Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Oosid ehk vallseljakud on järsunõlvalised, tihti kitsa harjaga pinnavormid. Nende nõlva kalle võib ulatuda kuni 40, suhtelised kõrgused 20-30 meetrit.
Oos on liustikujõe põhi. Oosid tekkisid mandrijää lõhedes ja tunnelites voolanud jõgede kohal. Need liustikujõed kandsid endaga kaasa jääst väljasulanud kruusa, liiva ja muid setteid, mis settisid veekogu põhja. Kui jääseinad ümbert ära sulasid, vajusid setted raskusjõu tulemusena allapoole ning kujunesid järskude nõlvadega pikad ja kitsad seljakud. Jääaja lõpul, enam kui 12 000 aastat tagasi, peatus hiiglasliku teerullina üle Eestimaa nihkunud mandriliustiku serv Paunkülas pikemat aega, nii kujunes Voose-Paunküla oos.
Pakutav vaatamisväärsus ei asu mitte aarde asukohas, vaid hoopis aarde poole kulgemises mööda oosi seljandikku. Kunagi asus siin muinasmaantee.
Aare on peidetud 2022. aasta advendiseeria 10. detsembri aardena.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 59° 9.0290' 25° 17.7960' |
Aarde sildid:
soovitan (1), pikem_matk(>1km) (1), matkarada (1), lõkkeplats (1), lemmikloomasõbralik (1), advendiseeria_2022 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCA1B9H
Logiteadete statistika:
43 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 44
Mõnus jalutuskäik kaunil sügisilmal matkarajal, kus me polnud enne käinudki. Tänud peitjatele.
Alguses paistis, et tuleb mõnus jalutuskäik. Mida aardeni lähemale jõudsime, seda kurjemaks muutus sääsekoloonia, nii et lõpuks lasime seitsmepenikoormasaabastega.
Aarde leidsime tõesti kuusekese küljest, eks mõne aja pärast saab vihje ümber nimetada kuuseks. Aitäh!
Ilusal soojal suvepäeval oli lust siin jalutada. Varasemalt olin siin ainult vana aarde juures käinud, kuid oosile polnud sattunud ega sellest teadlikki. Täna esmalt jalutasime kaks aaret läbi ja siis läksime Rahkjärve ujuma. Eks välja tulime mustematena kui sisse läksime, aga värskendus oli mõnus. Teel autoni jäime korraliku paduka kätte, õnneks enne Tartut ei olnudki plaanis rohkem aardeid leida. Aitäh peitmas, väga mõnus kant.
Leitud! Paunkülas mitmeid kordi käidud aga seekord tegime teist pauna.
Kui juba sai tuldud jalutama,siis tegin veel mõned sammud lisaks peale Paunküla veehoidlal kulgemist.Aitüma
Jalutasime mööda oosi kohale, viimane osa teest oli kitsam ja libedam. Aarde piirkonnas olid otsimisjälje, värsket nime ei näinud. Miku kadumaläinud pealambi leidsid eksinud matkajad, kelle me omakorda autoni juhatasime. Tore aasta algus! Aitäh!
Ennelõunaseks jalutamiseks sobis see kaksik imehästi, vihm püsis taevas ja tops oli ka kenasti omal kohal. Tänud aarde eest!
Siia lähenesin tee poolt ja veidi tuli teid valida kuna järve ääres kõndida ei saanud kuna tee kõik vee all aga õnneks paralleelselt läks veel teid. Konteineri juurde jõudes hakkas ka vihma sadama mis muidugi peagi ka üle jäi, kott pimedas oli täitsa huvitav :)
Mida teha, kui ilmajaam on andnud välja 2. taseme tormihoiatuse ja väljas sajab padukat mitte ülevalt alla vaid horisontaalselt? Sel hetkel tundus metsa minemine nii halb mõte, et lihtsalt tuli ära teha. Rajale jõudsime umbes 22:00 paiku ning pimedas ragiseva ning kohiseva ja ägiseva metsa vahel lonkimine oli võimas elamus omaette. Peale 2 tundi ja 6,5 km läbimist olime auto juures tagasi ning nentisime, et ei ole olemas väga halba ilma - on kas vale seltskond või suhtumine. Peale metsaringi suundusime kõrvuni mudaste ja rahulolevatena Kose burgerisse ja lugesime päeva kordaläinuks. Aitäh peitjale ja kaaslasele.
Leitud ja logitud. Õhus on juba tunda sügiselõhna. Aitäh!
Aitäh peitjale metsa kutsumast!
Sain ilusas kohas jalutada ja kõvasti mustikaid süüa.
Null hõppas natuke ringi, kuid vihje aitas kiiresti leida. Tänud peitjale!
Kaardi pealt vaatasin, et siin ei pea isegi rajalt maha astuma aga tegelikult ma ikkagi tegin seda kuna passisin ninapidi telefonis ja see väitis kogu aeg, et paar meetrit veel ühele või teisele poole. Lõpuks ütles Elve rajalt maha tulemata, et näe seal on ju. Oligi. A ongi hea, saime mõlemad leiu kirja. Tänan.
Mõnus päikseline jalutuskäik. Aitäh aarde eest!
Ilus ilm, miks mitte teha üks väike jalutuskäik looduses. Polnudki lõkkeplatsist kaugemale varem saanud siin. Seega olin päris üllatunud kui sellise raja eest leidsin. Järvel käis kõva kraaklemine. Tundub, et linnud tundsid seal ennast mugavalt. Ei hakanud päris ligi pressimagi ja neid segama. Siin ju järvi küll veel kuhu kiigata.
Tänud.
Parkisin auto soovutatud kohta ära ja hakkasin mööda matkarada astuma. Alguses läks asi isegi täits õiges suunas, aga kui omajagu matkanud olin ja GPSi vaatasin, siis selgus, et olen vahepeal hoopis veidi kaugenenud. Jätkasin siiski jäärapäiselt, sest ega liiga palju valikuid ka polnud. Olin juba loobumas, kui jõudsin ühe risti mineva rajakeseni, mis õnneks täpselt õigesse kohta viis. Aitäh peitjale.
Kuna ilm oli ilus, siis ütlesin kodus, et äkki läheks Paunküla matkarajale. Jäi ju meil siia tulemata mõned nädalad tagasi, sest siis tulid uued aarded ja läksime hoopis neid võtma. Mõnus matk oli kokku 6,8km. Tänud peitjale.
Täiesti arusaamatu, kuidas need turistid sinna metsa satuvad. No ei ole jalutuskäik pargis, aga kappavad nagu Viru tänaval. Pealegi, koordinaate neil ju pole, kuhu sihti seada. Tegelikult oli täitsa mõnus astumine. Täname värske õhu mürgituse eest. Aitähh!
Selle aasta 100. aardeleid. Eelmine aasta samal ajal 30. Tasub mägedes rühkida, skoor tõuseb ;)
Kogu päevanormi sammud said siin täna tehtud. Kui hommikul parklasse jõudes seisis ees vaid üks auto siis lahkudes oli neid juba ligi kakskümmend. Tänulik jalutuskäigule kutsumise, imelise muinasjutuliselt kauni talveilma, kui ka aarde eest!
Tänast matka sai asjaolude kokkulangemiste tõttu alustatud lootusetult hilja, nii et siia punkti jõudsin juba sügavalt hämarduvas pealelõunas. Geps keeldus muga koostööd tegemast, nii et kõigepealt otsisin umbes-täpses kohas vihjeks olevaid kuusekesi ja seejärel asusin neid läbi otsima. Sellise meetodiga läks ikka jupi aega õige objektini jõudmiseks. Kutsa viskas juba pikali ja takseeris mind imestusega, et kaua ma neid kuusekesi seal lappan. Alla ka ei andnud ja peale leidu seadsime ruttu sammud üha pimenevas metsas parkla poole. Lõpuosa tuli kõndida juba täielikus pimeduses, aga olgugi, et telefoni geps mind vajalikul momendil aitamast keeldus, siis taskulamp oli õnneks täiesti koostööaldis. Kummalisel kombel polnud mu auto üldsegi mitte viimane, mis sealt parklast lahkus, üks jäi veel nukralt oma peremehi ootama. Tänud peitjale jalutuskäigule suuna andmise ja loomulikult ka aarde eest.
Tööseltskonnaga tegime väikese jalutuskäigu metsas ja ega siis aardeid ei saa ka logimata jätta kui need parasjagu teele jäävad. Aitäh.
Neljajalgsed olid omanikud metsaradadele jalutama toonud. Mustjärve juurest mööda matkarada jõudsime Kullimägi pinnale. Tagasiteel jäi meist vasakule Rahkjärv, sealsel pikal sirgel. Tänud peitjale.
See on nüüd küll karjuv ülekohus, et Ah-ile tehti aare ja kui ma olin siiani kõndinud, siis polnudki aaret: "Oh, tule metsa!" vaid mingi "Paunküla oos" hoopis. No ega ma oleks selle aardega ka sama hästi rahule jäänud, nagu Ah. Tema aarde konteiner oli palju suurem ja ilusam ;). Suur tänu! Oli libe, aga lahe!
Jõulupüha puhul oli terve parkla täis autosid ja matkarada siis inimesi. Mõni neljajalgne oli ka kaasa võetud. Enamik kulges vist ringil päripäeva, meie aga võtsime ette vastupäeva kulgemise. Seega saime kohe naudinguga erinevaid tervitamisestiile kasutada. Alustades vastutulijatele silmapilgutamise või noogutamisega, siis mingi vaevukuuldav pobin, loomulikult kõlav "tere" ja ka mõni häid pühi kostus ka. Mitu koera sai sügatud ja nende klähvimine kuulatud. Lõpetuseks rivistusime lausa matkatee äärde ja hõiskasime möödujate kõlavalt üle metsa: "Vastasmeeskonnale TERVIST!"
Oli väga vaheldusrikas kulgemine. Aitäh!
Tulime külastama kahte siinset uut aaret ning kui esimene, ahminemetsa aare oli leitud, ajasime meiegi end oosi peale ja kulgesime edasi siiapoole. Teerajad olid muidugi täna sellist kehvemat laadi. Sulailmaga olid jäljed sisse käidud ning need olid nüüd ära külmunud. See aga tähendas, et kõik oli palju jalajälgi, aga need olid kõik külmunud ja kõvad ning sedasi tuli siis endale sobivat kohta otsida, kuhu jalg toetada. Omajagu oli ka jäiset rada, tõususud ja laskumisi. Täitsa korralik trenn oli, meil läks üle kahe tunni ja kokku kogunes üles 7km teekonda. Aga hea oligi, sai nii mõnigi kilokalor siia rajale jäetud. Aitäh.
Mustjärve juurest turnisime oosile ja jalutasime mööda seda aardeni. Teele jäid mitmed piiritähistega kivid, mis meie tähelepanu äratasid. Kui aare leitud, siis sama rada tagasi minna polnud huvitav, seega jätkasime oma teekonda, et lõpuks üks ringne matkatiir tuleks. Kokku umbes kaks tundi jalutamist ja olimegi väsinult aga rahulolevatena auto juures tagasi. Saime näha mitmekülgset maastikku ja erinevaid radu. Oli jalutamist nii autojälgedes, kinnitallutud matkarajal, vaid mõne jalutaja lumme sammutud jälgedes ja ühe jupikese lõikasime ise omale sügavas lumes teed rajades. Oli tore ennelõuna mägisel matkarajal. Aitäh peitjale!
Siin matkaradedel sai tehtud kohe pikem matk,kui auto pargitud võtsin suuna kaksjärve peale.Seal sain aarde väljakaevamisega suht kiirelt hakkama.Edasi võtsin suuna ah,mine metsa #7 peale.Mõnus astumine oli.Aare leitud sai mööda oosi 1,5km edasi jalutatud kuni Paunküla oosi aardeni.Seal läks mul aarde leidmisega kõige kauem,jälgi oli palju ees,ning sealt mööda matkarada teeni ning auto juurde tagasi.Olin mingi 2tundi rajal.Aitäh!
Metsast tulime oosi mööda kohale ja peale logimist suundusime poomi tasakaalu harjutuste saatel tagasi parklasse. Oli kena talvine matk.
Tänan peitmast.
Siia jalutasion otse mööda oosi eelmise oosil paikneva aarde juurest. Telefoni ei vaadanud ja arvasin, et nii nagu eelmise aarde juures pöörab jäljerada lihtsalt ühel hetkel aarde poole. Niimoodi astudes jõudsin matkaraja pöördepunkti ja selgus, et olin aardest juba mööda sammunud. Ja mina veel arvasin,e t ainult geopeiturid on oosile jälgi tekitanud. Tagasi aarde nulli jõudes läks veidi aega enne kui aarde leidsin kuna algul eeldasin, et siin ootab ees samasugune suur pesakast nagu eelmisel aardel. Logiraamatus oli ees vaid tunki logi eile kell 10.02. Tunk pidi soojas autos ilmselt ootel olema, et kell 9 avaldatud aarde juurde 62 minutiga jõudis.
Varem peitja poolt foorumis välja hõigatud kohad, kuhu kanti tänast advendiaaret otsima mitte minna, jätsid kõige tõenäolisema suunana sõelale Tartu maantee. Nii ma end stardipaugu ajal parasjagu üle Jüri ringi sõitmas leidsingi. Ja umbes pool tundi hiljem Paunküla radade parklast. Pakane tundus autost väljudes peaaegu krõbe, kuid pärast mõningaid tõuse-langusi siia aarde juurde kõndides enam sugugi mitte.
Lume ja libedaga annab lõdvalt 3.0 maastiku raskusastme välja. Pikk sirge "poom" üle tükk maad allpool laiuva rabapinna nõudis tänagi teatavat tasakaalukontrolli; kui nüüd sulale keerab ning siis uuesti külmetab, tõotab selle lõigu läbimine veel eriti lõbusaks kujuneda :o) Paunküla mitmekesine loodus pakub muidugi rõõmu ja hingekosutust igal aastaajal. Aitäh, FTF kell 10:02.