Aus sild

Tänud aarde eest!

Paar aastat tagasi sai siin peale magamata ööd väheke piduse peaga asjale pilku peale viskamas käidud, aga vaid jõevoolu ning vanade betoonsammaste imetlemisega me tookord piirdusimegi. Tänagi tundus tegelikult kaunikesti kahtlane ettevõtmine selle sinna sokutatud aarde kättesaamine, aga kuna nooremad ja osavamad ei teinud teist nägugi asja ette võttes, siis nii see logi kirja saigi. Tänud siia vanale teele kutsumast ja aaret peitmast, täitsa huvitav ja ilus koht.

Olen siin sillal ennegi käinud aga täna oli koos lõbusam.Aitäh!

Tegelt peaks vist ütlema, et ei otsinud ka eriti. Tutvusime olukorraga. Vaatasime vett. Otsustasime, et täna pole hea päev turnimiseks. Äkki mõni teine kord...

Aitäh kohta näitamast - väga äge terve see kilomeetrike uuest sillast siiani.

Aitäh aarde eest!

Kohalik abivahend oli väga kahtlane, kuid siiski toimis. Kaaslasel olid piisavalt palju pikemad jalad, nii et päris leidmine jäi tema vormistada.

Tänan peitmast.

Aitäh!

Päeva teine aare. Lisaks sellele ka teine kord siin käia. Esimesel korral olid kalamehed sillal ja ei saanud ronida. Täna aga vaatavad kõik Pariisi olümpiat, sillal oli hea vaikne. Ronisime, alguses mina, siis Nils takkajärele, sest mina ei leidnud. Nilsi terav silm leidis ka roostekarva toote üles. Muidugi on terve sild roostekarva, aga aardel on peal hea maskeering. :) hehehe! Tänud!

Leitud, aitäh!

Aitäh peitjale

Aus sild käidud.

Esimest korda käisime külma lōikava tuisu ilmaga siin kaua ei otsinud. Seekord oli ka üks mugukalamees meie tegemisi jälgimas ja ei saanud väga toimetada siin. Kahjuks peame jälle mitte leiuga lahkuma.
Ehk kolmas kord näkkab.

Kahjuks ei leidnud.

Sellele aardele liginemine tundus vähemalt meile meie praeguses olekus liig mis liig. Las ootab aegu kui paremas vormis oleme.

Leitud, tänud.
Oli veidi libedaid kohti, aga ... :)

Kui me juba oleme nii lähedal sellele aardele, siis võtame ka selle ära. Lapsed otsisid kive vette loopimiseks ja mina siis tegelesin otsimisega. Natuke kehalisi harjutusi ja oligi aare peos. Suured tänud aarde eest.

Mulle seal pimedas ronimine ei tundunud väga lihtne, kaaslane oli ikka hulga enesekindlam ja tõi aardekonteineri peidukast välja.

Ausal sillal aus ronimine. Kaaslane oli veidi hirmul, aga tegelikult väga lihtne ronimine. Selleks, et liiga lihtne ei oleks, tegime seda sügavas hämarikus pealambi valgel. Aitäh!

Ausa silla küljes oli nii mõnigi valelik element, seega tundus mõttekam tuua autost oma abivahend. Kui juba õigel tasandil seista, siis muidugi sain aru, et ka kõrgusetunnetus oli sillalt alla vaadates kuidagi kiivas ja petlik ning tegelikult ei olnud nii hull ühti.
Logiraamat kuiv ja ok. Aitäh!

See ei olnud mingi Mahajäetud maja, kus maastik oli 2,5 ehk mine võta ja logi. See oli Aus sild, siin oli maastik pool palli kõvem. See tähendas, et abivahend tuli välja sikutada. Aardega kõik korras, hooldust ei vaja! Raamatus ruumi ka maa ja ilm. Aitäh!

Väga lahe peidukas, sai kõvasti turnitud mitu tiiru, nõgeste käest kõvasti kõrvetada saadud aga ei jätnud jonni, Aimar oli oma arvamuses nii kinni, et lõpuks leidiski sealt kus arvas aarde olevat. Pärnakad tänavad!

Null tuvastatud, ronitud, aare leitud. Aitäh.

Kaido ronis ja mina värisesin. Oli ikka jube vaatepilt kuigi oli juba pime.

Aus koht, aus konteiner ja eriti aus turnimine vihmas :) Tänud!

Sellel sillakesel saime ühe päeva jooksul lausa kaks korda käia. Esimesel korral jõudsime sinna samaaegselt ühe muguperega. Vahtisime natuke voolavat vett, kuid tundus, et mugudel on seal tegemist pikemaks ajaks ning otsustasime vahepeal naaberaarde juures käia ja siis naasta.

Tagasi jõudes oli õhk puhas, olime natuke jõudnud mõlgutada mõtteid aardele lähenemise tehnika üle ja haarasime kohe autost kaasa ka mõned abikad. Kui karp leitud, selgus, et logiraamat täis. Sain ikkagi veel korra autosse lipata geokoti järgi, et uus logiraamat panna. Kui hakkasin keset silda käpuli maas uut logiraamatut vormistama, siis ilmus äkki silla otsa põristades üks rolleriga vanahärra, kes hooga üle kihutas nii et sillalauad laperdasid. Me saime peale väikest ehmatust kõik taas omale kohale seatud. Aitäh aarde eest!

Kuna logiraamat oli täis kirjutatud, siis panime uue ja vana toimetasime peitjale.

Slingitasime alla ja üles tagasi.
Tänud

Mõni minut otsimist. Konteiner sulandub hästi keskkonda. Motootsimise esimene aare. Tänud koha näitamise èest!

Vaatan siin hotelliaknast voolavat vett, lakkamatult edasi-tagasi sööstvaid pääsukesi, rõdupiirdel jalutavat varblast ning mõtlen - miks on see inimese elu nii keeruline? Vesi voolab ka meieta, voolab edasi ka siis, kui viimane inimene on lahkunud. Päris kindlasti elavad ka linnud meid üle. See varemetest tõusnud vana veski võib uuesti varemeteks vajuda, mitte kedagi pole siin enam hoolikalt jõupaberit mustuse kogumiseks nende pesade alla laotamas, mitte keegi ei tule korraks linnast siia õhkama, et küll on ilus, vaikne ja rahulik. Lähevad ära inimesed - ongi igal pool ilus, vaikne ja rahulik.

Kohti, kus autosid rohkem ei sõida, avastab ja avab regulaarselt ainult geopeitur.

Ehk siis Endspiel'i Nagg'i sõndega: "Tahan dražeed!"

Aga dražeed ei ole enam...

Tänud peitjale!

Esimese hooga ei jäänud silma ja tekkis kahtlus, et ronisin vale posti otsa. Aga õnneks siiski mitte.