ÄMM 28: Linaleojärv

Esimesena panin nimed kirja matkajate märkmikusse. Seejärel tegin mõned kärbseringid ajades nulli taga. Õnneks saabus ka ikka taipamine. Aitäh!

Jaa, see aare tegi meile paraja vimpka või oli see hoopis kohalik kohavaim, kes ei tahtnud meist kuidagi lahti lasta 😄
Logisin ka metsapäevikusse meid sisse, et oleks ikka ametlik jälg maas: kes me oleme ja mida seal metsas teeme. Täitsa ausalt ,et otsime aardeid 😁
Nii et kui keegi kunagi loeb, siis teab, mis seal metsas veel peale seente ja osooni sitikateputikate puude ja karukolla võib leida!

See oli vägev seiklus! Jõudsime mööda jäiselt libedat laudteed ilusti kohale, ronisime järsust ja väga pikast trepist üles, otsisime aaret leidsime ja logisime. Skingirl jõudis veel ka kõigile avalikku, matkajatele mõeldud logiraamatusse mõned read kribada. Äge et selline asi toimib! Kõigil oli tuju laes, vinge koht ja äge aare! Läksime trepid juurde tegime mõned pildid. Meile jäi mällu et peame trepist alla minema ja siis tagasi parklasse auto poole suunduma. Nii tegimegi. Mina olin ametis Roosinupule kribamisega, et ehk mäletab midagi meie täna mitteleitud aarde kohta, mõni mäluhetk ehk on eredam, Dairi ja Margit kulgesid eespool ettevaatlikult libedal ja jäisel laudteel. Kui lõpuks taipasime kaarti vaadata olime mingi pool kilti täiesti valele poole liikunud! Kuidas see on võimalik? Tulime ju trepist alla ja kulgesime mööda lauteed, pimedas küll aga siiski, polnud kuskile võimalik eksida. Usaldasime nüüd siiski kaarti ja keerasime otsa ringi, ikkagi me ei uskunud seda mis toimub. Otsisime ja logisime veel ühe plaanivälise aarde ja suundusime, nüüd pingsalt kaarti jälgides, parkla poole. Arutasime teemat ja Dairi arvas et äkki on kaks treppi, see on ainuke mõistlik selgitus sellele sürr olukorrale. Ja hoppa... jälle see trepp kõrgustesse kargas äkki teele ette, siis juba saime aru et on kaks sarnast treppi ja pimedas, aardeleiu eufoorias me valisime lihtsalt lähima trepi oma pildisessiooniks ja kimasime halba aimamata sealt mööda alla ja muudki laudteed pidi edasi.

Nüüd aegajalt ikka kaarti piiludes, juba kartuses et jälle kohtume selle nõidusliku trepiga, jõudsime peale mõnda toredat skoori parklasse ja selleks korraks oli meil ÄMMA seeriast pool tehtud. Vinge seiklus, ja saime veel pärast kõvasti naerda meie trepifoobia üle!

Aare oli heas teostusega, kuiv ja korras! Täname peitjat!

Äge lahendus logiraamatule! Pimedas jäi meil märkamata, et siin on kaks treppi ka ja läksime rajalt edasi vales suunas :D Aitäh peitjale! Jätsin ränduri.

Taas siin rajal. On ilus esimese lume päev ja laudteed oi kui libedad. Parasjagu võrdne koht vana sõbraga trehvamiseks: teine teiselt poolt tulles, semul oli sõita poolteist tundi, minul tund ja veerand. Oli väga mõnus. Rada nõuab praegu mittelibiseva tallaga veekindlaid jalavarje. Topsik kuiv ja korras, tänud peitjale.

Täna võtsime ette ÄMMa rajad. Olin juba ammu kaardil seda kogumit näinud ja tundus, et ka vahva teostusega aarded. Selles osas pettuma ei pidanud, küll aga oli see tõenäoliselt üks orienteerumisele kõige rohkem sarnanevaid matkaradasid - seda siis võsa ja pisikeste radade näol ;) Küll sai alles langenud puude vahelt mände otsida ja samal ajal sääskedega võidelda. Lõppkokkuvõttes olime enamasti edukad, aga kahjuks hakkas teine üritus peale tulema ja päris tervet ringi ei jõudnud ära teha. Tuleb naasta :) Tänud nähtud vaeva eest!

Tegime auringi ja siis kontrollisime lähemalt

Kaval peidukas

Kaval peidik aarde jaoks! :)

Lahe peidukas. Tänud aarde eest.

Lahe aare!
Aitäh peitjale!

Kuidagi lihtsalt leidsin.

Tõepoolest kaval.

Me saime siit kohe esimese laksuga tünga, siis otsisime mujalt ja seejärel võtsime ikka esimesest kohast aarde välja. Väga hea aare. Aitäh aitäh aitäh.

Kaval teostus, tänud!

Poleks aaret oleks libedad trepid vahele jätnud. Nimi sai kirja rajaläbimise žurnaali ja logiraamatusse ka. Kaval peidukoht. Tänud peitjale. Soovitused ja FP juurde.

Vägev teostus! Siia sai sõidetud mööda laudteed jalgrattaga, Trepist ei hakanud rattaga üles sõitma, niigi oli trepp libe ning mitu korda ratast üles lükates tahtsid jalad alt minema panna, edasi sai veel trepist alla teha tsirkust, oleks peaaegu käinudki pikali sinna.

Tänan peitjat!

Leitud.

Väike astumine, sinna sekka sõrmeotsaga mustikaid ja nii me siia kohale jõudsime. Enne veel tuli laudteel vastu palju sipelgaid, kes kolisid vähegi väärtusliku turvalisemasse kohta, keegi oli pesa rüüstanud. Tänud peitjale aarde eest.

Leidsime. Tänud peitjale

Edaspidi läks nii pimedaks, et enam ei näinud midagi. Tõrvik kustus ka ära.

Panin muljed matkaraamatusse, nautisin künkatipuvaateid, ajasin jälge siin ja seal ning leotasin ikka mõnda aega oma mõttelõnga... kuniks üks silmahakanud esemeke mulle lõpuks idee andis. Aitäh mustkunstnikule!

Väga nutikas lahendus. Nii nutikas et FP ka peab saama. Aare väga heas korras.

Kaval.

Läks aega aga mõlemad logiraamatud said meie nimed juurde. Jäime juba pimedasse ja siit alates tuli taskulambi abil otsida.

Vahva teostus, aitäh!

Tõesti tore peidukas. Aitäh!

Väga lahe logiraamat.

Leid kiire ja lihtne. Koordinaat perfetto. Siia tulles nägin Kaanjärve juures surnud kobrast. Poleks uskunudki et koprad on nii suured. Alati arvasin et koprad on väiksed nagu kiisud. Ehhe!

Nii lahe teostus! Aitäh pakkumast selliseid üllatusi!

Matkaraja logiraamat osutus üsna täis kirjutatuks, aga kes otsib, see ka vaba ruumi leiab. Mugud ikka ei ole ruumiga nii kokkuhoidlikud, kui geopeituses olud tavaks sunnivad :) Siia logimiseks vajalik raamat sai kah leitud - sellised lahendused teevad meele rõõmsaks. Aitäh!