Kakukese

Maastiku raskusastet märkasin alles autos enne aarde juurde minekut. Sai siis logisid loetud, et kas tasub üldse minema hakata. Läksime. Päris tore. Tänud!

Geopeitus on see, mis ajab isegi koera puu otsa

Teekond aardeni oli päris huvitav,hea,et külmetand.Kakuke oli tõesti endale huvitava puu valinud koduks.Aitäh!

 1 

Loen mina kellegi logist, et auto ära pargitud, jalutasime kohale. Parkisime auto, astusime mõned sammud ja kui aus olla, oleks part olnud, oleks kohale ujunud. Aga kuna polnud ja pealegi oli jää tänaseks loikudele kaaned peale pannud, siis turnisime rööbaste servasid mööda tasakaalu hoides ja hoolega astumiskohta valides kohale. Vaid geokutsal oli nagu jalutuskäik, jää isegi ei praksunud tema raskuse all, ühes kohas vaid lipsas jalg vette. Kohale jõudsime. Oiii, milline nunnu kakune ja oiiii kui kõrgel. Katrin ikka proovis, peaaegu jõudis ikka kohalegi, aga siis lõi põnnama ja ronis alla tagasi. Õige kah, kuidas sa teda siit murtud kontidega küll kätte oleksid saanud, ei taha mõeldagi. Aga aare oli tore, isegi alt vaadates. Eks edaspidi näeb, mis tast saab, kas leiab mingi oravalaadse olevuse millalgi endaga kaasa või jääbki siia meie logita kükitama.

 1 

Ilmselt oleks mõistlik olnud tulla veidi külmemal ajal, aga saime ka seekord rada valides tehtud. Lõpp oli kaugelt näha :) Tänud!

 1 

Käisime veel enne ära kuniks lumi päris põlvini ulatub.

 2 

Kakukese nimega seondus mulle esimese asjana hoopis see tegelane kes muudkui veeres ja veeres ja kõik teda ära süüa tahtsid. Aga es see Eesti keel olegi selline omamoodi sõnade mäng :D Omamoodi lugemine oli ka muidugist see kuidas seal patrullide saatel otsimas käisite. Tänaseks oli igastahes olukord seal rahulik ja kui auto peitja poolt soovitatud parklasse jäetud, polnudki muud kui kohale jalutada. ossa poiss milline pirakas ... ja aare ka ka muidugist. Tee peal veel mõtlesin endamisi et kas oleks sin pidanud 4.0 tarvis ka midagi kaasa võtma. Aga peitja oli kõigele mõelnud ja k6iks vajalik oli ju koha peal olemas ja täitsa töökorras ;). Aitähhid mõnusa jalutuskäigu ja korraliku tummise aarde eest ;)

 1 

Tegemist tõesti erakordse puuga! Maapind osutus küll sügiseselt poriseks ja vesiseks, kuid leitud see aare sai. Aitäh!

 1 

Leitud

 1 

Armas. Boonuspunktid ronimise eest.

 1 

Raskete aarete tühjendus.

Tänud aarde eest!

 1 

Tegelikult käisin siin ka mõni päev tagasi jalgrattal aga siis oli ikka väike vertikaalne takistus ees ja ei hakanud oma tsentnerise kerega nende oksaraagude vastupidavust testima. Täna siis lõpuks tulin autoga ja võtsin vertikaal abivahendi kaasa. edasi oli juba lihtne seal kaku juures ära käia.

Ja ligipääsu tee on ikka veel mudane.

 1 

Kuna kirjeldused lubasid teab, mis mülgast, siis otsustasin igaks juhuks vahetusjalanõud kotti pista, aga kotti nad jäidki. Tegelikud olud osutusid oodatust lihtsamaks ja kui metsmaasikad välja arvata, polnud teel mingeid takistusi. Nii saigi mõnusasti nulli longitud ja nimed kirja pandud. Tänud aarde eest!

 2 

Hommik algas sellega, et grupichatis tekkis kõigil korraga isu geopeituse järele. Ning napilt-napilt oleksime juba ühe väikesaare vallutanud, kuid õnneks tuli mõistus koju ning tuuseldasime niisama kodulähedasi aardeid. Siiamaani olin Kakukese otsimise kusagile kaugesse tulevikku lükanud, et raske ja veel raskem ja mingi mega ronimine ning tuleb redelit tassida läbi põhjatute mülgaste ja laugaste, riskides uppumise ja ma ei tea millega veel. Seekord oli kaasas korralik raskekahurvägi kellega võtsime selle aarde ette - keegi ikka kohale jõuab, kui tee peal elavjõus kaod tekivad ja osad meist mülkasse upuvad või karude söögiks langevad. Parkisin auto soovituslikus parklas ning komistasime esimese takistuse otsa, metsmaasikad. Edasine oli natuke pettumus, kogu teekond oli tavaline lonkimine mätastel ja raiesmikul. Objektile jõudes sips ja valmis. Mööh?? Usu veel logiteateid. Lahe kirjeldus ja aare, aitäh!

 1 

Kuu aega peale Leho aarde külastust on olukord metsa all juba tunduvalt parem. Endiselt ei jõua ära kiita meie säästlikku metsamajandamist, mis kõik teed põhjatuks muudavad. Autoga aardeni jõudmiseks on siiski vaja tõsisemat 4x4 masinat, millel kliirensit rohkem kui põlve jagu. Positiivne emotsioon aarde külastustest tuli metsmaasikatest.

 2 

Jõudsin täpselt samakaugele kui "tiivamees" detsembris. Sealt edasi oli juba kummikuid vaja, neid mul kaasas aga ei olnud ja rattakingasi ei kavatsenud märjaks teha.

 2 

Nagu ikka - ma loen kirjeldusi alles logides, aga siis ka otsast lõpuni. Sestap mõtlesin mina, et kelle eest see kakuke nüüd siia metsasügavusse veeres :-D Ja mõtlesin seda kuni nulli välja välja. Suur oli siis seal minu üllatus, et see kakuke vist küll veereda ei taipa. Turnisin hõlpsasti nimitegelaseni ning tegin talle tätoka. Las ta nüüd vaatab pealt, kuidas siia kunagi uus mets sirgub. vats peab me kakuke seni vastu kuni esimesed puud taas temani küündivad. Leho, ah mis sa plärad, aardeni sai 10 päeva varem juba kuiva jalaga, kui ettevaatlik olla. Aga maastik oli päris huvitav. Eriti maasturiga, kujutan ette. Aitüma Arvole mitteveereva kakukese eest! :-)

 2 

No oli see vast kena lind :) vajas kohe lähemalt uurimist ja milline tee aardeni - meile kusjuures isegi meeldis, sest üle kummiku ääre just ei tulnud aga natuke tekitas ikka põnevust. Ainult koer oli täiesti nõutu, et mis kuramuse mülkasse me ta järjekordselt vedanud oleme :D

 1 

Eks suures plaanis aimasime, mida on siin ees oodata ning leidsimegi selle toreda kakukese meid kenasti ootamas. Küll aga oleks võinud hinnanguliselt paar nädalat varem siia tulla või siis kuu aega hiljem. Hetkel maapind oli juba osaliselt sulanud, metsa väljaveotee väga mudane, roopad osaliselt jääga kaetud, ent jää all ca pool meetrit vett. Õnneks selle tegelikku sügavust katsetada ei saanud. Talvel oli siin kindlasti väga hea liikuda ning suvel kindlasti jälle ja usun, et kakuke on külaliste üle õnnelik igal ajal. Aitäh!

 1 

Ämari teenindusjaama ja Mos'ilt pika ninaga jäädes lalenes siin kõik väga ilusasti. Väga ilus pesapuu sellel kakul.

 1 

Üht teist olin juba kuulnud selle aarde kohta aga teerada aardeni oli ikka päris kehva siis võtsin varustuse koti ka selga igaksjuhuks. Kohapeal selgus, et midagi pole vaja ja abivahent oli täitsa pädev. Mõnus viisakas aare, AITÄH :)

 2 

Saime kell 7 hommikul välja sõidetud, et päev varakult pihta hakkaks ja õhtul varakult tagasi jõuaks. Siia saime pisut jalutatud ja koledat raielanki vaadatud. Puu oli tõesti huvitav ning eks see abivahend ka omapärane. Eks oleks ise ka kohale jõudnud, aga Liis on kergem ja puud säästvam. Nimed kirja, Liis süles alla võetud ja jätkasime oma tuuri.

 2 

Varahommikuse tuuri esimene leid, mis oli minu jaoks nii vahva kirjelduse kui ka toreda teostuse poolest tuuri üks lemmikutest. Poolunistena kohale jõudes ei hakanud me kivi-paber-käärid tegema, et välja selgitada, kumb meist latva ronib, vaid kobisin mööda allesjäänud könte üles.

Enne aarde juurest lahkumist, korjasime ümbrusest suurema läbivettinud sodi ära, mille osas ei saanudki aru, kas see on lihtsalt prügi või hoopis aardekastist välja kukkunud tavaar. Igatahes said nii metsaalune kui ka geokaart puhtamaks. Aitäh peitjale!

 1 

Parkisin peitja soovitatud kohta ja kulgesin edasi.Praegu veel suht hea minna aardeni,pinnas on veel tugev.Lõputõus probleeme ei valmistanud,Aitüma

 1 

leitud

 1 

Leitud

 1 

Leitud, tänud!

 1 

Ma lausa imestasin, et peitja läks aardeni kohaliku abivahendi abil. Mina eelistasin ikkagi kaasa võetud abivahendit, sellega oli suhteliselt ohutu tunne. Aitäh, päris huvitav kooslus siin.

 2 

Kui tekkis lootus, et abivahend ja abivalmis kaaslane on kohale tulemas, tuli juhust kasutada ja Paldiskist kohale sõita. Päris jõhker ikka, mis metsa masinad maastikuga teevad, kuid õnneks ilmaolud olid veel soosivad ning sügavamad rööpad kenasti kandva jääkaane all. Kohale jõudes märkasin kõigepealt kakukest, siis aaret ning seejärel jäin suu lahti kuuskede kasvuvigurit vaatama. Tõesti äge kooslus siin.

Tänan peitmast.

 1 

Oh õudust. Sellist ronimist pole ammu pidanud tegema. Logimata ära ei tahtnud ka minna. Kolm päeva hiljem ka veel käed valutasid. Teekond aardeni oli vähemalt tahke, midagigi head. Tänud

 1 

Esimene katsetus oli mul/meil selline mannetu - sellest politsei piiramisrõngast saime kuidagi läbi ja parkimis- ja lähenemiskoha leidsime ka, aga tolle ilmaga oli maastik selline, et iga teine sõna, mis suust välja tahtis lipsata, oli ebatsensuurne. Kui olin mitmendat korda puusani (+-) mingisse oksarägu ja lume- ja poripudru segusse sisse vajunud, tõstsin valge lipu ja tunnistasin, et pole see päev.

Nüüd, teisel katsel, aitas talvine pakane mu kenasti hädast välja ja päris normaalne teekond oli. Lõpus ootas siis see, mis ootama pidi - muidugi oli sellest paari kuuga korralik kogukondlik laasimisprojekt saanud :) Aga aitäh elamuste eest!

 7 

Nii et öökull pole kull vaid kakuke...
Nojah, kuulsin just raadiost kui Sven Grünberg rääkis lastele, kuidas kalad ka laulavad ja kaladeks olid vaal ja delfiin. Eks uskusin minagi omal ajal neid muinasjutte. Hiljem said teada, et vaalaskala on hoopis imetaja nagu nahkhiir pole lind ja vaskuss on hoopis sisalik. Ja et suur Pakri on väiksem kui väike Pakri, et 100-aastane sõda kestis 136 aastat, et jõehobud ei oska üldse mitte ujuda, et eesti perekonna nimi vürst ei tule aadli päritolust, vaid et kunagi nimepanemisel sai esimene talupoeg inglise päritolu aadlidaami pealekäimisel nimeks first, mis siis aja jooksul maandus vürstiks jne ja mida veel.
Tegelikult on tore, et keelega saab mängida. See, kuidas keelde on põimitud nii suur osa meie pikast minevikust ja enamikul neist vastukäivustest on ka oma põhjus sees.
Ahjah, meie vinnasime lisaabivahendi õlale ja ukerdasime end rajas ja raja kõrval liikudes kohale. Ronimine jäi loomulikult meist kergema kanda, sest kindlasti soovib veelgi inimesi aardeni küünituda.

Aitäh toreda aardekirjelduse ja aarde enda eest.

 3 

Eile rabas rännates meenus siinne pärapõrgu. Tekkis huvi, kas nüüd normaalsem ligipääs. Õnneks oligi. Päris raba mõõtu välja ei andnud, aga lumi ja jää kandis kenasti. Vana rajapõhja kasutasime, kuigi see läks aardeni ringiga. Lõpus avanev pilt tõi mu mugavustsoonist välja. Catiberg ei soovinud ronida, pidin ise jope seljast heitma. Abivahendiga isegi ei katsetanud. 30 aastat tagasi oleks sellest vast abi olnud, füüsis ja kehakaal pole päris enam need. Pulgad tüve küljes enesekindlust ei kasvatanud. Kandevõimet ei suutnud silmaga määrata. Hoidsin hinge kinni (ja puust), et mitte kuulda jala alt praksatust, mis oleks mu viinud hetkega mõned sentimeetrid allapoole. Mõnes mõttes vedas, et eelmine kord pimedas siia ei jõudnud. Valges oli vähemalt näha kuhu laskudes jalg asetada. Kõigest hoolimata oli normaalne ronimine, sest kõrgust polnud hullult palju. Aitäh!

 1 

Talvevattides enda Kaku juurde vinnamine andis sissejuhatuseks korraliku hommikutrenni mõõdu välja, aitäh Arvole aarde ja läbimõeldud teostuslahenduse ja spordiaktiviteedi eest :).

 1 

Soovitatud parkimiskohast viis õiges suunas lumme tallatud rada. Aga need jäljed olid nii konarlikuks külmunud, et hoopis parem oli kõndida raja kõrval puutumatul lumel, mis kandis meid imeliselt hästi. Seega jalutuskäik õige puuni oli küll tänaste külmakraadidega meeldivalt lihtne. Aga kohale jõudes sai ka lihtsam osa läbi. Silmitsesime haardeulatusest väljas olevat kasti ja aardevalvurit. Takseerisime ka abikat ja puul olevaid oksakönte. Õnneks leidis Maris endas niipalju tahtejõudu, et pusis vapralt sinna kuhu vaja. Paksude talveriietega polnud see just lihtne. Kui aardekarp avanes, lendas sealt alla pastakas. Eks siis meisterdasime Indyga abivahendi, millega kirjapulk tagasi puu otsa saata. Aare on toredalt teostatud ja juhatab huvitavasse kohta. Aitäh!

Kuna tundus, et segadused siin piirkonnas on praeguseks lahendatud, tekkis plaan see öökull üle vaadata. Parkisime ja sammusime mööda georada aardeni. Jalgu kusagil märjaks tegema ei pidanud. Nullis oli pisut muhelemist ja otsustasime, et noorem ronib. Hästi tehtud aare. Kiidame!

 1 

Tore sirutus. Tänan

 1 

Sedakorda oli minul võimalus pärdikut mängida ja kakukesele tere ütlemas käia. Mõnus kohtumine oli ja väga hea meel, et sellise super looduse vingerpussi ära nägin! Tundub, et kuused ongi suuremad trikitajad, sest kord Haanja georingil jäi teele ka üks, mille ümber oli teine end keeranud ning ka osaliselt justkui sisse sulanud. Sellised aarded pakuvad mulle vägevaid emotsioone! Suur tänu peitjale!

 1 

Parkisime peitja soovitatud kohta ja sumasime kohale, tõesti oli hea parkimiskoha soovitus. Abivahend kohapeal veidi üllatas, aga oli siiski täitsa kasutatav. Puud saime ka omajagu imetletud, vägev leid. Aitäh peitjale.

 1 

Mulle meeldis foorumis avaldatud peen asukoha vihje. Lodi järvele sain pihta, edasi aga läks suht lappama, sest advendiseeria tabelis lubatud piirkond tõmbas ju Maerust hoopis kaugele :P

Aasta kõige viimasel päeval tahtsin ikkagi kakukesel külas käia. Eelmistel päevadel sadanud vihm oli järsult langenud temperatuuri toimel tahkeks tõmmanud. See tähendas, et kohapealne abivahend oli libe nigu angerjas ja pidasin turvalisemaks panustada looduse poolt pakutud tugedele. Maastiku raskusastme teenisin vist välja kah. Kakuke on sihuke isemoodi, tema kodu samuti omanäoline ja kodu asukoht muidugi veel ekstra unikaalne - täpselt nagu kirjelduses öeldud. Äge, aitäh!

PS. Aarde andmetesse võiks lisada ka rahvusvahelise saidi koodi.

 1 

Lähendes oli mul ID kaart teetõkete läbimiseks valmis pandud aga ma ei kohanud mitte kedagi teel parklasse ja ka sealt aardeni mitte. Nullis otsisin tükk aega abivahendit, käisin mööda jälherda seda ka eemalt otsimas. Tagasi nulli jõudes jäi abivahendi lõpuks silma, oli teine üsna hästi maskeerunud. Sellise ilma meelevallas olnud abivahendi kasutamine mulle just väga ei meeldi, pole just piisavalt usaldusväärne. Tundus siiski veel kasutatav olevat ja peagi oli logi raamatus kirjas.

 15 

Sattusime tund peale aarde avaldumist piirkonnast mööda sõitma. Otsustasime läbi põigata. Uurisin just ligipääsu aardele, Erko rattajälg lõppes enne jõge ära. Mingi auto jäi meie ees seisma. Imestasin veel, et miks ta mööda ei sõida, mahub ju. Järsku lõi vilkurid peale. Selge, mingi reid! Tunne oli enesekindel – kriminaalne taust mul puudub, vangimajas pole kordagi viibinud. Tunnistasin kohe üles miks ma siin olen. Taustakontroll oli edukas, läksime sõpradena lahku. Vasakule ei lubatud vaadata, kuna seal on eramaad. Lubasin ühe silmaga teed jälgida ja teise silmaga rada paremale otsida, vasak teepool mind absoluutselt ei huvitanud. Geopeiturid oli ohutaseme kui mitte punasesse, siis kindlasti kollasesse viinud. Tervelt kaks ekipaaži oli aarde ümber piiranud. Algas seikluse teine osa – aardele lähenemine. Alguses mööda kellegi autojälgi. Hiljem mööda georada. Mingil hetkel läks rada päris jõhkraks, 200m enne aaret andsime alla. Kaalukausil oli homme tervena Tartuse minna või vigasena Tallinas viibida. Kaalukauss langes liiga teise variandi poole. Rullisime ja veeretasime ennast auto juurde tagasi. Arvan, et järgmine külastus jääb maikuusse, siis saab vilet lastes kohale. Olen küll lugenud logisid geomängu raames dokumentide kontrollist, kuid minu jaoks oli see esimene selline juhtum. Jälle üks kogemus juures. Aitäh!

Siia maale ja mitte enam.

 22 

Läksin õigeks ajaks nulli ja jäin ootele. Kodus sai proovitud kakukest küpsetada, see oli ühes. Üks latern ja küünal ka kaasas, et oleks toredam atmosfäär. Õigeks ajaks jõudis Erko ja peale teda ei kedagi. Sõime kakukest ja ajasime mõnusalt juttu. Üldiselt aeg läks nagu lennates, kuid kui tund oli möödas, siis mõtlesime, et ju täna keegi ei lisandu, et ju nii kehv ilm ikkagi. Ja pakkisime asjad ja minekule.

Kui aga hakkasime ära sõitma, siis oli üllatus suur - politsei oli parkla lähistel ja meid nähes, pani kohe vilkurid põlema. Kõigepealt pani puhuma aga siis nõudis ka dokumente. Ja mitte ainult minult, kui juhilt, vaid ka Erkolt. See oli juba väga kummaline. Eriti kummaline oli see, et 3 autot olid tee servas, keda oli kinni peetud. Aga ega siis ka midagi aru ei saanud, et mis siin siis päriselt on. Mõtlesime, et mingi õnnetus või tüli vajab lahendamist. Nüüd alles peale teate saamist (aitäh selle eest!) saime teada, mis toimumas. Paha lugu küll!

See on huvitav tõesti, kuidas vahel nii juhtub. Et minul peitjana polnud õrna aimugi, et kuskil on vargad käinud ja et üldse selline asi võiks üles tulla, et oleks selle aarde otsimiseks paha aeg. Sest minu märgitud parklast saab mööda metsa kokkuveoteed otse aardeni ja kogu selle aja riigimaa peal püsida. Eramaa teema ei tulnud mul pähegi.

Aga see aare on just nii ja seal, kus ta peab olema. Ümber seda teha ei saa ja ei hakkagi. Eks igaüks siis tunnetab, millal on talle sobiv aeg otsida. Mina suutsin peitmise teha 24.detsembril ja keegi tülitama ei tulnud kogu see aeg. Ma arvan, et läheb natukene aega mööda ja pole üldse teema enam. Aga nagu ütlesin, siis igaüks tunnetab ise.

Sel korral siis nii. Aga ka see on osa geopeitusest.

Teel aardeni koos rekvisiitidega

Kakuke on ohvriks toodud

Erko sooritamas kakukese hukkamist

 11 

Maapiirkonna mastaabis kodulähedane aare, ikka pidi kohale minema. Täitsa suur väljakutse oli tee pealt läbi metsa kohale orienteerumine ja läbi lume sumpamine. Õnneks oli varustus korralik. Peitja Arvo tuli ka ise loomulikult kohale. Küünlad olid põlema pandud ja soe leib ning soe tee ootamas. Lisaks veel peitja soe süda ja mõnus geojutt. Aardepuu osutus tõesti erakordselt vägevaks! Kakk ehk öökull ka igati vinge oma helendavate silmadega. Kahjuks ei tulnud vähemalt tunni jooksul peale aarde avaldumist otsijatest rohkem kedagi kohale. Tänud peitjale! Oli mõnus õhtupoolik metsas! Koju sain mugavalt Arvo autoga, sest jalgratas mahtus mahukasse autosse probleemideta. P.S. Politsei teeb tõesti aarde lähedal teel kontrolli.

Öökulli raamatuid on ka täitsa olemas ;)

 2 

Natuke ebaõnnestunud aeg sellele asukohale. Sealsamas naabertalus käisid just enne jõule vargad ja nüüd on kogu piirkond natuke põhjalikuma valve all. Seega tuleb valmis olla mugude suuremale tähelepanule sealkandis toimetades