Eesti Jaakobitee: Ikla

Olime naasmas pikemalt tripilt Euroopasse ja tagasiteel oli hea võimalus ka see mul juba ammu siia üksinda jäänud Jaakobitee aare ära logida. Teoorias. Tegelikult ei õnnestunud jällegi. Aare on suure tõenäosusega seal, kus ta olema peab, aga kätte teda ei saanud. Tundus, et on kuhugi kinni jäänud või kinni kiilunud, nii et nööri teises otsas ei toimunud mittekuimingisugust liikumist, susserda palju sa tahad. Ei pääsenud ju ülevalt ligi ka, et oleks proovinud teda millegiga liikuma saada. Ühesõnaga, jälle ebaõnnestumine, aga eks ta siis ootab taas järgmist võimalust, kui siiakanti satun.

Aaret on korduvalt leitud, seega arvan, et hooldust ta ei vaja.

Iga kord siit mööda sõites olen seda aaret üritanud otsida. Ja kuigi see paik asub minu tavapärastest liikumistest ligi 200 km kaugusel, siis on neid möödasõite siit ikka aja jooksul olnud. Kord pole aaret kodus olnud, siis oli ta oma pesas lõksus ja nüüd eitamitmendal korral õnnestus siis tops kätte saada. Hetkel tõesti mingit probleemi polnud aga nöörike on juba suht villane ja kuna teada on, et seal mingi takistused talle liiga teevad, siis ühel hetkel võib see ka katkeda. Minul sai aga õnneks see saaga nüüd läbi ja rohekm siin ei peatu :)

Iris leidis kiiresti, logis ja pani tagasi nii, et ma ei märganudki. Lasi mul väiksematega otsida tükk aega. Aitäh aarde eest!

Eks ma olen siin millalgi talvel pimedas mitteleidnud, aga seekord vaatasin kõrvalt kuidas esimesest kohast tops välja võeti. Aitäh!

Leidsin märgi, tulin 300m, siit ei leidnud midagi. Siis otsisin suurema ala läbi ja leidsin märgi, kuid sealt ei leidnud midagi. lõpuks tegin abi kõne ja selgus, et olen vales kohas kuigi märk oli. Ehk siis pidin minema sinna kus märki polnud, jube keeruline ikka :D
Igatahes kui õige koht oli teada tuli leid kiiresti, kätte saamisega polnud ühtegi probleemi, aitäh :)

Euroopa tripilt tagasi jõudes võtsin ette esimese aarde Eestis. Tegelikult olin piilunud ka seda Eestist lahkudes aga ühtegi märki ei silmanud. Proovisin nüüd teisest suunas tulles, tulemus jäi samaks ehk ühtegi camino teeviita ei tuvastanud. Sellest hoolimata ei olnud aarde peidiku leidmine raske. Raskem osa on siin kätte saamine, sest pesas on takistused ja topsi saab nõnda kinni tõmmata, et ei edasi ega tagasi. Tuli siis loovalt läheneda ja ikkagi tagasi ja proovida uuesti. Vihje: kivi - kolin garanteeritud. ;)

Aare oli seekord olemas aga oma peidukohas nii kinni, et meil teda kätte saada ei õnnestunud. Meelitamisega ei tulnud ja jõudu kasutades oleks jama veel suurem olnud.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Taastasime kotkaperega kadunud aarde. Ehk püsib nüüd kauem.

M vaatas üle ja veendus, et tops on aja jooksul kaduma läinud. Aretasime käepärastest vahenditest uue konteineri ja sain esimesena uuele lehele logida. Aitäh!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Tahab kontrollimist, panen seniks ajutiselt kinni aarde.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Taastasin aarde.

Muutsin aarde staatust: "Ajutiselt kättesaamatu". Objektil on tehtud arendusi ja paistab, et aare on lahkunud.

Mina ei leidnud. Kaks varemleidnut ka enam ei leidnud. Tekkisid tõsised kahtlused, et hetkel polegi midagi leida.

Esmalt sõitsin ikka üpris kaugele enne kui otsustasin Iklasse naasta. Teisel katsel õnnestus ka otsitav tabada ning veidi aja pärast sain ka aaret logida. Aitäh!

Mul läks ikka kahte mütsi vaja, hea et kaasas olid.

Peaaegu oleks pidanud läheduses toimetavatelt töömeestelt abikätt paluma, aga õnneks sain lõpuks ikka ise kätte. Ikla aarded on nüüd leitud! :)

Leitud.

Sai ka Eesti Jaakobiteel kõnnitud. 300m, aga asi seegi. Aare ilmitas end kohe. Aitäh peitjale.

Lõpuks jõudsime ka selle aarde otsimiseni. Mitmeid kordi Ikla kandis käinud, aga ikka kuidagi jäänud vahele. Täname aarde eest!

Leitud,

Möödasõidul teel lõunasse said siin nimed kirja. Aitäh.

No ei tea. Seekord polnud vaja mütsi jalge alla panna, ulatus niisama ka. Kuigi jh, maastik pigem 2,0.

Kodutöö oli tehtud ja möödasõites sobiv koht hakkas kohe silma. Kiire leid. Tänud!

Nii külma ilmaga ei tahtnud keegi koosviibimist korraldada, see-eest oli mul rahulik toimetada. Olin juba valmis leiuta lahkuma, kui silm lõpuks midagi märkas.See ta oli. Suured tänud peitjale Eesti Jaakobiteed tutvustamast!

Mõistatamise osaga läks lihtsalt, juba ammu ennem Ikla poole suundumist sai arvuti taga õige paik üles otsitud. Kehva ilma tõttu oli kohapeal täitsa mugav toimetada, sest keegi ei tahtnud sellise ilmaga mingit koosviibimist seal korraldada. Leid ise aga päris kohene ei olnud, kuna ikkagi ju "ratastooliga ligipääsetav" seal GC-s. No ma tahaks näha seda ratastoolis inimest, kes selle niiviisi sealt esiteks kätte saab ning hiljem ka tagasi. Ehk kui sellised võimalikud peidikud otsa lõppesid, tuli ka leid.
Peitjale tänud seeria eest!

Mõistatus oli kontimööda ja saime veel enne lõunat logitud. Lähedal tegeleti võsaraiega, muidu oli koosolekuks liiga kõhe ilm. Aitäh!

Jõudsime kenasti piirini. Ringi keerata nagu polnudki kuskil. Siis selline Eesti piir. Läti poolel tundus aga kena esinduslik parkla ja otsustasin, et keeran seal ringi. Mõeldud-tehtud, keerasin auto uhkesse parklasse. Ainult, et.. Riia poolt ligines auto, mis osutus piirivalveks. Lasin sel kenasti enda kõrvale parkida ja keerasin siis otsustavalt autonina Eesti poole tagasi. Läbisin need mõnikümmend meetrit soliidselt ja stoiliselt, jättes mulje, et meil otse loomulikult mõlemal on sobiv dokument piiriületuseks taskus. Aga kas oli?

Mõõtsime siis paraja tüki 300m välja ja seal see oligi. Tänasin taevast või teab mida, et noorgeopeituri kaasa olin luninud - ise oleks jälle kurvalt oma lühelduses logimisest loobuma pidanud.
Tänud seikluse eest!