SP 6: Männimetsa

 1 

Peale "Meet & Greet: Sindi" sammusin siia. Logid siin suht hirmsad, nii et pole olnud tahtmist eriti siia ronida. Hetkel oli põhimõtteliselt jalutuskäik pargis, maa kenasti kandis ning võsa- noh, paari oksa tuli vast liigutada. Rohelust oli vaid lumikellukeste jagu. Kraavid olid samuti ületatavad, kui sobiv koht leida. Kuid jah, maha oli ikka mõistlik vaadata, et millelegi liialt teravale otsa ei astuks ja suvel siia kindlasti tulla ei tahaks. Peitjaga pole mõtet kurjustada, seeria lihtsalt selline ning tema ju pole süüdi, et keegi ohmu selle (endise prügimäe kõrval oleva) padriku "pargiks" ristis :D Tehtud, tänud!

Läbi võsa ja kraavide. Leitud. Pliiats on kahjustatud, peaks omal olema.

Minu arvates see küll pargi nime ei vääri. Metsa/võsa seal on, aga radu mitte. Hoopis prügi jäi kõvasti silma...

Tänan peitmast.

Seda kohta pargiks nimetada, nojaa.. Siit edasi tuli ohtralt Sindi lõuna ja lääneservast välja selliseid "parke".

Jää kandis ja see tegi sellst aardest täna lihtsama versiooni. Aga korralik võss, pargist pole siin haisugi. Korralik sitalepik, nagu Lääne kandis öeldakse. Leitud ta igastahes sai, aitäh kanti tutvustamast.

No oli alles padrik. Jube külm,17 kraadi, pime vesi, jää aga ära käisime. Tänud ????

Juudas! Õnneks tehtud ja rohkem ei pea siia tulema. Talvel on siin ilmselt väga paks lumi. Ilmselt kuiva kevadisel ilmal, kui loodus ei ole veel lopsakas, hea tulla. Tagasi valisin maastiku järgi "parema" ala. Lõpuks tulime ühe elaniku aia äärest välja.

Johhaidii, siia tuleme talvel tagasi. Rets padrik, kõrvuni nõgesed ja talla all naelad ja klaas. Parem oleks, et lõpupunkt on siia kutsumist väärt :D

Esimesel katsel proovisime läheneda otsemat ja õige võsast rada mööda - ilmselgelt loomade oma. Loobusime, sest kõik oli veel nii märg ja polnud tahtmist päeva vettinud riietes alustada. Uuele katsele tulime mõned tunnid hiljem ja siis valisime küll pikemana paistva, aga käidavama tee. Nii sai juba palju hõlpsamalt aardeni. Endise prügila jälgi nägi üksjagu, samas rõõmu pakkusid puhtamast kohast leitud murakad ja mustikad. Aitäh peitjale!

Esimese hooga loobusime, sest vihmaga ei olnud tahtmist läbi padriku rammima hakata. Kui päike välja tuli, siis proovisime uuesti, vähe suurema ringiga õnnestus isegi enamvÄhem inimlikku rada mööda aardele üsna lähedale jõuda, aga võsa on siin ikkagi, pargist on asi kaugel. Hämmastav, kui palju prügi on nii kaugele võssa viitsitud tassida.

Leitud

Proovisin läheneda üle eramaa, aga jah, riielda just ei saanud aga keerasin teele tagasi. Lähenesin teepealt kus võpsik lõpeb, pärast selgus, et mingi vana prügila poolt läksin, palju klaasi ja muud sodi, astusin naela jalga ja keerasin nina kodu poole. Jäägu igaviku see padriku aare! Minul on nende SP aaretega siin mingi needus kannul täna. Rohkem siniseid märke , kui aardeid kokku kaardil.

Sindi maastikuarhitektid on erinevatele metsatukkadele ja padrikutele nime andmisega ikka päris loominguliselt ringi käinud. Raske on ette kujutada siinset paika pargina. Tops sai muidugi leitud.

Leidsin, sääsed:)

Rattaga seal kandis ringi tiirutades jäi ka see aare silma.

Tänud

Päris "huvitav" maastik. Parki ei leidnud, küll Sindi Prügimäe või siis Sind Padriku:-) Tänud!

Veetsime selle laupäeva huvitavas Sindi asulas. Leidsime lõpuks kõik mida pakuti. Sealjuures oli juhust kohtuda 5 korda samade lõunanaabritega. Päeva kirsiks oli õhtu kaaslastega ja ootamatu ööbimiskoht oma luksusega

Metsa asemel prügimägi, ühte kuuske nägime, vaade mändidele oli tegelikult ka. Männimetsa park on ikka väga loominguline nimi sellele paigakesele. Aitäh näitamast!

Vankrit lükkasin nii kaua kui võimalik oli, siis sidusin Triinu linasse ja jätkasime teekonda jalgsi. Kraavi ületusega sain jala märjaks. Aarde lähistel olles helises telefon ning jutustades sai märkamatult aarde kõrvalt mööda mindud. Lõpuks kui kõne oli läbi, sain rõõmsalt parkmetsa(?) tagasi jalutada. Mõned painutused ning aare oligi leitud. Tagasi ma polnud enam seda sirget nõus käruga logistama ja tundus, et ka Triinu tahaks silma kinni panna. Sain siis kuidagi üle silla ja kraavi lühemalt tagasi. Aitäh! EVEJ

Otsides erinevatest kohtadest lähenemisteed saime piisavalt elamusi edasisteks otsinguteks.

Oli see alles park - sai nii mäe otsas turnida kui kraave ületada enne kui aardeni jõudsime. Aitäh peitjale!

Tänan aarde eest!

Selle seeria ehk kõige mõttetum aare. Võibolla põhjuseks see et tulin otse üle prügimäe. Igatahes leitud see sai.

Leitud, tänud!

Eks see lähenemine oli tiba keeruline.Pidi ikka hoolsalt jälgima ,et maast välja turritavate klaasikildude otsa ei komistaks ega kukuks.Ilmselt kaasneb suvisel ajal ka hingemattev hais mis prügilatele iseloomulik.

Leitud, logitud, tänan!

No siin oli nimega "park" natukene arvustamist. Teel aardeni mööda looduslikku purret kraavi ületades sai Külliki, jalaga kraavi sügavust mõõtes, pisut märjaks aga eks sellised olukorrad teevadki asja vürtsikamaks. Aaare sai rõõmsalt logitud. Tänud

Leitud.

Leitud

Tänu georajale tuli leid kiiresti. Täname!

Tulime tutvuma kauge kandi parkidega. Suure rõõmuga, et teine tiim siin raja ette teinud, põrutasin kohe mööda värskeid jälgi kelgumäe otsa, et seal tõdeda, ka parimad eksivad. No vähemalt alla oli kergem tulla. Otsisime siis selle teise värske raja üles. Jää raksus ja värises, aga jäi enamvähem terveks. Nullis vaatasin taas valet objekti ja keelitasin sellel aaret välja andma, aga mida ei ole seda lihtsalt ei ole. Raul õnneks märkas seda karpi milleks me siia võssa roninud olime. Tänud peitjale aarde eest.

Leidsime. Tänud peitjale

Siin krõbises jah jalge all klaasi ja plasti, toredaid nostalgiahõngulisi kilekotte-šampoonipudeleid sügavast nõukogudeajast. Konteiner ka täitsa turvalises kohas.

 1 

See park mulle meeldis, mittekandva kraavi ületamiseks pakuti valikuid mitmeid, männid olid ka täitsa olemas, ainult et topsi leidmisega läks suts kauem, kui oleks võinud. Tänud aarde eest!

Tükkaega otsisin head lähenemis teed aga lõpuks seda polnutki, otse raginaga kohale xD

Ah siis selline park? Männimetsa aare oli meie selle sarja peatuspunktidest esimene ja ausalt öelda olime isegi natuke pettunud. Lootsime eest leida kõnniteedega, pinkidega, istutatud puude-põõsastega puhkekohta, kuid leidsime eest ainult võsa. Pealegi juhtus kraaviületusel meie geokoeraga ka väike äpardus, kui viimane meist natuke eemal läbi õhukese jää vajus ja jalad märjaks sai. Aarde me lõpuks leidsime, täname, võtsime sealt endaga kaasa TB. Lootus selle suure hulga parkide hulgast väheke soliidsemaid leida aga ei kustunud.

Aitäh toreda seeria eest! Nii põhjalikku tutvust polegi varem Sindiga olnud ja ka sõna "park" pole varem nii eriilmelisi tähendusi omanud.

 1 

Põhja-Eestis öeldakse selle kohta mets, aga kui Sindis park, las siis olla park. Lähenemine andis soovida, leidmine andis ka ja ega tagasiminek ka kõige ilusam välja näinud. Aga kohal käidud ja üks park jälle elus nähtud.

Päev Sindi parkides. Aitäh!

Mäest alla aardeni ja nii see leitud sai. Väike jalutuskäik. Tänud

Ah, et see oli siis ka park :) Tundub, et paber kannatab kõike, kui mingitel x asjaoludel on kohalikul võimul vaja parkideks nimetada kõik kaardi peal olevad rohekamad kohad. Meile meenutas see rohkem looduslikku seiklusrada, kus sai üle kraavi turnida, maha langenud puudel kiikuda ja võsast ennast läbi rammida. Aardeni me jõudsime, selle ilusti leidsime ja uuesti tsivilisatsiooni ka täitsa kuivade ja tervetena saime. Päris põnev retk oli.

Park Sindi moodi

Siin õnnestus Maretil jalad ka märjaks saada, eks mulgi olid jalad juba märjast lumest parajalt niisked ja kippusid külmetama. Ülearu kaua meil siin ka ei läinud ja seadsime end varsti õnnelikult Kanarbiku pargi poole teele. Enne seadsime sündmuskoha täpselt nii nagu ennegi oli. Tänud!

Praegu logi kirjutama hakates jõudis mulle alles kohale, et seda kohta seal kutsutakse pargiks ja veel et männimetsa omaks. Hmm. No igatahes sai siin "pargis" mööda purret turnitud, mis minu jaoks lõppes küll selle lõpus allalibisemise ja märgade jalgadega, võsas ragistatud, mingite murdunud puuhakatiste alt läbi roomatud ja jupi aega otsitud, aga see oli kogu asja juures üks kiiremini kulgenud asju. Igatahes kogu selle seikluse tulemusena sai logi kirja ja naeratuse suule. Tänud peitjale.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Tänane külmunud lume ja vee ilm soosis siinset kulgemist. Võsa nägime, mände mitte. Tänud peitjale.

Oh, see oli lahe. Enam vähem normaalset teed mööda aardeni ja tagasi tegime siis otsetee minu näpunäidete kohaselt. Läks nagu tavaliselt - igav ei hakanud :)

 1 

Kasutasime geobeebi uinakuaja ära ja tegime ühe pikema kõnni-otsa.. Päris sellisena ma seda parki küll ette ei kujutanud - mõtlesin ma, kui pükisääred üles kerisin ja jääklimpide vahele kraavivette astusin :D Aga noh - põnev oli ikka ka selle ristirästi oksarisuga maadeldes kohale jõuda. Logisime ära ja võitlesime end tagasi tsivilisatsiooni. Aitäh peitmast!

 3 

Meil oli siin masterplaan. Ronisime prügimäe otsa vaateid vaatama ja rada planeerima. Sealt oli hea näha, kus kraavid jääs on ning mida vältida. Nüüd polnud muud, kui plaan realiseerida. Kraavide ületamine õnnestus mul naastes paremini kui minnes. Vähemalt jäid jalad kuivaks.
Ma pigem ütleks selle koha kohta miskit muud kui park. Küllap on Sindis teised standardid kui minu kodukohas.

Olis siin alles kraave. Tagasi tulles läksime kõige otsemat teed ja muidugi oli seal suur kraav ees. Tagasi ei viitsinud minna ja siis sai ronitud üle paju nagu köieltantsija. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

 2 

Täna hommikul oli selline imeilus ilm, et tekkis tahtmine välja minna. Ja kui minna, siis mitte ainult jalutama. Paras maa kõndimiseks tundus olevat Männimetsa park. Aarde raskusastet vaadates meelitasin igaks juhuks tugiisiku ka kaasa. Kõndisime kohale, aga parki me seal ei leidnud, männimetsa ka mitte, aga kahte väikest mändi nägime. Huvitav, kas kunagi on park või männimets siin olnud? Aarde leidsime ka, lähenemiseks valisime kraavide ületamisega variandi, vist kolmest saime üle ronida, aga see oli selline vahva teekond! Kui nullis olime pisut üles ja alla vahtinud ja silma ei hakanud miskit, vaatasime veidi kaugemale ja geopeituri silm tuvastas kahtlase koha, mis lähemalt uurides Logi saigi kirja. Kokkuvõttes olin sellest retkest täitsa vaimustuses, senistest pargiseeria aarete otsingutest kõige toredam, nojah, vihnaga ja pimedas ma vist nii rõõmus poleks olnud. Igatahes aitäh peitjale vahva raja eest!

 1 

Siia jõudmine võttis lausa higiseks. Samas oli olukord kindlasti parem kui paar päeva tagasi. Suvel küll ei tahaks proovida. Aitäh!

Prügimäge veidi rohkem, männimetsa veidi vähem.

Siin sattusime kraavide labürinti.Aitäh!

 1 

Aardele lähenedes mõtlesin, et lõikan ja lähen üle mäe, aga lõppu jõudes veendusin, et siit nõlvast küll alla ei lähe ja tulin uuesti tagasi.Nüüd kulgesin juba mäe kõrvalt, ning õnneks kraavid oli jääkihi saanud ja sai vabalt nulli.Karp selgus oli ikka üsna kõvasti tüve külge külmunud ja oli tegu, et üldse kätte saada.Tagasi pannes asetasin ühe puupulga alla, et kinni ei vajuks.Aarde nimi Männimetsa, aga kohapeal küll mände ei märganud :)Otsijatel tasuks ettevaatlik olla kuna mäekõrval rohu sees on mingi klaasi hunnik millest läbi läksin.Õnneks midagi hullu ei juhtunud kuna saapad paksu tallaga. Aitäh.

 2 

Ilma mändideta Männimetsa park :D Järsult kraavikaldalt hoogsa sammuga peegelsiledale külmetanud veele astudes panin ikka korra külje maha ka - kondid jäid terveks ning jää samuti :o) Viimase öö tuisk hoolitses selle eest, et mistahes võimalikud peitja jäljed oleks korralikult kinni kaetud. Paari minuti jooksul püüdsin nulli taga ajada, lõpuks tuli leid ikkagi rohkem geokogemuse pealt. FTF kell 16:26, aitäh.

 2 

STF@19:47. Kui uued Sindi aarded avaldusid lõpetasin just tööpäeva ja kimasin liinibissiga Sinti esmaleide jahtima. Esimene "SP 4: Sõpruse" saingi FTF'i kell 17:47. Aga järmistel olid juba Tunki jäljed ees ja sain kõik ülejäänud viis STF'id. Kokku jalutasin Sindis minutipealt kaks tundi. Tänud peitjale Sinti uue aardeseerja tegemise eest! Väga äge!