Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud 2024. aasta advendiseeria 28. detsembri aardena.
Käes on aasta pimedamad päevad ja ööd. Kes pimedat metsa kardab, sellel on ikka raske aardeid otsida. Praksub siin , eemal hõõguvad kellegi või millegi tuled. Uhh, seda on liiga palju!
Et seda hirmu veidigi leevendada, tegin Teile väikese näite, mis siis ikkagi seal paksus ja pimedas metsas on
Matkalaulu refrään Herki soovil:
Paksu metsa vahel
vastu tuleb karusid
kaenlas mesitarusid
piibutobid suus.
Kuskil võsa vahel
libahunte kohata
võib ja õndsalt ohata -
emotsioon on uus.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (3), lahe_teostus (2), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCB1H96
Logiteadete statistika:
12 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 13
Libedal jääl oleks täna siin parem nimi. Mets oli täitsa normaalne. Teostus super. Tänud
Siin ootas ees järjekordne väga lahe teostus. Aitäh peitjale!
Siia oli südamest nänni puistatud. Peale leidu käisime vaatasime jää- ja lumepudru rannas. Tänud peitjale.
2025 aasta esimene aare. Seega sobiks siia nagu eelmine aasta ka kokku võtta. Järgnev on ennekõike mulle endale mälestuseks kirja pandud ja sellestki on saanud mulle traditsioon.
Aardeleide sai kuidagi märgatavalt vähem kui eelnevatel aastatel - 2K läheduse asemel 1350 ja nendest on ka vist miskit lab-i aarded. Põhjust tean ka - neid on kaks. Aasta 2024 kujunes kuidagi väga sagedaseks reisimiseks. Uute riikidena sai leitud aarded Luksemburgist, Iirimaalt, Bulgaariast, Põhja-Makedooniast, Serbiast ja Sloveeniast, Saksa liidumaadest - Saarimaa, Reinimaa, Põhja Westfalen ja siis veel 12st korduvkülastatud riigist. Teise põhjusena tuleb arvesse komme jälgida FP numbrit aaretel oma teekondadel. Sellega seoses jäi aga üks oluline teemärk ületamata. Kui mulle antakse tervist, võimalusi ja kaaslaseid jätkata mulle armsa hobi harrastamist siis loodetavasti saab seegi seatud tähis aastal 2025 aastal ületatud. See kõik on lihtsalt statistika. Mingite numbritega ei suuda kirjeldada neid kulgemisi koos kaaslasega, räägitud jutte ja mis mulle alati kõige enam on meeldinud - neid õhtuseid tunde kaaslastega pitsi, toidu või lõkketule ääres või veel seda kõike korraga. Ei ole ju palju ühel surelikul siinilmas ennekõike sedasama soovida ka aastal 2025.
Mina tänan.
Uue aasta hommikul ärkasime aardest mitte kaugel, kohalikus Kultuurikatlas. Maa oli kenasti lumega kaetud ja ilm tundus veel liiga ilus, et kodupoole hakata liikuma. Noppisime hoopis mõned kohalikud paremad palad, et uut aastat hea tujuga alustada.
Teel aarde poole tulid eelmised leidjad juba vastu ning geoparklas ootasid kenasti Piia ja Peeter. Seltsis segasem ja kohe oli millest muljetada. Kiidame meistrimeest.
Traditsiooniks saanud uue aasta esimese päeva linnuretk viis seekord paarist aardest mööda. Aitäh!
Tänane viimane rallietapp. Ja kui nullisõitu näitas ligi pool tundi, siis juba teadsin - poodiumi kõrgemate kohtade pärast kaklevad wingman ja geokaru, mulle jääb kas STF või TTF, olenevalt kangemate omavahelisest kokkuleppest. Päriselt, tuleb tunnistada, kui ühes ekipaazhis kopereeruvad katoliikliku kasvatusega mälumängurist pikamaajooksja ning noor toore vaistuga kiiretaibuline WRC kaardilugejast sprinter, siis seda dream teami pole sugugi lihtne võita :o) Kujutan ette helifooni salongis aarde poole sõites:
"Kolmkümmend parem kaks, kümme parem neli negatiivne, kümme trampliin vasaku ühega, viiskümmend vasak kolm, karu sees, sada finish, aare paremal."
Eile avaldunud kahel aardel olin mõlemal teine leidja, täna kõigil kolmel jällegi teine. Mingi muster kujunemas? :o) Igatahes aitäh peitjale tänase eest! Uued kvaliteetaarded ja muidu oli ka tore üle pika aja mõni sõna juttu puhuda.
Potteri juurest mööda mõnusat sirget teed tagasi tulles, saabusime kohta, mida on raske unustada. Malla teeristi täistunni ekspressi päeva viimane ehk viies väljumine kell 18:00 oli ees. Ma natuke kaalusin Kundat, aga karu jäi traditsioonidele kindlaks.
Lõpuks ometi sain kergema otsa teha. See 8 minutit oli nohu, võrreldes eelmiste reageerimisaegadega. Ühes teeristis ootas meid peitja koos autoga (et just tema, saime hiljem teada). Jätsime ta täpiks maha. Tee mida olin aprillis läbinud ja mis tol hetkel oli kohutavas seisukorras, oli täna väga mugav. Sain kogu info aarde kohta kaardilugejalt kätte. Hoolimata pimedusest, õnnestus isegi parkida kõige mugavamasse kohta. Rahulikult jalutades jõudsime aardeni. Paksu metsa vahel ei tulnud karusid vastu (nagu Apelsini loos). Võibolla põhjus oli selles, et võtsin autost karupoja kaasa. Nii oli julgem. Jätsime oma {FTF} märgid raamatusse kell 18:10.
Pikk ja väsitav päev oli peaaegu läbi saanud. Kõik muu kordus nagu Potteri juures. Ajasime motmaga juttu kuni saabus ohutu tunk. Ta oli ka Lääne-Virumaal oodanud seda aaret. Kui tunk oli metsas veidi hirmu leevendanud, siis jätkus juturing, kuni oli aeg kõigil oma koju suunduda. Homme läheb trall edasi, nagu uroboros.
Aitäh aarde eest!