Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Raplamaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kohila noorte ja vanade park asub saare peal.
Keila jões asuvale saarele rajati park 1993. aastal.
Pärast pikka ootamist on saanud uue kuue sild, mille kaudu pääseb Kohila Noorte ja vanade parki. Tänu sellele on loodud võimalused muuta saarel asuv park vaba aja veetmise kohaks.
Kõrge veetasemega võib olla aarde kättesaadavus raskendatud!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
muguoht (1), lumega_leitav (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCA1YTH
Logiteadete statistika:
84 (93,3%)
6
2
0
0
0
0
Kokku: 92
Hakkas hämarduma ja jäi seekord meie silme eest peitu.
Veeseis oli veel täpselt paras, et pikkade kätega karbini ulatuda. Ühtegi noort ega vana ei näinud. Aitäh aarde eest!
Otsisime siit ja sealt, kuni õnnestus karbike peidukast välja koukida. Aitäh!
Korraks võttis nõutuks, aga õige pea jäi sobiv peidukas siiski silma. Naabruskonnas sai ka kastist mõned õunad kaasa haaratud.
Tänud.
Kohilasse mulle veel kaks aaret oligi jäänud, mõlemad sildadega seotud. Siinse juures olin korra käinud, aga otsida tookord ei saanud, sest olin tookord kutsaga ja selle pargi naaberkutsale see kohe kuidagi ei meeldinud, et siin mingi võõras neljajalgne kodjab. Täna sõitsin siis autoga lähedale ja jätsin oma karvase sõbra autosse ootama. Lugesime enne küll logisid, et pole mõtet seda raskemini ligipääsetavat peidukat läbi otsida, aga ikka sai otsitud. Teist lihtsalt ei näinud esiti. Kui läbiotsitav tühjaks osutus, siis alles sai pilku teritatud, et kus veel niisugust kohta on, kuhu saab oma näppe toppida. Lausa oli. Tänud peitjale aarde eest.
Seni kuni laps staadionil võistlustel oli tuli mul se aeg millegi muuga sisustada.
Kohapeal õnneks kaua ei läinud aga kõigepealt tuli ikka üks samasugune palju raskemini ligipääsetav peidukas läbi katsuda.
Kohila rattatiir. Siia ei olnud varem sattunud. Ei läinud siingi kaua. Aitäh.
Sild oli küll uhke. Isegi parki oli pisut korrastatud. Enda loogika ja ka koordinaadiga asusin otsima majast kaugemast otsast. Sain ikka seal korralikult silla all ukerdada, lõpuks potsatasin isegi tagumikule maha. Seejärel suundusin saarele veidi ringi jalutama, võtsin aja maha. Alles seejärel avastasin, et mu potsatuse tagajärjel oli ka uus telefon end jopetaskust välja poetanud (sest uus isend on 10 mm pikem ega mahu seega enam taskusse). Õnneks ootas see mind täpselt seal, kus ma end poolhoristontaali sirutasin. Ei tahtnud uskuda, et pean minema haukuva peni juurde ja küsisin sestap Marilt üle, kas tõesti on seda vaja teha. Seejärel tuli aare küll heast peidikust välja. Kuigi ega see väga väljuda tahtnudki, korralik pusle oli selles asendis seda väljutada. Väärikalt suur karp ju. Maastik oli hetkel korralik 3.0, lühematel rohkemgi. Või kummikuga 2.0. Korjasin tühja pudeli teiselt poolt silda ära ning suundusin uutele jahimaadele, Peppale külla. Tänan sillakese eest!
Seal oli ainult üks loogiline koht karbi jaoks ning see ei valmistanud meile pettumust :) TFTC!
Tekkis korra juba kummikute mõte, aga õnneks sai ilma. Tänud
Täna meie esimene aare. Võttis veidi aega, et õige koht silma hakkaks. Kutsale anti just süüa ja meie saime vaikuses otsida ja logida. Aitäh!
Mõnus väike saar ja ilus sild. Aarde leidsime ka niiet igati tore oli. Tänud Peitjatele.
Koera haukumine taustamuusikaks ja jääoludega tutvudes tuli ka leid. Tänud peitjale.
Koer oli hääle ära haukunud. Kui vait jäi, kuuldus aarde kõla.
No nii, enne pimedat Kohila puhtaks tehtud. Nüüd kodupoole tagasi. Ränduri viime ka kaasa lõuna eestisse.Tervitused Mulgimaalt. Tänud ????????????
Ei tahtnud jalgu märjaks teha, jääb Egle ja Oliveri lahenduseks...
Vihma hakkas sadama, koer lõugas, parki ei pannud tähelegi, aga aarde saime kätte. Aitäh.
Polegi mõnda aega Kohilast aaret võtnud. Silla juures sai ketsi väheke poriseks küll. Kõrvalaias koer ka haukus me peale natuke. Olime peaaegu kõik võimalikud kohad üle vaadanud, aga seda õiget mitte. Viimasena sai käsi sinna pandud ning karp oli kenasti omal kohal. Aitäh!
Kohilasse oli jäänud vaid kaks aaret, mõlemad sillaga seotud. Eks võtsime ühe ette ja tulime vaatama. Märten natuke pidi ukerdama, aga seekord jäid isegi valged jalanõud enam-vähem valgeks. Jõudsime täpselt vihmavabal ajal ära käia. Aitäh!
Tegime poisiga täna linast väljas kiiremad ringid ja nu siis on vaja ju kuskilt ka paar aaret ära noppida. Poiss loopis kive sillalt ja mina siis plätserdasin vees. Algul ikka õiges kohas ja siis vales kohas ja siis jälle õiges kohas. Tänud tänud aarde eest.
Hirm oli, et sillaga võib kauem minna aga ei, õnneks läks kiirelt. Tänan
Jaanuaris sai käidud, tuulatud kõik puitpinnad läbi, sest nendesse on ju superhea peidukaid teha. Abikõne aga kinnitas muud, tuleks jääle astuda. Jää küll oli aga isegi minusugust kergkaallast see kandnud ei oleks, linnasaabastega vette astudes, meenus nende hind. Helistasin ja pakkusin peitjale ideid ja oma materjali, meisterdada puidust midagi.
Pakkumiseks see jäigi, aare oli täna täpselt seal, kus pool aastat tagasi, midagi polnud muutunud. Üleüldse, miks mul on vaja koguaeg maailma muuta - teistel kõikidel aarde peidukas sobib, astud aga haisvasse-porisesse-rohelisse vette ja tühja neist jalanõudest. Kahju, et ainult “soovitussilt” meil olemas on…
Polnud just parim päev banaanikala püügiks. Mees ajas muru, koer naaberkrundil andis märku, et talle võõrad ei meeldi. Kätte ta siiski saime.
Ilus sild siia tehtud. Tänud peitjale.
Loodus on nüüdseks täies roheluses ning seega on selliseid tiheasustuses asuvaid aardeid taas parem otsida. Metsas ja võsas asuvaid muidugi vastupidiselt jälle keerulisem. Siin aga aitasid lehes puud kaasa, et oleks veidi rahulikum toimetada ja karpi otsida. Liialt kaua selleks aega ei kulunud, karbile on igati sobiv koht leitud. Täname parki tutvustamast.
Elu kõige rahulikuma koera valvsa pilgu all sai leid ja logi ära tehtud. Tänud silda näitamast!
Peni ütles tere ja sellega meie suhtlus ka lõppes. Karbi kättesaamiseks pidime veidi akrobaatikat tegema aga lõppes kõik hästi. Tänud!
Sellel penil siin, kõrval aias, on geopeituritest juba kopp ees. Ei ütelnud ühtegi sõna ja keeras mulle hoopis selja. Seega sain segamatult nime kirja panna. Tänan.
Teine visiit. Eelmisel korral oli aare liiga värske ja ei julgenud välja tulla. Pealegi, koer haukus kurjalt. Seekord otsustasime olla järeleandmatud. Koer oli targu vait ja aare näitaski end. Tänud kohale juhatamast!
Kas keskealistel on kusagil oma park? Igatahes väga uhke sild ootas ees. Ja ka peidukas on väga hea valitud. Leid ei tulnud kuidagi kergelt, kuid lõpuks ikka sain kätte. Põlve määrisin ilma asjata ära :D Suured tänud toredas kohas oleva aarde eest!
Kuni üks mudas püherdas siis teine sai kuiva jalaga aarde kätte. Siia tuleb ilmselt vahva park. Loodan siia kunagi uuesti sattuda, et osa saada ka edasistest arengutest. Siia mahtus rändurist part ka sisse. Aitäh!
Praegu see küll raskusega 2 ei ole. Aarde all on põlvini vesi. Kummijalatiste puudumisel tuli paljajalu loota, et kahtlane koht on õige ja see välja õngitseda. Kalamehe kummikutest oleks abi olnud. Aitäh sellise huvitava funktsiooniga pargist teada andmast!
Leitud mini georetke ajal ja tublim meist läks logiraamatu järgi. Minul oleks logimata jäänud.
Mitmekesi on hea geopeituda, üks võimleb, teine näitab tuld, kolmas logib ja neljas-viies elab kaasa:D
Taas yks nendest aaretest kus gepsu järgi otsisin esiti valest kohast. Kui aga selle taskusse pistsin ja asjale loogikaga lähenesin siis viimasest vaadatud kohast ta välja tuligi. Vihjele et k6rge veega v6ib olla raskendatud oli täna hoopis et jääga kergendatud :D Aitähhid
Kohilasse on mõnusalt aardeid tulnud, oli motivatsiooni sellel ilusal lumisel päeval üks väljasõit teha. Jupp aega otsisime siin, kuidagi ei leidnud. Eilsete otsijate jäljed olid ka lumetuisku kadunud. Lõpuks ikka leidsime. Aitäh, me näeme Kohilat ikka iga nurga alt. :)
Muljetavaldav objekt :). Naabrite koer andis endast meile märku aga rohkem moe pärast kui kurjana. Logimiseni aitas mu Salme, üksi oleks mul (täna) ilmselt see sooritus siin tegemata jäänud… Aitäh Kohilat tutvustamast, ilma aardeta poleks teadnud tullagi :).
Meie peale kutsa ei haukunud. Lihtsalt nentis, et järgmised sillauurijad. Siingi tuli leid raskelt, aga õnneks Kaupo päästis päeva. Aitäh!
Veetase oli kõrge, mis tegi aarde leidmise keerulisemaks, aga leitud ta sai. Pontu hääl oli juba ära haugutud geopeiturite peale. Läks ikka aega, enne kui logitud saime.
Normaalse suurusega aarde soov ajas ikka kodunt välja. Kõigepealt vaatasin kellasilla üle, kuid Triinu-Lys polnud veel vankris tuttu jäänud. Jalutasin siis siia ja piilusin mõnda kohta, kuid beebile kahjuks seismine ei sobinud. Loobusin ja hakkasin tagasi jalutama kui jõudiski kohale kaua oodatud uni. Kui lõpetasin Triinu-Lys'i liigutuste matkimise ja keskendusin kirjeldusele, siis olin äärmiselt õnnelik oma jalanõuvaliku üle. Tänu sellele ja näpuväänamisele, sai ka aare leitud. Lähedalolev koer kuudist ei väljunud ega lõugu ei avanud. Arvestades külma ilma oli eriti kahju sellist täbarat kuuti vaadata, millel puudus aken ja ukse ees midagigi. Aitäh!
Minu jalanõude valik, olid head linnakad, seega geopeituse jaoks täiesti mõtetud. Siiamaani arvasin, ikka, et olen väike ja kerge aga seda jääd vaadates ei hakanud isegi mitte katsetama. Uue silla all on ju peidukaid küll ja veel ja annaks meisterdada lausa Aasta-aarde, aru ma ei saa, miks pidi siuksesse ebaturvalisse kohta lihtsalt suva totsiku toppima…
No ma ju lugesin, et koer oma hääle juba ära haukunud, aga unustasin. Olles sealt Vabaduse samba juurest koos oma koeraga siia marssinud, meenus. Hilja, järelikult jääb järgmiseks korraks
Meid naabrikoer ei seganud,saime rahulikult otsida.Aitäh!
Eelnevalt logisid lugedes oli tunne, et koerte kisa sees läheb kaua siin. Aga kohale jõudes ei ühtki koera ja leid tuli suht kiiresti, igatipidi win win seis :D aitäh :)
Lumme rajatud maantee viis otse kohale. Aaret pidime siiski veidi otsima. Tänud Kohilasse kutsumast!
Koer põrnitses algul meid kuudist, kuid tuli ikka välja ja tegi auh-auh-auh. Me jalutasime silla juurde ja kohe esimesest kahtlasest kohast jäi ka aare näppu. Koer jäi ka selle peale vait. Tore, et tema niigi kähedat häält kiire aardeleiuga säästsime. Pärast logimist jalutasime üle silla ka saarele, tundub, et siinse pargi hiilgeajad on tänu uuele sillale veel ees. Aitäh peitjatele!
Tegime vaevalisel pühapäeval jalutustuuri Kohilasse. Ega nagu mujale ei jõudnudki, aga jätkus piisavalt sellestki
Kogu maa oli paksu lumevaiba all, naabri Muri avaldas oma kähiseva häälega rahulolematust meie seal viibimise üle ja meie jätsime nimed logiraamatusse. Tegime kiirelt ;)
Tänud, igati viisakas värk:)
Kiire leid. Kõrval aias oli üsna lärmakas koer ehk tulevikus harjub temagi lõpuks silla juures tegutsemistega.
Olin õige koha kontrollimisel hooletu ja tulemusena sain silla mõlemat otsa pÕhjalikult inspekteeritud enne kui aardele küüned taha sain. Oma osa oli ka muidugi enda hooletusel, sest eeldasin samasugust mikrot nagu kahe eelmise aarde juures. Eks loll pea ole alati kere nuhtlus olnud :) Aitäh peitjale.
Naaberaias koer karjus kuniks sita häda peale tuli. Siis sõi kõhu täis ja hakkas uuesti. Milline imeline paik!
Naabrite koer oli oma hääle kähedaks klähvinud, seega ta ei viitsinud meie peale seda liiga pikalt kulutadagi. Keegi oli enne meid kenad sügavad ja märjad jäljed kaldasse astunud :) Aga leitud ja logitud. Aitäh!
Päris tükk aega paterdasime ringi, kuniks tiimi teravam pliiats aardele küüned taha sai. Mina olin niisama ilus.
Uhke sild aga park ise oli räämas. Loodetavasti võetakse järgmisena pargi korrastamine ka ette. Aaret sai esmalt otsitud silla valelt poolelt. Õigele poolel otsinguid jätkates märkas Mia kohe aarde peidukohta.
Seda topsi sai ikka natuke otsida, aga üles ma ta leidsin. Tänud aarde eest!