Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
1924 Ajaleht kirjutas! Kummaline lugu lennumasinast Häädemeestel, unes nägi ette lennuõnnetuse! Lennupäeva puhul oli kõigil suus õhusõidu jutud. Räägiti mis keegi näinud või kuulnud lennumasinast imeliku ja huvitavat. Nii härra P, kes 1924.aastal Häädemeestel, Pärnumaal, töötas maamõõtjana, jutustas järgmise loo: 1924. aasta suvel Häädemeestel Timmi kanali( Timmkanali ) juures saksa postilennukiga juhtus raske õnnetus. Lennuk, Jungersi ühepinnaline, monoplaan, millel olid peal juht ja motorist, kukkus alla. Mõni minut enne katastroofi just oli tõusnud magamast talus õmblustöödel viibiv rätsep Jakobson, kes seletas, et ta näinud unes, kuidas lennumasin kõrgelt taeva alt Timmi kanali lähedale kartulipõllule kukkunud pihuks-põrmuks, nii et suits ja tolm taga. Praegugi veel -seletas mees-kael ehmatusest kange: tulnud kohe, see lennumasin, sarnase valuga pilvedelt alla, et sajab, peletis, sulle veel kaela. Vaevalt saanud mees jutu räägitud, kui talutuppa äkki kostnud vali lennuki mootori põrin. Jahmunult silmasid samas juuresolijad aknast, kuidas üsna madalalt üle kasesalu lennuk sööstis Timmi kanali ( Timmkanali ) poole .Varsti pärast seda käis kõva prahvatus. Kui talust inimesed jooksid välja , selgus, et rätsepa unenägu oli täide läinud. Muidugi andis see kummaline juhtumine ümbruskonnale pikemaks ajaks elavat jutuainet. Aarde asukohast avaneb vaade lennuki kukkumiskohale, looduses muutus siiani näha! NB! Rabas on alati märg, kirikus käimise jalanõudega mitte tulla!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GCABDDQ
Logiteadete statistika:
27 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 28
Vaatasin aknast välja. Imeline talveilm. Päike särab, tuulevaikne, külma kraade -5 ringis. Noorpõlves sai sellise ilmaga suusad alla panna ja seda kõike nautida. Täna suusatamisest ei tasu mõeldagi, sest lund on vaid mõned millimeetrid. Siin tekkiski mõte see raba aare ülese otsida. Jätsin auto maantee lähedale metsaserva ja alustasin mõnusa metsamatkaga. Kui rabani jõudsin siis maastik muidugi muutus, kuid külm oli pinnase kõvemaks teinud ja kui metsaservas oli veel mõni veega täitunud auk külmetamata siis raba peal olid juba needki kohad jäätunud. Minu jaoks oli just väga õige aeg need mõned kümmned meetrid rabas jalutada. Aaregi sai peagi leitud. Logi sai kirja. Aare on heas seisus. Võtsin aardest ränduri ja jätsin aardesse teise ränduri. Tänud peitjale metsamatkale meelitamast.
Aitäh peitjale!
Igaks juhuks kiskusin räätsad kaasa. Aga kandvamad mättad olid juba piisavalt kuivad, et ei hakanud neid jalga panemagi. Väga kaugele rappa ju minema ei pidanud.
Üritasin ka mina neid lennuki maandumise märke loodusest leida, aga igal pool tundus olema ühtlane ilus raba. Sellegipoolest oli tore matk ilusas metsas ja rabas.
Mina hüppasin kummikutesse ja Heigo haaras räätsad näppu aga tegelikult sai täna aardeni jalutada täitsa linnajalatsiga. Esmalt mõnus metsarada, kus kohtasime kahtlasi suuri käpajälgi, mida karu omaks pidasime. Ühtegi neljajalgset siiski läheduses näha polnud ja jalutasime enesekindlalt oma eesmärgi suunas. Rappa jõudes tõdesime, et oleme natuke vara tulnud, sest mõne aja möödudes saaks siin korvid täis korjata nii jõhvikaid kui murakaid. Täna vaatlesime lihtsalt tooreid marju. Õnneks aare oli ilusti valmis ja korras ning muretult sai logi kirja panna. Edasi vaatasime natuke raba poole ka, aga ei suutnud ikkagi seda õnnetuse kohta märgata. Jalutuskäik ja aare olid kenad, täname!
Mina ja printsess DiiDii leidsime aarde sellesinatsel 23ndal märtsil kahetuhande kahrkümne neljandamal ussanda aastal. Raba veel kandis. Peaasjalikult pealistaimestiku all säilinud jääkihile. Teekond ei olnud väga märg. Veel. Homseid tulijaid aidaku Jumal!
Polnud väga kindel, et kuhu ja mida täna otsima minna, kuid kuna viimases logis oli juttu sellest, et kõik on veel jääs, tuli seda teadmist ju ka ära kasutada. Huvitav lugu ning tore jalutamine, peitjale tänud!
Väga mõnus jalutamine täna,raba oli veel jääs aga lund ei olnud:Super.Aitäh!
Päris mõnus oli. Päike oli päevatööd lõpetamas ja rabapinnas enamuses tahkes olekus. Jalutasime aardeni ja no loomulikult ikka tagasi ka. Siit edasi saime end premeerida õhtusöögi ja ööbimisega Pärnus.
Tänud.
Jõuluseikluse lõpetamise lõpuks ka üks aare tuttavas metsas. Tänud!
Mõnus kulgemine mööda metsaradu. See rabanatuke oli saabaste jaoks üsna vesine aga varbad jäid siiski kuivaks. Tänud!
Kuna Jõulumäel me lund ei leidnud, siis mõtlesime natuke seigelda geopeitusega. Lugesime Jakobsoni unenägu ja tundus huvitav, et minna seda lennuki kukkumiskohta vaatama. Matkasime selle 1 km leides tee pealt külmunud suuuuri seeni, mustikaid ja raba servale jõudes ka natuke juba oma aja ära elanud jõhvikaid. Kasutasime erinevaid georadasid, aga üsna pea saime aru, et katsume neid vältida siiski, sest minu jalad said juba märjaks. Astusime mättalt mättale ja vaatasime ringi, et tabada see kukkumiskoht ja ka loomulikult aare. Aarde leidsime kergelt, aga kukkumiskohta tuvastada ei osanud. Kogu see retk sinna väikse abilisega kujunes väga põnevaks. Minul tekkis päris aarde ligidal mingi tobe hirm laugaste ees, aga laps suutis kindlaks jääda ja arvas, et kui me nii kaugele tulime, et siis tuleb ikka aare kätte saada. Tõeline geo laps! Aitäh toreda seikluse eest!
Viimane leidmata toomasn-i aare.
Oligi paras aeg üheks jalasirutuseks ja siin saime kõik oma koivad ära sirutatud. Aitäh!
Vat siis millised unenäod siinkandi meestel. Sumpasime nüüd asja uurima. Väike rabamatk sai edukalt tehtud. Aitäh.
On alles unenäod Jakosonil. Loodetavasti ta edaspidi nägi positiivsemaid unenägusid, sest muidu võinuksid lennukid siin piirkonnas otsa saada. Me panime kummikud jalga ja tegime väikse rabamatka.
Kui need siinsed metsas olevad jalutuskäigud olid tehtud, tulime rappa ka müttama. Jõhvikad olid enamuses kõik ära söödud vaid mõni koht oli korjajatel märkamata jäänud ja saime meiegi põhjendatud hingetõmbepausi pidada. Kaunikesti väsitav ja märg retk oli. Kusjuures vahtisin mis ma vahtisin, aru ma ei saanud, kuhu see lennuk küll maha potsatas. Tänud peitjale lugu jutustamast ja aaret peitmast.
Ilus soe päikesepaisteline reede - täpselt paras ühe väikese metsa- ja rabajalutuskäigu jaoks. Rabas saime varbad ikka märjaks, aga see eest ka kõhu jõhvikatest täis. Aarde tuvastasime kiirelt, selle lennuki kukkumise koha osas ei ole nii kindel, aga las ta jääb. Tee peal ahvatlesid meid mitmes kohas ka seened, aga jätsime need seekord metsa. Aitäh peitjale!
Me päris kohale ei lennanud, sai ikka ligemale neli tuhat jalga vantsitud. Järgneval ööl nägin kordusena hulgalisi jõhvikaid ;) Sant lugu ajaloost, aga tore õhtune jalutuskäik ilusa vaatega. Aitäh peitjale!
Mida lähemale aardele saime, seda mädamaks maa muutus. Paaris kohas sai ka saapatald veidi märjaks, aga õnneks ei enamat. Kena õhtune jalutuskäik. Aitäh peitjale.
Nädalaid hiljem veebis aardeid logides loen alati ka kirjeldused läbi. Tohoo-tillae, või selline lugu! Usu või ära usu, petta võid ikka saada. Äkki tuu Jakobson nägi ainult ilmsi, kuidas õnnetus aset leidis.
Meil kirikusse asja polnud, sestap olid parajad jalatsid otsas. 500 meetrit jalgsi rabas liikudes hakkas õite lämmi. Mustikad juba otsas, jõhvikad pole veel valmis. Korilasele tühikäik, geopeiturile aga õnnistus. Aare suur ja kena. Aitäh lugu meenutamast ja seia kutsumast, Toomas! Aardega kõik parimad kombes, olime alles neljandad.
Seda et aare rabas on, me ei teadnud ega ka seda, et kummikud on vajalikud. Õnneks oli täna raba kuiv. Tänud aarde eest