Pidu peetud, mälestused meenutatud ja aeg tulevikku vaadata. Tõmbame sellele sündmusele joone alla.

Näib vägagi seda moodi, et sain sellest üritusest osa. Jään ootama jätkuüritusi! Aitäh!

 2 

Ilma naljata arvasin, et jõuan selle aarde logimiseni hetkel, mil saab mõelda, et see sündmus toimus ju kõigest 20 aastat tagasi. Aga no läks veits etemalt.

Kui Heleni korraldatav sündmus lehele ilmus, siis oli sel kohe kvaliteedimärk küljes. Iseasi oli muidugi see, kas me ka pärale jõuame või mitte. Õnneks kõik asjaolud klappisid ja keerasime korraks tee piduliste juurest läbi. Ma tegelt tahtsin tuua Helenile sünnipäevakaarti, kus on 20 peal, aga kuna see ei läbinud ,,sobiliku ja kohase käitumise kontrolli", siis saatsin kaardi Helenile mõttes. Abiks ikka.

Sündmus oli väga mõnus, sai kõhu täis, said juttu rääkida ja sai terveks õhtuks positiivsuse laengu.

Aga ma ise 20 aastat tagasi? Eeee...ma pakun, et lugemine oli üpris sorav selleks ajaks, seega õppisin vaikselt kirjutama, mängisin plastiliiniga ja kaklesin vennaga. Mida muud ikka nelja-aastasena teha.

 1 

Kakskümmend aastat tagasi käis aarde otsing kindlasti päris huvitavalt. Välja prinditud kaardi järgi nagu orienteerumine? Sel ajal olin mina poole aastase lapsega kodus ja mõtisklesin tööle tagasi mineku üle. Tore, et leidsid peale 11 aastat pausi tee geopeituse juurde tagasi ja soovime sulle aarderikkaid aastaid. Ülimaitsev kook, hea seltskond . Tänud korraldamast.

 5 

Oma geopeituse “ema” juubelilt puudumine ei tulnud kõne allagi. Nimelt just Heleni peidetud aare – Muhu I, sai kunagi minu esimeseks leiuks. Ja sealt see nakkus siis alguse sai. Eelpoolkirjutajad on juubelipeost juba piisavalt üksikasjaliku kirjelduse andnud. Seepärast seda kordama ei hakka. Piirdun vaid veelkordsete õnnesoovidega juubilarile! 20 aastat tagasi toimetasin põhiliselt Kuressaares ja esimese aardeni jäi veel 3 pikka aastat……..

 2 

20 tagasi käisin keskkoolis ega teadnud geopeitusest midagi ega ka paljudest muudest asjadest. Õnneks nüüd mind õnnistatud geopeitusega ja toredate inimestega. Väga tore sündmus oli. Jaksu geojuubilarile ja veerandsada aastat geopeitust tuleb ka tähistada. Aitäh!

 5 

20 aastat tagasi ei teadnud geopeitusest veel mitte midagi,kuigi umbes sellel ajajärgul olin ka näinud ja isegi käes hoidnud GPS seadet. Kahjuks ei saanud suunavat vihjet geopeituse mängule.........sellel ajal valmistusin saatma oma poega 1.klassi kes mind geomängu radadele tõi aastaid-aastaid hiljem.

Heleni ja Salmega meenub esimene kohtumine silmast silma paar aastat tagasi Harku järve äärselt rajalt ,kui nad olid oma aardeketti hooldamas. Hilisemad ühised aarderetked mööda Eestit on olnud Teiega samuti lõbusad ja meeleolukad. Eriti vahva seiklus oli „Pimeduse Rüütli “ jälgi taga ajades.......

Olgu Teil järgmised aastakümned sama seiklusrohked ja avastamisrõõmu pakkuvad.

 8 

Oi oi oi oi, kes seda küll nüüd mäletab, mida ma tegin 20 aastat tagasi. Kes vana asja meelde tuletab, sel... Eks ma parajasti elumere lainetel purjetasin ja valmistusin esimest korda isaks saama. Nüüd on see pliks juba suur ja purjetab ise oma elumerel.

Meie tulime täna hoopis Johannesega pidusse, aga mis juubel see selline on, kui sefiiri torti ei ole. Seega esimese asjana tüürisime Pihlaka kohvikusse, mis asub Õismäel. Meie halvaks üllatuseks oli siin meie soovitud tordid ära ostetud. Kuna kindel koht, kust saab parimat sefiiritorti on Sõpaka Pihlakas, siis võtsime suuna sinna. Tänu nendele seiklustele me ka õigeks ajaks kohale ei jõudnud, aga tordi saime kätte. Lõpuks me siis saabusime. Rahvas sumises ja meie liitusime tordisööjate ja ennustajatega. Mul täna gejuttu ei lubatud rääkida, kuna pidime poisiga mööda libedat ja lompidega kaetud maapinda edasi tagasi jooksma, politseid ja pätti mängima, aga küll saame teinekord seda teha. Kuna õhtu oli hiline ja poisil tuli une aeg peale, suundusime varakult auto poole. Olin endale kotti pannud igaks juhuks ujumiseks vajaliku varustuse, et äkki õnnestub siis ka vette saada. Jääle saades, avastasime, et auk on ilusti kinni külmunud ja minu elu esimene sulps sai nüüd teadmata ajaks edasi lükatud. Aga kuna lubasin ju, et teen varba märjaks, siis selle lubaduse sain ka ilusti täidetud. Tänud juubilarile, et oma tähtsale sündmusele kutsusid ja loodame, et neid otsitud aardeid tuleb ikka palju ja palju kordi rohkem kui 5000.

Nii paju siis jääaugust.

Lubadus täidetud, varvas märg.

Isegi jala sain märjaks.

 12 

Kallid geokaasteelised, ma olen õnnelik, et geopeiturid on nii ilusad ja head :) Ilma teieta poleks seda mängu ju üldse olemaski, sest ega need aarded ju jumala tahtest või võimu käsust siia ilma ei teki.

Ma poleks iial arvanud, et sel pimedal ja sombusel tööpäevaõhtul võtab vaevaks nii palju toredaid inimesi kokku tulla. Enda tulekust teada andnute põhjal arvasin, et paarkümmend geopeiturit tuleb aga tegelikult oli teid ju lausa kaks korda rohkem. Kogu selles siginas ja saginas ma vist ei jõudnudki kõigiga vestelda aga mõnda vestlusringi õnnestus ikka korraks sisse hüpata. Ja kui huvitavaid lugusid sealt koorus. Oli nii üllatavaid uusi fakte "mänguseltsiliste" kohta, kui ühiseid meenutusi stiilis "kui meie veel noored olime" :)

Tegelikult geopeituse teevadki ju huvitavaks justnimelt inimesed. Juba ammu ei ole enam kõige tähtsam ühte järjekordsesse toidukarpi pistetud märkmikusse nime kirjutamine, vaid see teekond. Need seiklused ja kulgemised ja seltskond, kellega seda kõike jagada ja kogeda saab. Kui keegi vahest küsib mõne külastatud aarde peidukoha kohta, siis enne tuleb meelde, kellega ja kuidas seal käisime ja viimaks saab mälusopist üles kaevatud mõni detailike aarde enda kohta. Või kui ise läheme uut aaret otsima, siis enne kirjelduse või raskusastmetega tutvumist uurin, kes on peitja. Vahel annab see teadmine palju rohkem infot, sest eks ole ju neid peitmiskäekirju juba natuke tundma õpitud ;)

Peoõhtul oli kõigil võimalus ka oma ennustaja võimed proovile panna ja eks seda siis tulevik näitab, kellel teist selles vallas rohkem võimeid on. Hetkel läks põssa koos oma rikkaliku sisuga kappi hoiule. Eks ma siis aiman, kui keegi mind väga intensiivselt aardeid otsima utsitab, et kelle ennustatud kuupäev lähenemas on ;) Mäng on aus ja mina kellegi panuseid ei tea. Kui tähtede seis soosib, siis võib-olla tõesti kohtume taas selle maagilise 5000. täitumisel ja parim ennustaja saab ka auhinnatud.

Ma olen ütlemata tänulik ja õnnelik, et geopeitus on mind kokku viinud teiesuguste toredate inimestega. Ma tänan teid kõiki südamest oma õhtut väiksele koosviibimisele kulutamast ja suured tänud kingituste, heade sõnade ja kallistuste eest. Kohtumiseni georadadel!

Logiraamat

Suur aitäh kingituste eest!

Kes teab? :)

 11 

Nii eriliselt peolt ei oleks küll saanud kuidagi puududa :).

Geopeiturite tundmaõppimine on selles mõttes mul huvitavalt läinud, et juba enne inimesi reaalses elus nägematagi kujunes GP-lehe alusel mul erinevatest persoonidest ettekujutus, millised nad inimestena võiks olla. Aktiivsete osalejate kohta nende kirjutatud logide järgi (osade mängijate omasid lugesin peale paari meeldejäävamat järjest profiili alt nagu järjejutte :D) ning teised jäid meelde ägedate aarete kaudu. Ja geopeitur Heleni tiim minu jaoks muutuski konkreetseteks isikuteks siis just viimastega. Sest nt Ida-Saksa turisti oli mu esimene rabakas ning Daymoonid leidsin oma peituritee nii alguses, et põhimõttelisest oli kumbki leid omaette ja eraldi terve õppepäeva eest :D. Nu ja neid ägedaid oli/on ju veelgi, kui keegi küsiks mu käest “ütle kähku kaks Heleni aaret, mis esimesena pähe tulevad”, siis vastaksin kõhklemata, et Soontaki ja Mehed ei nuta. Sest ka need aarded on oma asukohtadega mulle (ja logide kohaselt paljudele teistelegi) väga vinge elamuse pakkunud. Teised naispeiturid, kes meelde jäid just aarete järgi ning kes minu mängu juurde jõudmise ajal igapäevaselt peitumises ei osalenud, olid Nelladella ja Laululind (ja kelledest viimane on kirja pannud ka selle kuldse tõerera, et kui kord on geopeitusele sõrm antud, ei siis enam muguks tagasi saa :D).

20 aastat tagasi, samal ajal, kui Helen esimesi aardeid leidis, elasin ise full speed konkreetsete hobideta muguelu; õppisin viimast aastat kõrgkoolis 4-aastase ja pereelu ùhildamise kõrvalt ning vahetasin tolleaegse täisajaga töökoha selle ala vastu, millega olen tänaseni seotuks jäänud. Kusjuures toonasest töökohast oleks mul täna Heleni ja Salme koju ainult lühike jalutamise maa; huvitav ikka on see tagantjärele helikopterivaade elule ja märkamine, kui lähestikku on kahe erineva elu isiklikud ringid keerelnud inimestega, kellega sa tutvud ja sõbruned tegelikkuses vahetult alles aastaid hiljem.

Meie esimene reaalne kohtumine sai teoks 10.08.2020, kui Helen ja Salme koos Hanno ja Trinega meile Ikla-Oandu jalgsimatka ajal üllatusvisiidile tulid Kilingi-Nõmme lõkkeplatsi peale edukat dessanti Kaupo Sillaotsa järve kivile :). Ja sestpeale oleme teinud koos läbi terve hulga seiklusi, viimased värskelt alles eile ning ma võin päris kindlasti öelda, et nendest ühistest geotamistest on tekkinud väga suur hulk toredaid emotsioone ja elamusi.

On puhas rõõm, et meiega oled, loodan väga, et saan osaleda kord ka sündmusel “40 aastat hiljem” ning ootan ägedatele aaretele siis samuti lisa - mul on ainult 12 aaret teie geoportfooliost veel ära visiteerida ning kevadplaanidesse sisse kirjutatud Jussi järvering ja Vesta kahandavad seda arvu kiiresti poole võrra ju veelgi ;). Palju õnne veelkord geojuubeli puhul ning ohtraid leide kevadesse, ma isiklikult panustasin ennustusvõistlusel ikka VÄGA optimistlikult tolle maagilise 5000 aarde täituvusse :D. Ja kui see täitub, vahet pole siis millal, siis tuleb ka sündmus? Sest on ju ka see number märgiliselt eriline, vaid loetud arvul peituritel saavutatud maamärk ;).

Ajaaken aastasse 2003, samal ajal kuskil Õismäel…

10.08.2020 :)

 9 

Ohhoo, 20 aastat! Esmalt loomulikult suured õnnitlused juubilarile. Selline geokarjäär on igati muljetavaldav. Minul on seda vaid kaks ja pool aastat täis tiksunud. Kui nüüd mõelda tagasi, mida mina 20 aastat tagasi tegin, siis aus vastus on see, et olin lasteaeda lõpetamas ning sama aasta sügisel alustasin oma kooliteed. Üsna veider on tagasi vaadata, et sellest nii palju juba möödas on. Kohale jõudes oli suurem kamp inimesi juba ees ning sama palju lisandus peale meid juurde. Eri seltskondades sai mitmetel teemadel arutletud, sh ka aarete üle. Igasugune söögi- ja joogipoolis oli väga maitsev. Kuidagi järsku sai tõesti õhku visatud mõte, et äkki korraldada geopeituritele üks vehklemise teemaline üritus, kus kõik soovijad saaks seda ala päriselt ise proovida saaks. Oma kolleegidele olen juba ühe sellise ürituse teinud. Nüüd olekski loogiline järg geopeiturite käes. Eks tuleb oma klubist küsida, millal vabad päevad on :) Loodetavasti jätkub juubilaril veel vähemalt 20 aastat jaksu georadadel ringi käia ja et see 5000. aare siis sel õigel päeval logitud saaks! Õnne veelkord!

 7 

Sellist väärikat tähistamist ei saanud ju külastamata jätta! Punkt kell 19 olime platsis ja selleks hetkeks oli peitureid kogunenud juba rohkem kui hulgi. Aeti mõnusat geojuttu ning pinguldati oma kolmandaid silmasid, et ennustusvõistlusel võimalikult täpne ennustus teha. Sellest üldse ei räägi, kui head kooki-jooki üritusel pakuti! Soovime omalt poolt ikka jõudu ja jaksu ka järgmiseks 20ks aastaks, et siis oleks taas põhjust kokku tulla! Proosit!

 11 

Raske öelda, mida ise 20 aastat tagasi tegin. Võib-olla lahendasin matemaatika ülesandeid 3ndas klassis. Enda geokarjääri algusest möödus just 8 aastat ning see on igati tore aeg olnud. Pisut kahjugi, et varem seda ei avastanud, aga lihtsalt kuskilt ei jäänud silma see mäng. Eks peitja vanad aarded jäid üpris algul silma ja nende puhul ikka imestasin, kus on alles head kohad teistele tutvustamiseks välja valitud. Nüüdseks on need vanakoolikad kõik leitud.

Tänane sündmus jäi kergelt silma ja siia me tulime. Üllatavalt palju õnnitlejaid oli kohale tulnud. Kuigi äsja oli üks sündmus, sai siiski jälle huvitavat geojuttu aetud ja magusat söödud. Aitäh korraldamast ja pikka geokarjääri :)

 8 

Mugu, mis mugu, isegi logima jõuan kaks päeva hiljem ja seda ka juhuslikult. See aasta olen täpselt kaks logi kirjutanud veebis, nüüd siis kolmas. Kahe lapse ja töö kõrvalt pole mahti leidnud ja ega see talv on minu jaoks alati olnud madalhooaeg. Igatahes tore oli poolvaba õhtu endale lubada ja tulla sündmusele Heleni ümmargust verstaposti tähistama. Kaasa haarasin Roberta, kes oli päeval lastehoius käinud ja seal lõunaund maganud. Õnnitlesime, lobisesime, õgisime ja oligi aeg koju minna, et pisike preili saaks magama minna. Aitäh tähistamisele kutsumast ning vähemalt sama pikka perioodi veel aardeid!

 8 

U. 20a. tagasi oli see hetk, kui sai otsustatud, et aeg on jälle maakaks hakata ja Nõmme mändide alt Haavakannu mändide alla kolida. Linnas elamine kestis täpselt keskkooli ja kõrgkooli aja ning otsustavaks sai valik poiste elutervemas keskkonnas kasvatamise kasuks. Maakool on ikka mõnus ja suht stressivaba ning koolibuss teeb elu veel eriti lihtsaks :D

Geopeitusest ei teadnud ma siis midagi. Selleni jõudsin alles 2018 suve lõpus, nii et olen veel üsna mudilane. Seda enam on rõõmustav näha, et lootust on ka järgmised 15 aastat rõõmsalt geopeituda. Helenile suured õnnesoovid ja tänud kutsumast.

 10 

Aasta oli 2002 kui ma esimest korda käsigpsi katsuda sain. Siis muidugi sai seda hoopiski töö jaoks kasutatud antennide suunamisel. 2006 aastal sai aparaat uuema vastu vahetatud ja sellest leidsin menüüs tuhlamise käigus ka GEOCACHING funktsiooni kuhu sai GPX failina lausa aardeid sisse laadida väljamaa lehelt. Kiire uuring GC lehel näitas, et lähim aare asub minust lausa ~1km kaugusel. Tegemist oli KASTELLI aardega. Otsima minnes ma seda muidugi ei leidnud kuna tookord ei osanud otsidagi sealt nii sügavalt kivide alt. Reaalselt esimene leitud aare oli aga 07.07.06 "AVS-i aare" padise kloostri keldris. Nu ja sealt se edasi läks. Vaadates Project-GC lehte siis kogu selle aja jooksul on kõige suurem paus on olnud 44 päeva seega iga kuu on viimase 17 aasta jooksul olnud vähemalt üks otsimine.

Sündmus ise oli hoolimata ilmast ikka väga rahvarohke. Sai torti näritud ja juttu aetud kuni kella poole kümneni kuniks jalad külmetama hakkasid.

 12 

Vot see on tõesti vägev verstapost. 20 aastat geotamist, respect. Veelkord õnnesoovid juubilarile ja et need järgnevad aastad oleks sama seiklusrohked v6i veelgi ägedamad. 21 saab ju geokasiinot külastada ja 25 pealt juba veerandsajandit tähistada :D Minul läks ikka tublisti kauem aega kuniselle hobi avastasin. Geopeitusest olin märkamatult kuulnud ja ka mingeid pilte näinud tegelikult juba mitmed aastad varem, kuid ei seostanud siis neid asju kuidagi ära. Ja selleks hetkeks kui ise geopeituse avastasin, olid need "tuttavad" juba aastaid tagasi geotamise lõpetanud. Esimese geoaarde kui sellise leidsin 2017, kui Silver oma sõpradele aaretejahi organiseeris. Olgugi et kampa oli mitme auto jagu, jäi see pisik vaid mulle ja Silverile külge. 20 aasta taguse tehnika võimekusest v6i siis võimetusest ma ei oska väga kaasa rääkida. Aga mäletan väga hästi kui raske oli aru saada et googel tahab koma asemel punkti ja et vihje tõlkimiseks ei pea põõratud tähestikku kasutama vaid piisab ka üle libistamisest :D Sellest ma parem ei räägigi milline quantum leap toimus kui avastasin toolboxi :D

Aga kui nüüd minna ajas 20 aastat tagasi. Mnjaa viimast kümmet aastat vms on ju lihtne kusagilt telefoni albumist tagasi scrollida ja siis mälu värskendust saada. Aga tolleaegsed telefonid olid sellised et nende pildikvaliteet erilist kriitikat ei kannatanud ja pildid tuli teha seebikarbiga ja ... ühes6naga ähmased ajad ja väga teravaid mälestusi kohe pähe ei tulegi. Vististi oli see aeg kui sai Ülemiste keskust ehitatud ja meie 6-7 mehelise meeskonna peale jäi see hästi meelde et iga päev varastati kellelgi meis mingi tööriist ära. Oli see siis akutrell või kasvõi haamer. Aga eranditult iga päev läks midagi jalutama. Jubedad dzungliseaduste ajad olid siis ehitusel. 90ndate lõpus tulin Saaremaalt mandrile tehnikumi ja 2003 olin juba mitmeid aastaid Raplakas. Wingmani logist tundsin ka enda minevikku ära kui kogu matkamine ja reisimine toimus regio atlaste abil. Ei olnud siis jah minged uhked wazesid ega muud sellist. Kaardilugemine oli siis ikka täiskohaga ja tihtipeale ka üpriski keeruline töö :D piisas vaid kusagil natuke eksida kui siis pärast said pool tundi nuputada et kus sa tegelikult kaardil asud :D

Sündmus ise oli igati tore koosviibimine. Lõke soojendas ja sünnipäevatort paitas kõhtu. Juttu jätkus ikka pikaks ajaks. Eks seda oli ju ette teada et poole tunnised sündmused venivad pooleteisttunnisteks ja lõppevad tagatipuks öötuuriga. Ja mis siis veel tunnisest sündmusest rääkida, seal jagus ka seltskonda ikka jupiks jupiks ajaks. Vististi kümme,kümme sai triibulistega võidu lampe kustutatud ja asjale ametlik joon alla tõmmatud ;) Suured tänud veelkord sünnale kutsumast ja jällekohtumisteni georadadel ;)

 7 

Sündmusele jõudmisega läks keeruliseks ja saabusin üsna ametliku lõpu eel. Rahvast oli kohal palju ja ega sündmus muidugi ametlikul ajal sugugi ei lõppenud. Mul endal tuli juba see 20-aastane geojuubel kätte 29.augustil 2021. Esimese aardena logisin 29.08.2001 Rahapada aarde. Ja samal päevak kohe ka Kivikese aarde ja sinna see pidama siis jäi. Suurema mänguhoo sain sisse 2004. aastal.

Palju õnne veelkord juubilarile ja jaksu geopeutuse aarete otsimiseks järgmisel 20 aastal!

 7 

On see vast alles juubel! Ei kujuta ettegi nii pikka geoelu, aga kes teab võib-olla tuleb minulgi kunagi selline tähtpäev. Mis mina 20 a. tagasi tegin? Ilmselt möllasin Kuutsemäel, seal sai nii mõnigi talv mäesuuska nühitud.

Igatahes suur tänu Helenile kutsumast ja kooki pakkumast!

 13 

20.a tagasi veebruaris. Oi kui vana ma siis juba olin. Pilte kindlasti ka leiaks, kuid see võtab rohkem aega ja vaeva kui tänapäeval. Keskkond, kus mul siis pildid olid (album.ee) enam ei eksisteeri. Selleks ajaks olime teise Kaidoga reisijuttudest juba omajagu Eestit risti-põiki mugudena läbi sõitnud. Kindlasti olid mul seljataga juba väga paljud tol ajal populaarsed puhhi matkaklubi bussireisid Euroopasse kus kohapeal liikusime jala või rattaga. Meil olid 20a tagasi reisijuttudega traditsioonilised iga aastased Jägala rattamatkad kevadel. (https://www.reisijutud.com/node/363). Ma kahtlustan, et minu ajusagaratesse süübinud mälupilt ühest pärapõrgu hirmsast külast nimega Kostivere on ka umbes sellest ajast. Üks meist jäi kindlasti alati poe ette rattaid valvama kui teised poest noosi hankisid. Kuigi me liikusime väga palju kodumaal ringi oli geopeituse avastamiseni aega veel kolmveerand aastat. Esimese GPS muretsesin augustis. GC-s olen konto loonud oktoobris 2003. Esimese aarde ametlik leid on 1.jaanuar 2004 – Vanapagana baarikapi aare. Geopeituse avastas minu jaoks ikkagi Kaido Einama, kes tänagi on tehnoloogia ajakirjanik. Ta lihtsalt teadis, teab ja on kursis selliste asjadega. Esimesed siis juba sihitud topsid sai kõik reisijuttudega nopitud. Naise leidsin Puhatu rabast, ikka geotuuridelt ja lapsed on sünnist saati topside jahis osalenud. Mõtlesime sündmusel, et kes võiks olla see järgmine 20a „vanur“, kes veel mängib ja ega väga palju nimesid peale minu kellegile ei meenunud. Geosünnipäevalapsega kohtusime esimest korda alles aasta pärast, Geto aaret otsides Paljassaare poolsaarel. Sel ja eelneval päeval oli seal geopeitureid ikka väga palju liikumas (tänapäeva mõistes)

KE arhiivist

 13 

See oli ikka korralik juubel. Rahvast oli tipphetkel päris palju. Kümne ajal keerati tuli kustu ja oli aeg lahkuda. Ilm oli tegelikult täitsa kena, Eesti oludes peab arvestama, et alati saab hullem olla. Õhku visatud vehklemise üritus oleks äge asi, mina oleksin käpp. Omal ajal poiss käis vehklemise trennis ja mingi hetkel plaanisin ise ka rajale minna, et näidata talle koht kätte. Paar aastat võid ju trenni teha, aga isa nüpeldab su ikka läbi :-) Enne kui jõudsin mõõklemist proovida jõudis ta ala vahetada. Ürituse raames oleks tore see ära teha. Mulle meeldib kõige rohkem Meelis Loidi tehnika.

Kakskümmend aastat tagasi olin ma värske ja entusiastlik lapsevanem, geopeitusest ei teadnud mitte midagi. Siiani mäletan hullumeelset sõitu 5-kuuse beebiga, et last esimest korda vanavanaemale näidata. Õhutemperatuur oli -10 ringis, sõita oli vaja 400 km ja autoks oli Opel Vectra mis ei hiilanud oma töökindlusega ning salongi soojusega. Kuskil Riia lähedal eksisime ära pimedas, Wazet ju ei olnud veel. Nüüd tagantjärgi tundub, et noored vanemad on ikka omamoodi. Sellist asja enam ei teeks, aga asemele on tulnud uued „omamoodi“ asjad. Ja need on seotud juba geopeitusega.

Aitäh toreda ürituse eest! 982

 13 

Võtsin kohe fotoalbumi kõvakettalt välja ja meenutasin, mida ma tegin 20 aastat tagasi. Geopeitusest ei teadnud veel muidugi midagi. Minu elu täitis siis mu teine armastus, flamencotants. Erinevad esinemised olid ja lausa nii kõva huvi oli, et käisin Andaluusias, Granadas, flamenco sünnimaal kursusi võtmas. Olè!
Tänane sündmus oli tõesti väga uhke, mitut sorti torti, kingitused ja külalised. Mida sa tegid 20 aastat tagasi oli üks huvitav jäämurdja ja päris põnev oli teiste käest nende toonast eluseisu uurida. Seda kuniks sattusin vestlusringi, kus inimesed läksid 20 aastat tagasi 1.klassi ja lõpetasid lasteaeda! :D
Ühe huvitava infokilluna sain teada ühest talendist meie seas. martenmandla on kolmekordne Eesti meister vehklemises! Kindlasti tuleb põlastajaid, et ma teadsin seda juba ammu! No mina ei teadnud, väga uhke saavutus, respekt!
Geojuubilari kohta võin öelda seda, et logide kaudu sain teda tundma juba enda geotee alguses ja tema tiimi peale alt üles vaadatud. Päriselus kohtusime kahjuks alles 2020. aastal Geoolümpial, kuid see austus on jäänud. :) Aitäh peo eest ja loodetavasti tuleb see 5000.-s leid ka siis ikka sel kuupäeval ära, mis ma arvasin. ;)

20 aastat tagasi

Olé!

 7 

Kakskümmend aastat, nagu vau-vau! Ikka tuleme geopeituse raudse leedi ja endigi noorusaegu meenutama ning lõkke äärde sooja saama.
Mis ma ise 20 aastat tagasi tegin? Ma tea, ma pea naise käest järele küsima. Enne peab ainult meenutama, milliselt :-P Meenutame siis seda kõike täna õdakul. Ehk tuleb endalegi see rohelise kodulehega mäng, mille nimigi enam õieti ei meenu, pisutki meelde..

 2 

Oli järjekordne väga lahe sündmus, aitäh!

 2 

Vähemalt mingi osa perekonnast on mingil hetkel mingis konditsioonis esindatud juubelil.

Jee, piduuuuuuu!!!!

 6 

Infoks teistelegi suplemise huvilistele (lisaks Janarile ;), et kuigi järvel mõnus jääkaas peal, siis üks auguke siiski avatud. Seega soovitan kõigil vuplid ja räti kaasa võtta, mine tea, mis plaanid õhtu jooksul tekivad. Seltsis ennegi segaseid asju tehtud :D

 5 

No sellisest tähtsast üritusest ei taha küll ilma jääda. Ega iga aasta ei tule nii aukartust äratavat numbrit ette. Eile suutsin ka oma väikse geokaaslase ära rääkida, et saab suurele järvele minna jooksma. Nu ja muidugi ei saa ka võimalust kasutamata jätta, et äkki saab varba elus esimest korda külma vette panna (olen muidugi unistustes tugev). Nägudeni.

 2 

Tundub, et ei teki takistusi osalemiseks. Plaani võetud.

 2 

Nii tähtsal päeval proovin ka ikka kohal olla.

 2 

Kui kodule lähedal tehakse üritust, siis tuleb kohale tulla. Väärikas sündmus kindlasti!

 2 

Proovime ka kohale tulla. Ega kuigi kaugele ei peagi kodust liikuma.. :)

 5 

Näed, mis kena transpordipakkumine. Tuletan meelde ja hüppan peale ja tulen tähistama. Esimene taoline tähtpäev ikkagi meie geokogukonnas.
Parandus: juba armsad kaasteelised tuletasid meelde, et Ovel ju sarnane tähtpäev ikkagi juba olnud. Palun vabandust, polnud meeles. :)

 5 

Proovime sättida plaanid ja tegevused nimetet päeval nii, et saame osaleda. On muidugi tööpäevane oht asi lihtsalt ära unustada. On ennegi juhtunud. Variandis on ka Kostivere-Sündmus-Kostivere soovijatele teepeal transporti pakkuda. Nii on ehk meeldetuletajaid rohkem.

 1 

Muidugi tuleme õnne soovima

 1 

Nii tähtis verstapost. Püüan kohale jõuda :)

 1 

Juubelipidustuste aasta :). Me tuleme ka kindlasti.

 1 

Annan endast kõik, et kohale jõuda!

 2 

Koosseis täpsustub, aga sellist olulist verstaposti katsume kindlasti tähistama tulla!