Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vanal puul on mitu nime - Vaskjala tamm, Karjavere tamm ja Kapa tamm. Vaskjala tammeks on teda hakatud nimetama inimesed väljapoolt küla. Kapa tammeks hüütakse puud seetõttu, et nõukogude ajal oli Karjavere talu tühi ning Kapa vana peremees puhastas 1970. aastate paiku tamme ümbruse võsast puhtaks. Karjavere tamm kasvab Karjavere mäel, mis on ümbruskonnas üks kõrgemaid punkte.
Alates 1960. aastast on tamm kaitse all. Puu kõrgus 22 m, ümbermõõt rinnakõrguselt 4,8 m ja võra läbimõõt 25 m, olles sellega üks eesti suurimaid tammesid.
Vana pärimuse kohaselt olevat selle suure tamme all rahaauk. Kohalikule möldri sulasele tuli see teadmine läbi unenäo, kuid mees polevat siiski julgenud seda kohta uurima minna. Nii ei teagi tänaseni, kas seal on raha või mitte. Kuidas selline suur tamm siin kasvama hakkas, selle kohta legendi polnud. See väike mure sai lahenduse 2010. aastal, kui korraldati konkurss Karjavere tamme legendi leidmiseks. Just seda võidulugu saate lugeda infotahvlilt.
Tulge vaatama seda väärikat puud!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
vaatamisväärsus (2), soovitan (2), lumega_leitav (2), lühem_matk (2), laudtee (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCAG91G
Logiteadete statistika:
43 (97,7%)
1
1
0
0
0
0
Kokku: 45
Vajasime täna head kohta piknikuks ja kuna oli ka siia kanti asja, siis oli just see meile vajalik koht. Ümbruses õitsesid sinililled, valged ja kollased ülased, varsakabjad ja nurmenukud. Hullult hea koht õhtustamiseks. Suured tänud aarde eest.
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Mälumängus pakkusin välja, et äkki on mõeldud seda tamme. Nimi poleks meenunud, sest koht oli selleks hetkeks külastamata. Paberile läks üks teine tamm. Täna jäi sobivalt teele. Ilma geomänguta poleks kunagi siia sattunud. Aitäh!
Polnudki varem siia sattunud. Tulin pimedas ja madala saapaga. Nulli minek kujunes veidi huvitavaks - kahel pool laudteed laius vesi, mille pealispind oli jääs, kuid minusugust elevanti ei tahtnud eriti kanda. Mööda laudteed sai muidu kenasti astuda, välja arvatud ühes kohas madalale vajunud jämedate okste all - seal laskusin neljale käpale. Elevant olin ikka, aga tunduvalt madalam, õnnestus takistuse alt läbi roomata :o) Aitäh.
Võimas tamm. Laudtee tõi kenasti kohale. Tänud peitjale.
Minu jaoks vigade parandus. Kui novembri lõpus paksu lumega polnud konteinerit näha, siis täna polnud mingit muret. Kõik korras, aitäh!
Peale mälumängus valesti vastamist tuli kihk see õige puu ka ikka üle vaadata. Märten hoiatas, et rada olevat võsane, aga polnud väga hull midagi. Aare leidus ka väga mõistliku ajaga. Aitäh tutvustamast!
Selleks ajaks kui ma seltsilistega Jüri ringini jõudsin, oli 1/3 seltskonnast ära kukkunud. Nii palju siis mu Patika metsa jalutuskäigust. Asusin siis kaarti vaatama, et kus saaks Exele kiire pissipeatuse võimaldada. Millegipärast arvasin ilma kirjeldust lugemata, et Jüri kandis võiks selline vesisem tamm end peita nii, et siit eravalduse paradiisit oli lausa üllatav leida laudtee ja juurikatega tamm. Üks pitsu kuskil haukus kopsud tugevaks aga me Exega ei lasknud ennast sellest segada ja logisime kiirelt aarde ära. Aitäh!
Tegime pisikese geotuuri mööda Harjumaad.Tamm on päris hästi peidus, suure tee pealt ei näinud miskit.Aitüma näitamast/juhatamast
Tänase esimese peatuse tegime siin ning imetlesime seda vägevat vana tamme. Tänud kutsumast.
Peale Vandjala saart pidi Inga lahkuma aga kuna ilm oli ilus siis otsisin veel paar sihtmärki välja ja Elve tuli ka hea meelega kaasa. Kõigepealt vaatasime Karjavere tamme üle - oli uhke mürakas tõesti ja huvitav kuidas nii suur puu nii vähe tuntud on, et isegi ühtegi lugu või legendi sellega seotud polnud. Tänud harimast ja loodetavasti kasvab see tamm siin veel kaua-kaua.
Kui aardega kohakuti jõudsin, hakkas juba hämarduma. Panin ohutuled peale ja võtsin eelkäijate jäljed üles. Küllaltki lörtsine astumine oli. Korraks tuli ka laudteelt metsa põigata, siis oli juba ülimalt vesine astumine, aga õiged jalavarjud päästsid olukorra. Õnneks oli olukorda, kus oksad kummardusid lausa laudteeni ja taksitasid läbipääsu, vaid üks, nii et enamuse maast sai ikka kenasti kuivalt astuda. On ikka hiiglane siia end peitnud. Tõeline vägilane. Tänud peitjale kohta näitamast ja aaret peitmast.
Umbes nädal aega tagasi sõitsin siit mööda, võtsin hoo päris maha aga parkida ei olnud kusagil, tee nii kitsas ja seda lumest longus metsa vaadates panin gaasi juurde. Täna oli täitsa mõnus astumine. Tänud!
Auto pargitud teeäärde,jalutasime pimedas mööda jälgi tammeni.Kohapeal natuke tiirutasime ja juba jäigi valgusvihku aare.Aitäh!
Kaupo pani nagu jäljekoer lihtsalt nina järgi aardeni. Tamm ise oli ikka ülivõimas, meie kiire arutelu tulemusel küllap kõige võimsam, mida näinud oleme. Suur tänu ägedat kohta tutvustamast!
Oli Jürri asja ja võtsime siia ka ühe aarde. Piltidelt ei taju üldse seda võimast vaadet, mis kohapeal on. Tammesid on nähtud küll, aga see jääb meelde. Aarde leidmisega probleeme polnud, kuigi kui lund oleks palju rohkem olnud, võinuks isegi lume alla jääda. Aitäh peitmast, külastamist väärt koht.
Päkapikkude juurest tulles, otsustasin jõeäärset otseteed kasutada, et tamm ka üle vaadata. Peale auto parkimist võtsin lumised jäljed üles ning liikusin neid mööda edasi. Mingi hetk kuulsin jää kõminat ning avastasin, et eemal paistis laudtee. Jäljed läksid siiski üsna õiges suunas ja jää ka kandis, nii et üsna pea avastasin end lagendiku servalt, mille keskel tõsiselt vägev tamm kasvas. Kogu tamme alune oli täis ümaraid pesakohtasid ja üles tõngutud tammelehti. Igatahe nägi olukord väga seapesa moodi välja.. või õigemini seakarja öömaja ja einelaua moodi. Aare avaldus üsna kiiresti ja sai nime võrra rikkamaks.
Tänan peitmast.
Märteni logi kirjeldas päris hästi seda, milline see olukord siin on, ainult et nüüd oli arvatavasti veel mitu korda hullem, kuna vahepealse kümne päevaga oli mõnevõrra enam lund alla sadanud. Igatahes laudteel liikumisest ei tulnud midagi välja kui just päris kõhuli maas roomata ei tahtnud ja me ei tahtnud. Seega liikusime eemale metsa alla, aga seal oli jalge kuulda, kuidas jää aeg-ajalt krõpsus - selge, üsna märg see kant siin. Igatahes see jää seal paksu lumekihi all meid kandis ja nii me võimsa peategelase juurde jõudsimegi. Tõtt-öelda ei mäletagi, millal sellist hiiglast nähtud sai. Ikka tõesti võimas puu, soovime talle pikka iga. Täname siia kutsumast ja aarde eest!
Oeh, Murphy seadus kehtib täiega, kui üksi tuleb pimedas aaret otsida. Laudteele on lume raskuse tõttu puud vajunud ja seetõttu väga ei tihanud sealt kõrvalt astuda. Seega läbi okste ja kohati neljakäpukil sai mindud. Kuna aega palju polnud, siis esimese 10-15 minutiga mul aaret silma ei jäänud selle põlveni lume sees ja nii ma selle asja sinnapaika jätsin. Enam ei oska lihtsat aaret ka leida…
Peab tunnistama, et siia polegi varem sattunud. Väga viisakas laudtee läheb huvitava puuni, aitäh :)
Väga uhke tamm on siin eravalduste vahel imetlemiseks kasvanud. Tahtsime ka eemalolevat onni uudistada aga eravalduse sildi tõttu ei hakanud sinna siiski minema.
Jälle üks tore avastamine, kuhu ehk muidu poleks sattunudki :)
Aitäh!
Tee tamme juurde meenutas laulu, milles sõnad "nagu sild üle murejõe".
Oli küll libe aga murevette õnnestus siiski mitte potsatada ja väikese kogeluse järel leidsime ka konteineri.
Aitäh!
Suvel kui rattamatka käigus siin peatus oli ei olnud siin mingit aaret. Nüüd oli siis jälle põhjust siia tulla.
Selle uhke isendi juurde polnudki varem sattunud, tänud juhatamast!
Kõigepealt leidsin tamme ja siis sõitsin mööda tammi koju. Tänud!
Tegime õhtuse jalutuskäigu paduvihmas. Aitäh peitjale!