Pimeduse saabudes 2.5

Ma polnudki seal pargis enne ringil käinud. Võimsa lambi valguses astusime reipalt mööda rada ning kiitsime kui palju lihtsam siin on õigel rajal püsida võrreldes ühe teise hiljutise ööaardega kus me lõpuks hea õnne peale aarde leidsime. Lõpus pöörasime tähelepanu kahele kuusele, üksikule kuusele, teistele puudele ja veel mitmetele objektidele kuid seekord on hea õnn otsa saanud. Läksime isegi natuke lõpust tagasi, lähenesime uuesti eeldatavale lõpule, poleerisime igasuguseid asju seal ja laiendasime otsinguala päris mehiselt. Kellel hakkas juba nälg ja kellel külm aga alla ka ei tahtnud anda. Lõpuks saime abi ja siis liikusime lõppu. Väidetavas lõpus oli jõhker võsa ja mitte midagi huvitavat silma ei hakanud. Inga trügis kaugemale ja lõpuks kuulsin pimedusest hõiget, et leitud. Geopäeva lõpetuseks maandus ta jalgupidi kuskile mutta, nii et saabas nägi välja nagu... midagi pruuni ja haisvat. Aga päev lõppes ikkagi leiuga. Tänud, pargis jalutada oli ikkagi tore.

Minu esimene öö-aare. Vahva lahendus. Ei teadnudki, et seal pealampi põlema pannes selline diskoteek tekib. Tänud ja hea töö!

Leitud

Leitud

Aitäh aarde eest!

Käidud mööda etteantud rada ja Aare kergesti leitav.

Esimesel ringil avastasime, et ühel lambil hakkavad parareid tühjaks saama ja seetõttu kaotasime jälje. Jõudsime auto juurde, vahetasime patareid ja läksime uuele ringile. Teisel ringil enam jälge ei kaotanud ja jõudsime ilusti aardeni. Täname aarde eest!

Käisime sildiaaret luuramas ja jalutasime siin ka. Aitäh!

Sai millalgi käidud ja pool surnud taskulambiga ?lõppu? jõutud. Seekord siis valges uuesti kohas kus viimati helkurid lõppesid. Valges ei tulnud ka kergelt. Puht juhuslikult silmasin vihje puid ja otsustasin uurima minna ja õnneks osutusid õigeteks puudeks. Tänan

Leitud ja logitud. See oli üks põnev jalutuskäik. Tänud!

Täna jalutasime Antiga siin mõisapargis ringi. Päeval saime kollaste täppide jälgedes piisavalt kaugele aga siis olime ummikus. Ei jäänudki muud üle, kui oodata õhtu saabumist ja tulime pimedas jätkama teekonda sealt kus päevavalges pooleli jäi. Nüüd oli hoopis teine asi, kollased tulukesed sirasid meile vastu ja juhatasid tüpselt õigesse kohta. Vaatasime aarde üle ja kirjutasime nime logiraamatusse.

Aitäh aardemeistrile!

 2 

Valede täppide vastu aitab törts värviballoonist

 1 

Päeval võistlesin mahlamütsi tiitli üle, mis ka õnnestus, kuid kahjuks oli täitsa meelest läinud geosündmus. Paariks nupu tõstmiseks oleksime küll kohale jõudnud, aga meelde tuli see siis, kui mängud juba kokku pakitud. Mis seal ikka, tulime siis õhtul Keilasse paari aaret otsima. Liisil oli see leitud ning aitas mindki õigele teele. Aitäh, siis mõnusas pargis mitmeid kordki tänu geopeitusele jalutatud.

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

 1 

Leitud õhtul hilja pimedas. Neid kollaseid oli rajal kuidagi hõredalt ja lõpu äratundmine läks meil õnneks aga äge teostus ja äitäh peitjale!

 1 

Selle jätsime Keilas viimaseks. Teadagi miks.

Tee leidmine osutus keerulisemaks kui ma olin kartnud - eriti algul ei saanud üldse aru, mis värvi ja kui suured need õiged teetähised on. Olles ühe väikese kollase helkuri juures, teist ei näinud, seega polnud kunagi kindel, kuhu poole peaks hoidma. Samuti tekitas küsimusi see, kuidas peaks lõpu ära tundma. Õnneks Tiit lihtsalt silmas ühel hetkel, et taskulambivoogu jäi midagi kahtlast ja märkas aaret. Kokkuvõttes pääsesime kergemini, kui olin kartnud. Aitäh peitmast!

Algus sai juba jõulude ag tehtud, aga siis ajasid teised rajad segadusse ja sai valest kohast ära pööratud. Kui asjale pihta saime, siis otsustasime parem koju minna ja teinekord jätkata. see teinekord tuli alles mitme kuu pärast kui tekkis tuinne, et kui nüüd ei lähe, siis onvarsti selle pimeduse saabumisega halvasti. seekord õnnestus kohe õigest kohast õige rajaga jätkata ja ka lõpp ei lasknud ennast kaua otsida.

Võtsin tanklast kohvitopsi näppu ja asusin jalutama. Algusesse jõudes valgustas pealamp väga korraliku raja. Alles seda kui olin tükk aega jalutanud ja kohvi oli otsa saanud, mõtlesin, et võiks üle vaadata, et mis ma täpsemalt siin otsima siiski pidin. Õnneks olin just õiges kohas kirjelduse lugemiseks ja edasises suunas veendumiseks. Lõpust kõndisin märgist mööda kuid kuna rohkem ei leidnud, siis hakkasin otsima ja tuligi aare peidust välja. Tagasitee leidmine oleks ilmselt kõvasti edukam olnud kui mu silmad poleks ekraani naelutatud olnud, korduvalt leidsin ennast ristmikelt ning ei saanud aru kuidas ma sinna saanud olin. Aitäh!

Kuu aega tagasi jalutasin jumalikus pimedus siin pargis ringi ja otsisin oma viimaseid kiiri heitva taskulambi saatel neid kenasid kollaseid täpikesi. Kõik olid ilusti leitavad ja juba olimegi eeldatavas lõpus. Siis enam ei osanud kuhugi poole tüürida ja kuuski ka ei näinud. Täna valges taas siin olles sain aru küll, et mul polnud lootustki, niisugusest kohast ma oma seasilmaga neid kuuski küll poleks näinud. Ühesõnaga, pimedas tehtav osa sai sõnakuulelikult pimedas tehtud ja valges tehtav osa sai valges tehtud. Kogu kupatus mulle ikka täitsa meeldis. Eriti see, et pimedas ei aetudki metsa huntidele söödaks vaid lubati pargis sissetallatud radu pidi kulgeda. Ning lõpp oli kah uhke. Tänud peitjale selle toredakese eest

Täna siis päevasel ajal aaret otsimas ja leidmas, sest pimedas jäime lõpuga hätta. Tänus peitjale!

Viimase kollase täpi juures sai mõistatatud, kuhu minna. Võttis natuke aega, kuni tabasin ära, kuhu suunda minna. Ülejäänud käik läks sujuvalt.

Tänud aarde eest!

Libedust trotsides tegime mõnusa jalutuskäigu. Tänan aarde eest!

*üks silm nutab ja teine naerab neid pooljubedaid kombinatsioone nähes

Aga kuna ööaare ja öösel liigub igasugu lihtsurelikke ja mittesurelikke ringi, siis veits vastuhirmutamist kulus ära. Kambakesi mõnus tatsamine ja jõudsime valutult aardeni, aitäh!

P.S. parklas olevad prügikastid on kohe eraldi vaatamis-/katsetamisväärsus.

 2 

Mälumänguõhtule järgnenud juturingis hõikasin välja omakasupüüdliku küsimuse, kas keegi tahaks minna pimeduse saabumist uurima. Üksi ju ei julgenuks, pime park linna servas on ju väga hirmutav koht :) ja aarde eelmise versiooniga hättajäämine ei andnud julgust karvavõrdki juurde, pigem vastupidi :(. Huvilisi oli suureks rõõmuks mitu ja nii me parklast teele asusime, toreda seltskonnaga mõnusalt jutustades ei olnud pimedas mitte miskit hirmsat, julgele kambale mõistatus vastu ka ei hakanud, jõudsime kenasti lõppu.
Kiitsime teostust ja peale logiraamatu täiendamist jalutasime veel pisut pimedas pargis, tagasi autodeni.
Aitäh peitjale! Aitäh seltskonnale.

 3 

Nii tore tõesti, et keegi öisesse Keilasse kutsus. Paraja pikkusega õhtune õhutus sai tehtud ja isegi üht mugu silmatud. Helkuritega on seal paras paabel, aga kui liikuma hakata, siis peagi selgub, kus ja kuidas need õiged paiknevad. Siis leidub peatselt ka aare. Aitäh!
Päevavalguses otsida ei soovita;)
PS: ülalolev nimi on tulnud ühe mälumängu võistkonna ainetel ;)

 2 

Peale tõeliselt põnevat mälumängu oli täitsa hea aeg natuke jalutada, sest pimedus oli tõesti selleks ajaks saabunud. Vahva kambaga oli imelihtne selles tohutus helkurite hulgas orienteeruda ja riburadapidi just need meile vajalikud pimedusest leitud said. Aitäh hilisõhtusesse parki meelitamast, ilma selle aarde ja toredate kaaslasteta ei jalutaks ma küll sellisel ajal seal.

Täna käisin õhtul Keilas jõule päästmas ja kuna jäin täiesti pimeda peale, mõtlesin, et vaatan üle, äkki hakkab hargnema. Hakkaski, kuigi mu taskulamp oli niisugune armetu seasilm. Aga kuskiltmaalt sai kõik otsa. Kollaseid pisikesi punnikesi ei leidnud enam ristteelt kummaski suunas minnes ja kahte kuuske ka ei suutnud tuvastada. Vaatamata hilisele õhtutunnile oli ikka nii mõnigi jooksja ja koerajalutaja. Mu enda koer sai ka küllaga jalutatud, aga mina sain vähemalt jõulud päästetud, siin jäin pika ninaga. Seekord. Aga vähemalt milleski olin nüüd esimene. Just kerisin logid algusesse tagasi ja mitteleidu polegi veel. Nüüd siis on

Päris mitu külastust läks sinna lõppu jõudmiseks. Lahe konteiner.

Lähedale potsatavad uued aarded tekitavad sellist tunnet, et tahaks kohe piiluma minna. Nii ma ühel pimedal õhtul tegin rajaga tutvumisringi ja tõdesin, et minu lambiga näeb ainult neid tähiseid, mis aardeleiule lähemale ei vii. Vaid üksainus kollane jäi silma ja see asus just selle kohapeal, kust raja jätku ma ei leidnud. Seega sai enne aastalõppu veel kokkulepitud, et tuleme koos Madisega. Ja siis juba liitus meiega ka Mariann. Kolme lambiga nägi kolm korda rohkem rajatähiseid ning osad olidki kollased. Vaat kus vedamine. Vedas võiduka lõpuni välja. Aitäh peitjale ja kaaslastele!

Aitüma aarde eest ja head vana aasta lõppu!

Sisustasime aasta eelviimase päeva kulgemisega ühe aarde juurest järgmiseni. Ilm oli loomulikult mõnus - udu koos vihmaga ja hüperlibe jalgealune. Mis nii viga - muudkui kulge ja rõõmusta.
Aitäh!

Aasta lõppu kulus üks lonkimine Keila vahel ära. Erinevaid helkureid on rajal päris mitmeid kuid õnnestus siiski õigete jälgedes püsida ja aardeni jõuda. Aitäh aaret peitmast!

Kõht head ja paremat täis, pimedus oli saabunud ning aeg end pisut tuulutada. 23.12.23 kl 23 alustasime taskulambiga vehkimist. Park kõik helendas. Mingil hetkel sattusime vana-valejälgedele, aga peale vigadeparandust ikka ka õigesse kohta. Aitäh peitjale!

Sai siin omajagu jalutatud, eksitavaid helkureid on siin ju omajagu, nagu virvatulukesed soos, ja kaugelt pole ka kuigi kerge toonierinevusi tuvastada, eriti kui veel mõne õige juurest järgmine ei paistagi. Päris pikalt saime valel teel käia ja tagasi minna, aga lõpuks saime ikka õigele rajale ka pihta ja topsigi leitud. Aitäh peitjale.

Ürituseni oli veel pisut aega ja pimedus oli saaunud, nii et seda tuli ära kasutada ja pealamp kõige tugevama võimsuse peale seada ning siia rajale tulla. Täitsa kiirelt ilmusid kahtlased kuused nägemisulatusse ning said üle vaadatud.

Tänan peitmast.

 1 

Peale Advendiseeria peaaegu lõpetamise sündmuse lõppu oli kõht ääreni suppi täis ja tundus olevat paras hetk ennast natukene liigutada. Millal siis jälle pimedas siia kanti satud.
Võib etteruttavalt öelda, et öös on asju. Mäletamise järgi käisime viimati siin pargis Kallodega päevasel ajal ja siis polnud avanev vaatepilt sugugi nii kirev ja kirju. Taskulambi valgel avanes hoopis teine maailm. Tegime siis põgusa jalutuskäigu ja logisime aarde. Suured tänud mõnusa õhtuse tegevuse eest.

Leitud, tänud!

Tulime täna kodus välja väikesele Harjumaa aardetiirule ning sättisime oma käigud nii, et siia jõuaksime parajas pimeduses. Plaan pidas hästi ja siia jõudes oli päike ammu loojunud. Nii me oma helgiheitjate toel teele asusime ning leidsime igasuguseid märke, mida järgides me kulgesime eduka lõpuni välja. Eks oleme siin kunagi juba seiklemas käinud, aga sellest möödunud korrast küll midagi ei mäleta. Täname taaskordsele jalutuskäigule kutsumast.

Igati mõnus jalutuskäik kena talveilmaga, tänud aarde eest!

Rada sai ükspäev varem läbi käidud, aga logimise jätsin vajalikumaks päevaks. Täna oli hea võimalus kolm ühes teha. Tänan.

Olime siinkandis ja sai seegi aare läbitud. Helkureid kohtas igasuguseid. Tänud

Lõppu viib juba korralik geomaantee.Aitäh!

Võtsin algusest jälje üles ja liikusin edukalt kohe lõpuni ilma kõrvalpõigeteta. Rajalt polnud vaja kordagi maha päöörata, vähemalt praegu lumme trambitud raja puhul. Päris mitmes kohas oli näha, et mõnel otsijal polnud kannatust lõpuni kulgeda ja uudistams oli käidud ka vahepealseid objekte. Helkureid seal rajal muidugi jagub igasuguseid aga õiget eristamine oli tänu vihjelt lihtsamast lihtsam.

 3 

Käisime rajal ja tuunisin natuke seda kõige olulisemat punkti. Nüüd ei tohiks küsimust tekkida kus rajalt maha keerata.

 3 

Valisime lonkimiseks suht hilise kellaaja, et siis on vähem rahvast ja üleüldse on öösel lahedam, kui päeval. Eriti selle aarde jaoks. Võta näpust - ka peale kümmet õhtul oli park niisama ja koerajalutajaid täis. Ülejäänud linnad Eestis on selleks kellaajaks ammu välja surnud. Mõnusa pläkutamise käigus sai rada järsku otsa. Tagurdasime ja uuesti.. ikka sai otsa. Vaatasime siis juhmide nägudega teineteisele otsa ja hunt avastas, et "Näe, seal ongi aare". Peitja on leidnud laheda koha pargis, kus suur sissekäidud rada järsku lihtsalt tühja koha pealt ära lõppeb :). Meile meeldis, aitäh!

Aitäh aarde eest!

Lõpu lähedal tekkis korraks segadus ja pole kindel, kas ilma eilsete külastajateta oleks teadnud, kuhu minna.

Meile ööaarded meeldivad. Eriti veel sellised kus kõik kenasti puust ja punaseks tehtud. Ei mäleta ka seda et eelmise variandiga mingit ikaldust oleks olnud. Ühesõnaga kiitused ja tänud!

 2 

Siin oli täitsa lõbus kulgemine. Haarasin oma kohalikust endise kolleegi jälle kampa ja asusime siis rada läbima. Üsna kiiresti sai trass selgeks. Küll aga selles saatuslikus kohas tegime vale valiku ja nii meid nagu laskesuusatajaid trahviringile saadeti. Kui aga vihjest kinni hakkasime, siis tulime tuldud teed tagasi ning peaaegu finaalsirge peal tuli vastu Marko. Ta oli just lõpetanud logimise ja asunud tagasiteele, aga käis meiega veel uuesti aarde juures ära. Eks see päris lõpp oli jah pigem jälgedes ringi ajamine. Esmaleidja pidi ikka andekas olema. Muidu tänud, väga lahe rada ja teostus. Kiitus!

 1 

Kohale jõudes 1 auto oli ees juba, sai siis vaikselt kulgema hakatud. Tee peal tuli ka Tarmo vastu ja selgus, et esimeseks enam ei jõua :D Aga teekond kulges viisakalt ka eksimis ohtu polnud kuni lõpuni välja. Korra lõpus oli, et hmm aga kohe lahenes ka seegi. Öö aarded on üli ägedad, aitäh :)

 4 

Tõotas tulla põnev otsing, aga nö. libahelkurid rikkusid asja ära. Lõpuks veel see, et otsustavas kohas ristmikul ei suutnud tuvastada järgmist helkurit. Eks siin on vist põhjus ka minu tugeval lühinägelikkusel - kaugeid asju ma lihtsalt ei näe teravalt. Proovisin siis vana aarde teed mööda minna, aga see osutus valeks. Tunki jätsin omaette seiklema ja teda üldse ei jälginud. Nagu näha, tal oli rohkem õnne. Tegelikult jah tulnuks hoopis metsa minna, mitte teeharusid jälgida. Aga lõpp hea kõik hea, tänu Herki juhatusele sain õige raja kätte ja aarde logitud. Pärast vaatasin veel, kust ma oleks pidanud järgmist helkurit nägema. Tee pealt oli see helkur tõesti suurivaevu tuvastatav, isegi kui prožektor otse peale suunata. TFTC!

 8 

Kodus järjest logisid lugedes saan aru et ikka korralik pimesikutamine käis seal. Nimelt kui meie objektile jõudsime siis kohtasime esimesena just Eskot. Aga eks kõigest järgemööda Sellest olin teadlik et täna Laurilt miskit tulemas on ja eks enams vähems aimasin ju piirkonda ka. Polegi veel see aasta advendi reageerimis hoogu sisse saanud ja täna tundus hea hetk selle alustamiseks. Päeval kaevasin lume alt välja vana ustava volvo mis juba mitu kuud kurvalt oodanud on et keegi temaga sõidaks. Kuurist otsisin välja talverehvid ja väikese pusimise järel oligi auto stardivalmis. Või noh kui see pisiasi välja jätta et ka aku oli vahepeal tühjaks jooksnud ja vajas nüüd booststarti. Piiksu käimise ajal liikusime tegelikult alles linnast kodu poole. Lugesin korra kirjeldust ja käisin siis veksli välja et kas keegi on ööaardest huvitatud. Poiss oli kohe käpp ja ka Leanne oli nõus tulema kui pärast kusagilt kuuma jooki hangime. Mis seal ikka, s6itsime koju, vahetasime riided ja auto ning hakkasime Keila poole vurama. Kella vaadates olin üpriski kindel et esmaleiule me enam ei pretendeeri, aga eks saabki rahulikumalt otsida. Veel ennem parklasse jõudmist tundsin tee äärest ära Esko. Pidasime korraks kinni ja ütlesime tere. Eks siis oli ka teada kes esimesena raamatut määrimas käinud oli :D Samuti saime teada et Erko seal kusagil veel ringi vurab. Takkajärgi hakkasin muidugi m6tlema et Esko tegi ikka korralikke jänesehaake. Miks muidu me teda just "seal" kohtasime :D Vihjest me siis veel midagi ei teadnud. Seda näen nyyd aales kodus logi kirjutades. Aga õnneks Esko ka rõhutas et loe kirjeldust. Eks ma põgusalt ju olin siia tulles sirvinud ja nagu ka takkajärgi aru sain siis hakkas asi kohe algusest õiges suunas hargnema. Poisi pealamp sai juba suht alguses tühjaks aga õnneks oli mul endal veel yks korralik taskuprozektor kaasas. Mingil hetkel jõudsimegi punktini kus korraks oli hämming et kuhu edasi. Aga selle kohta kehtib preagu reegel et talvised otsimisrõõmud on tänu teatud faktoritele oluliselt lihtsustatud :D Logiraamatut avades vaataski sealt esimeselt realt vastu Tunki nimi, aga üllatuseks oli Erko nimi alles kolmas. Vot sulle pimesikutamist. Mina siis kohtasin Eskot ja autosse naastes veel kahte geopeiturit. Aga Erko ega Herkiga meie trajektoorid ei ristunud. Korralik pimesiku mäng. Peitjale aga suured tänud laheda aarde eest. Ööaarded on alati ühed meie lemmikud olnud ;)

 6 

Naaatuke läks selle aardega aia taha jah...ses mõttes, et kirjeldus oli vaja üles saada ja seda ma siis tegin. Endal polnud veel rada paigas ja lõppu ka mitte. Aga no on vaja, siis on vaja. Et küll ma muudan kõike jooksvalt väga täpselt kell 19:00 (kui taimer peal, siis ei saa ju enam miskit muuta enne avaldamist). Ei arvestanud ma sellega, et hoopis väike sünnipäeva istumine tuli samaks ajaks ja siis oli telefon punane järsku. Viisin kiiresti kirjelduses ühe lause lõpule vastavaks ja lisasin ka vihje, mis minu arvates ei ole väga oluline olukorda arvestades. Aga vihjed on ikka selleks, et kui tõesti ei saa enam aru kuhu minna. Aga esmaleid on tehtud ja selle jälgedes ka teised, niiet miski pole võimatu :D

 8 

Vaatasin, et aega on veel kõvasti seitsmeni ja hakkasin rahulikult laskesuuska vaatama. Põnev sõit oli. Kui lõppes ja kella vaatasin, siis selgus et olin lootusetult hiljaks jäänud. Tuuli tegi täna valestardi, mina läksin starti suure hilinemisega. Kell seitse olin alles Tallinna piiril. Kui parklasse jõudsin oli seal juba üks valge auto ees. Ma ei ütle kelle oma, las säilib põnevus. Kuna olin üksinda sõitnud, siis et teadnud mis aardega tegemist on. Selgus, et mõistatus ja tehtav abivahendiga. Suur õnn oli, et abivahend oli taskus kaasas – iga kord ei ole.

Erko tiirutas ka pargis rattaga ringi. Korra mõtlesin, kas panen kirvest ja võtan äkki kellegile sappa. Tegin siiski kõik korralikult läbi. Pidin trahviringi läbima, kuna eelmise aardega ma polnud enne arhiveerimist jõudnud tutvuda. Ei teadnud, millisele värvile pean panused panema. Lõpp oli suht arutu ekslemine. Õnneks kahes kohas aitasid valge auto omaniku jäljed õige raja leida. Lahkudes kohtasin veel kord Erkot. Valge auto omanikku ma ei näinudki. Kui parklasse jõudsin, siis oli sinna hoopis Volvo tekkinud, aga ma ei tea kas selle omanik oli geopeitusega seotud. Mõistatuse vastuse leiate pildilt! Kolm STF-i ühe päevaga, mis teha. Aitäh mõnusa jalutuskäigu eest!

 12 

Laur üllatab piirkonnaga võrdlemisi harva, eks ma olin suht Keila kandis valmis juba. Kui kümme minutit hiljem muuseumi parklasse keerasin, leidsin selle kahtlaselt tühjana. Olgu pealegi, hakkasin igatahes astuma ja asi paistis sujuma nagu lepase reega. Varsti nägin enda ees oma varju, mis kiiresti teravnes ja hetk hiljem kuulsin juba selja tagant vaikset suhinat. Jaa, Erko + fat bike, neid võiski oodata :o) Kuna ma olen ise parajalt fat, siis ilma bike'ita polnud mingit mõtet jalgratturile järele end hingetuks joosta, astusin lihtsalt oma tempoga edasi. Mingil hetkel pööras Erko aga otsa ringi ja jahus midagi värvidest (vihje lisati alles hiljem) :P See lõi korraks sihi paigast, aga suht kiiresti saime otsa uuesti kätte. Kuna Erko põrutas kuhugi vasakule ära, siis läksin aarde juurde üsna üksinda. Antud situatsioonis kujunes sellest omamoodi peitusemäng, mis pakkus põnevust ja võttis adrenaliini üles - kas suudan vaikselt omaette ära logida, ilma et ülikogenud geopeitur haisu ninna saaks :o) Vist suutsin - kell 19:25. Pärast püüdsin veel asukohta reetmata minema aurata. Ei tea kas see päriselt õnnestus. Aitäh!