ÄMM (Äntu Metsa Matk) seeria tutvustab teile Äntu-Nõmme looduse õpperada. Rada paikneb metsarikkas oosistikus Väike-Maarjast 7-10 km lõuna ja kagu pool põhiliselt Äntu maastikukaitsealal. Piirkonna järvestikku kuulub seitse Äntu looduslikku järve. Ala kuulub Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkonda. Piirkond pakub lisaks veekogudele huvi ka pinnavormide poolest. Järved asuvad siinsete põhja-lõunasuunaliste ooside ja nendega põimuvate mõhnade vahel.
Siilipoiss
Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga.
Selle inimsõbraliku loomaga on kindlasti igaüks kohtunud. Siil armastab vaheldusrikkaid elupaiku - metsaservi, leht- ja segametsi, puisniite, parke, aedu, kalmistuid ning talle meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. Paksu okasmetsa ta aga väldib.
Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi.
Siil toob suve jooksul ilmale kuni kaks pesakonda poegi. Maikuus sündivad siilipojad on paljad ja pimedad; tõsi küll, pehmed okkad kasvavad juba mõne päevaga ja silmad avanevad kahenädalaselt. Emapiimaga toitmine kestab ~40 päeva ja kahe kuu vanused siilid on juba valmis iseseisvat elu alustama. Teise pesakonna pojad, kes sünnivad suve lõpus, veedavad talve koos emaga. Poegade eest hoolitseb ema üksinda. Suvel sündinud pojad toovad aga oma järglased ilmale juba järgmisel kevadel.
Siil toob palju kasu nii metsas kahjurputukate kui ka koduaias tigude hävitajana. Sellepärast väärib ta igati kaitset ja tähelepanu, eriti maanteedel, kus ta kipub jääma märkamatuks.
ÄMM (Äntu Metsa Matk) seeria tutvustab teile Äntu-Nõmme looduse õpperada. Rada paikneb metsarikkas oosistikus Väike-Maarjast 7-10 km lõuna ja kagu pool põhiliselt Äntu maastikukaitsealal. Piirkonna järvestikku kuulub seitse Äntu looduslikku järve. Ala kuulub Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkonda. Piirkond pakub lisaks veekogudele huvi ka pinnavormide poolest. Järved asuvad siinsete põhja-lõunasuunaliste ooside ja nendega põimuvate mõhnade vahel.
Siilipoiss
Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga.
Selle inimsõbraliku loomaga on kindlasti igaüks kohtunud. Siil armastab vaheldusrikkaid elupaiku - metsaservi, leht- ja segametsi, puisniite, parke, aedu, kalmistuid ning talle meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. Paksu okasmetsa ta aga väldib.
Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi.
Siil toob suve jooksul ilmale kuni kaks pesakonda poegi. Maikuus sündivad siilipojad on paljad ja pimedad; tõsi küll, pehmed okkad kasvavad juba mõne päevaga ja silmad avanevad kahenädalaselt. Emapiimaga toitmine kestab ~40 päeva ja kahe kuu vanused siilid on juba valmis iseseisvat elu alustama. Teise pesakonna pojad, kes sünnivad suve lõpus, veedavad talve koos emaga. Poegade eest hoolitseb ema üksinda. Suvel sündinud pojad toovad aga oma järglased ilmale juba järgmisel kevadel.
Siil toob palju kasu nii metsas kahjurputukate kui ka koduaias tigude hävitajana. Sellepärast väärib ta igati kaitset ja tähelepanu, eriti maanteedel, kus ta kipub jääma märkamatuks.
Eks suht iga punkti juures näitas mul trlefoni geps mööda, aga siin jõudsin päris kurjaks saada enne kui siilipoiss välja tuli. Aitäh!
Täna võtsime ette ÄMMa rajad. Olin juba ammu kaardil seda kogumit näinud ja tundus, et ka vahva teostusega aarded. Selles osas pettuma ei pidanud, küll aga oli see tõenäoliselt üks orienteerumisele kõige rohkem sarnanevaid matkaradasid - seda siis võsa ja pisikeste radade näol ;) Küll sai alles langenud puude vahelt mände otsida ja samal ajal sääskedega võidelda. Lõppkokkuvõttes olime enamasti edukad, aga kahjuks hakkas teine üritus peale tulema ja päris tervet ringi ei jõudnud ära teha. Tuleb naasta :) Tänud nähtud vaeva eest!
Viimane aare tänaseks Äntu matkaks, tuleb millalgi tagasi tulla. Leitud.
Leitud
Nunnu siilike, tänud peitmast!:)
Tegime sama nagu eelmise aardegagi, parkisime tee äärde ja pressisime läbi võsa. Nunnu aare. Tänud peitjale.
Hea, et eelmise aarde juurest mööda rada edasi tulime, kuigi geopeituse kaart rada ei näita.
Jällegi väga tore konteiner!
Aitäh meisterdajale!
Leitud
Põnev jutt, tänud
Vigade parandus aare number 3, kerge leid seekord. Tänud!
Natukene otsimist ning leitud. Siia kaotasin ära oma punase kirjapulga, peale ÄMM 25 külastust tegin maanteed pidi siia sõidu ning leidsin kirjapulga üles. Tänan!
T6 juurest tulles ekslesime natuke, sest kaart näitas matkarada maantee kõrval. Tegelikult seal midagi (enam) ei olnud ja juhenduda tuli Kaanjärvele juhatavast sildist. Nii et uuesti T&-st mööda ja edasi mööda matkarada. Õiges kohas oli siilipoiss olemas ka pakkus logimisrõõmu. Tänud peitjale
Leitud
Siin meenutas küll iga objekt siili. Sai ikka päris üksjagu tuuseldatud ja loobumine oli juba silme ees, enne kui õige asjani jõudsin. Natuke mängis vist ka GPS vingerpussi. Endal on toredad kogemused lapsepõlvest nende tegelastega - sai kaks ema kaotanud poega üles turgutatud. Aitäh peitjale!
Kuna Ziil on minu teine nimi, siis pakkus see aare eriliselt suurt elevust. Mina väga tänan!
Leitud
Leitud, aga enne läksin ikka peitja vingerpussiga kaasa
Tore teostus. Vahva oli sellist aaret leida. Aitäh peitjale!
Kõik siin meenutab siilikest. Õnneks leidsime.
Aitäh toreda aarde eest!
Tulid meelde mõned SPA-aarded, mis olid tehtud sama autori poolt. Väga tore neid leida, täname.
2a tagasi leitud, nüüd logi kirja. Aitäh. Ziilid ei valmistanud peavalu ega näpuvalu.
Sel korral viimane ÄMMakas.
Tarmo kuldsetest kätest on aastate jooksul päris kena pilt kujunenud. Ka puutööst on väga kenad näited nii erinevatel aarderadadel kui ka nt Kodumaa kauniks aarde juures.
Seda vahvat siilipoissi sain ikka päris jupp aega otsida. Üks koht tundus nii loogiline ja keskendusin ainult sellele. Kui ikka kuidagi tulemust ei tulnud, siis lasin sellest mõttest lahti ja seejärel tuli leid teisest loogilisest kohaast üpris ruttu.
Leidsin
Väga tore. Tänan
Tänud toreda aarde eest :)
Siilipoiss leitud, tänud!
Siilike leitud!
Siilipoiss leitud.
tänud