea olimegi autode juures tagasi. Niikaua kui SUPid kaldal kuivasid leotasime end veel ise järves ja tegime kiire pikniku. Oli ülimalt tore veeretk selle suve kõige viimasel palaval pühapäeval. Aitäh peitjatele!

Pliiatsi toimetamine logijale

 1 

Uus päev-uued väljakutsed. Arvestades eelneva päeva sõudmiskilomeetreid, oli mul igasugusest vee peal kündmisest tegelikult suht kopp ees. Aga veel rohkem oleks kopp siis ees olnud, kui see täpp oleks võtmata jäänud ning veits hambad ristis asusime teele. GPS-i ei võtnud ja seega panime kursi mälu järgi paika. Päris hästi läks ja jõudsime kenasti aardeni. Muigasime, et küll siin ikka käisid ikka FTF ja STF ruttu, et poleks isegi oodanud nii kiiret reageerimist. Tagasitee oli samuti veits hambad ristis, aga Kaupo oskas olukorra lõbusaks muuta ja laulu ja tantsu saatel kündsime algusesse tagasi.

 1 

Ööbisime Tuhalaane järve ääres. Tegime sooja toidu ja sõitsime selle aarde parklasse. SUPide pumpamisest oli küll kopp ees, aga ega meil valikut polnud. Lõpuks need ikka täis said ja asusime teele. Olin täitsa üllatunud, kui 100m sõidetud ja ikka sääreni vees olime. Mõned korrad proovisin veel sügavust, aga kuskil ei olnud üle vööni sügav. Aarde lähedal läks eriti mudaseks, mis tõttu aardeni ujumist ei soovita proovida. SUP aga hõljus sellel kitsal veekihil kenasti aardeni ja mõnus oli SUPi pealt aaret logida. Nüüd oli vaja veel tagasi autoni kühveldada ja rohkem SUPitamist see geotuur ette ei tulnud. Käed andsid ikka tunda kahe päeva peale 18km sõitmisest, sest see võllaroog ei taha ja üldse edasi liikuda :S

Oli pühapäev ja oli vaja midagi teha. Selle aarde noppimine sai selleks tegevuseks. Supiga saab täitsa drive-in'i teha. Tänud vee peale meelitamast.

Hea mõnus paddle-in aare. Vaid 1,5 km SUP-ga ujumisrannast kulgemist. Logimiseks ei olnud SUP-laualt vaja isegi mitte maha astuda. Maastik pigem lihtne T4. Peale seda aaret käisin pärastlõunal lisaks SUP-ga ka Õhne jõe suudmes aga sellest võib lugeda juba Arumetsa ja Kajaka Vaimu aarete logidest.

 2 

{STF} 14.30 Esmaleidja tuli poole järve peal vastu.Väga mõnus supitamine ja viie lauaga minnes on maastik 1.0....:)

 1 

Sooja ilma ja veega mõnus aardeni kulgemine. Siin võib aare saada logituks ka 1.5 km kauguselt, hea lihtne. Tänud kutsumast