Grünewaldt

Raul ütles et on vaja Paide minna. Mina vaatasin kalendrisse, täiesti ilma leidudeta päev. Otsisime siis sama teega ka kolm erinevat aaret. Mingi imelik, vesine kitserada viis kabelini. Ja arvutamisest tuleb alguses pool teha ja valesse nulli jooksms hakkata. Tänud peitjale aarde eest.

Leidsime. Tänud peitjale

Oleks ma hinges osanud aimata, mis mind sel teel ootab, oleksin end siiski mingi nipiga kuskilt metsa vahelt sellele mõisa juurest kulgevalr teele sokutanud, aga kuna kirjeldust lugedes ei saanud kohe aru, et see paarikümnminutine kena jalutuskäik käib raja teise otsa kohta, võtsin süüdimatult suuna juhatatud kohast kabelile. Metsa sukeldudes sain esiti kohe aru, et kõigepealt on mul jalanõud jumala valed. Olles paarsada meetrit edasi mütanud, pidasin ikka kohe päris tõsiselt plaani see käik edasi lükata. Siis aga veendunud, et need mülkad mind ikka kogu täiega ei neela, ragistasin edasi. Kohapeal oli kena kõik, väljaarvatud see, et no mina küll aru ei saanud, kust ma neid kolme numbrit näen. Pidasin väheke plaani ja kuna põhjalaius oli ju paigas, tekitasin oma kaardile sirge, millel aare olema peaks. See toimis perfektselt. Suhteliselt ruttu leidsingi konteineri ja taas.... nuta või naera, ei jõua lahti keerata. Pigem hakkas juba nutma ajama, kui lõpuks kaas siiski liigatas ja topsik avanes. Logi kirja ja jupi aega seisin seal nüüd juba korralikul teel, mis keelatud mõisani viis, et kas tõesti keeran otsa ringi ja müttan tuldud teed mööda tagasi. Ohates tegingi seda ja enam ei tundunudki niiväga hirmus. Kodutee ikka lühem ja leebem. Tegelikult oleks kummikutes saanud ju teed kasutades täiesti normaalselt tuldud, aga oma botastegaragistasin kõige koledamatest kohtadest mööda võsa rammides. Aga tehtud sain, mõni puuk sai küll lausa linnagi kaasa võetud, aga ehk nüüd priiküüdisaajad kõik leitud. Tänud peitjale väikese ajalootunni ja aarde eest

Kabelis käidud. Űllatav, mida eesti metsad peidavad.

Jah see kauaoodatud päev jõudis kätte et ühine tuur ette võtta. Üks raskemaid osasid oli vist kuupäevade põrgatamisega mis kõigile sobiks. Ja lõpuks ei jäänud ka mul muud üle kui et tuli mitu asja ühe päeva sisse ära mahutada. väga vabandan ka selle ekstra 20 minuti pärast. Just mina olin see geopidur õigeks ajaks kohale ei ilmunud. Aga kui kamp koos, polnudki muud kui autosse ja tuld. see oli siis meie selle tuuri esimene leid. aitähhid

Lõpuks ometi jõudis kätte pikalt planeeritud ja erinevaid raskusi seljatanud geotuur semudega (ääremärkusena: kõige suurem raskus oli see, et algus venis 20minutit).

Peale tööpäeva startisime roheliste metsade suunas ja üritasime igasuguseid muresid, kurja saatust jms kaugele selja taha jätta. Käpad saime valgeks selle aardega. Mul tegelikult on maru hale, et siia pimedas jõudsime, sest koht tundus väga huvitav ja lonkisin teiste selja taga, et paika enda sisse ammutada.

Kambaga tuli leid kiiresti ja geotuur sai edukalt avatud.

Tee hiilgas mitmekesiste takistustega, aga kuidagi saime läbi mülgaste ja rägastike soovitud sihtkohta.
Aitäh peitmast!

Oleks teadnud, et see on sihuke "rada", siis oleks ikkagi Esna mõisa juurest läinud. Teiselt poolt saab tegelikult ilma eramaale põikamata läbi. Aitäh!

Kaardilt tundus nagu kerge jalutuskäik metsas :P kohapeal selgus, et päris nii see polnud aga mitteleiuga koju minna ka ei tahtnud, seega hüplesin kuivemat pinda leides kabelini, varustasin end vajaminevate numbritega ning leidsin ka aarde. Kahju, tõeliselt kahju, et sinna normaalset rada pidi ei saa, sest kabel ise on vägev ja kindlasti külastamist väärt!

Igal aardel on ikka oma aeg. See siin ootas kaua oma aega ja näe, ära ootas selle õige hetke. Oviiride suguvõsa on koos käinud 1964.a alates igal suvel, ühtegi korda pole vahele jäänud. Seega täna toimus 60. kokkutulek. Siin, Esna mõisas, korraldajaks Siiri ja Mihkel Oviiri lapselaps Anna Neivelt. Hästi tore üritus oli - lauldi, tantsiti, mängiti ja suheldi inimestega, keda polnud aasta jooksul nähtud. Vaadati üle, mis on toimunud selle aasta jooksul. Tuli välja, et käidi lausa kahel korral kauge sugulase Evald Oviri haual Meru mäe jalamil Tansaanias.

Me jätsime mingi hetk kokkutuleku melu ja suundusime mööda sisseniidetud radu kabeli poole. Imetlesime kabelit, tegime arvutused ja leidsime aarde. Logimise hetkel tuli meelde, et mul on ju paar TB'd autos ootamas, aga kahjuks olin maha unustanud.

Meil oli au otse mõisaõuelt aarde suunas kõndida. Nimelt leidis mõisas aset Mihkli suguvõsa kokkutulek, nii et sai isegi mõisa sisse minna. Aga see selleks... Teekond kabelini oli mõnus jalutuskäik metsarajal. Kabel ise üllatavalt suur. Arvutused tegi Mihkel ja aarde leidis ka Mihkel.

Esimene väljakutse oli leida õige rada. Lõpuks õnnestus. Kuna mul oli rada kuiv, siis pidin vaid taimede vahelt läbi lipsamisega tegelema.
Teine väljakutse oli aru saada, et peitja on numbrid ja arvud omavahel sassi ajanud ning komakohti ta ka ei vist märganud. Kuid kuna koordinaatides on üldjuhul positiivsed arvud, siis jõudsin loogika abil rohelise geokontrollini ning leidsin aarde. Selline kinnitusviisi poleks ise kasutanud, aga mis teha.

Carole meeldis see teekond kõige rohkem.Aitäh!

Auto sai jäetud sinna kuhu vaja, rada läbitud, kabel leitud, aare logitud. Aitäh.

Oh sa rist ja viletsus, kus on alles palverännaku tee. Kuskil kolmandiku maa peal leidsin end mõtlemast, et kui palju lihtsam oleks olnud, kui oleks autos vedelenud kalamehekummikud jalga pannud. Kuidagi õnnestus selles mudarajas suurt vett vältida, et otse mauhh sisse ei astunud, aga kuna ülevalt kallas kaela, siis kõik mis jope servast allpool, sai ikka korralikult võsa käest vett. Pükstest oli savi, sest need kuvasid kiirest jalga ära, aga saapad/sokid lirtsusid veel palju tunde, enne kui georetke lõpuks koju jõudsin. Siiski, koht on väärt külastamist, ning äiksekõmina saatel seal metsasügavuses seista oli ka omamoodi sürr. Aitäh!

Paar aastat tagasi sai suveseikluse käigus siin käidud, siis aga polnud nii palju aega, et midagi arvutada. Täna sai uuesti siia teekond ette võetud. Sõitsime Kodasema keskuse juurde. Seletasime sealsetele inimestele,et soovime minna kabeli juurde ja uurisime, kuhu me auto võiks jätta. Lubati lahkesti teiste autode kõrvale panna. Lisati veel, et teele on kukkunud suur puu. Sellest me küll ei hoolinud,millal enne on see meid takistanud. Takistuseks sai aga hoopiski vesi, pidime vaatama, kuhu ja kuidas astuda, et mitte jalgu märjaks teha.
Kohale jõudes sai uuesti kabelis olevad pingid üle loetud. Vajalikke arvudega kivid leitud ja arvutused tehtud. Kabelist aardeni oli tee mõnusalt kuiv.
Auto juurde tagasi jõudes tänasime pererahvast. Ja georetk võis jätkuda.
Tänud

Soovitatud parkimiskoha poole liikudes märkasime juba eemalt hoone juures autosid ja õues liikuvaid inimesi. Mahajäetud see klooster kindlasti enam pole, tundub täitsa aktiivses kasutuses olevat. Pererahvalt uurisime, kas võime seal parkida ja kabelit uudistama minna. Saime lahkelt loa ja suundusime sinnapoole, kust rada pidi algama. Esimese hooga sattusime võssa, kuid õnneks kiirelt ikka ka õigele rajale jõudsime. Kahjuks selgus üsna varsti, et see ikka väga vesine ja mudane astumine ja tossudega oli tükk tegemist ja mätastel hüplemist ning langenud puudel turnimist, et jalad enam-vähem kuivaks jääksid. Kabeli juures leidsime otsitavad objektid, tegime vajalikud arvutused ja oligi lõpu asukoht teada. Aardeni oli juba väga mõnus astumine. Aitäh väikese hommikuse seikluse eest!

Hea vaadata, et see koht on korda tehtud.

Siin sumasin plätudes ja koos krantsiga rajale. Vahepeal oli ka üsna porine nii, et väike mudaravi jalgadele taas tehtud. Kabel oli igati äge. Isegi miskid täitsa tegusad pingid olid kohale tassitud. Imetlesime veidi ringi ja siirdusime lõppu. Tänud toreda paiga tutvustamise eest!

Soovitatud parklast alustades oli algul väike hämming. Ei suutnud kuidagi ligipääsu kabelile leida ja tundus, et tuleb läbi võsa rammima asuda. Õnneks leidsin õigel hetkel ikka raja ka üles. See oli aga praegusel ajal üsna vesine ja tossudes seda läbida, osutus üsna keeruliseks kuid tehtavaks. Surusin siis mudasse kitse, põdra, koera ja karu jälgede kõrvale ka enda omad. Kabelini jõudes oli mõistatus ilusti üheselt arusaadav ja lahenes muretult. Pärast kabeliga tutvumist ja aarde poolde suundumist, märkasin et ma pole üksi. Endalegi üllatuseks leidsin sealt kolamas veel ühe toreda proua. Tervitasime ning jätkasin oma asjatamist. Logiraamatust tänase päevaga sissekannet ei leidnud, seega jäi mulle selgusetuks. Mis asju see proua küll seal ajada võis.

Tänud.

Leitud. Esna mõisa vaatasime möödasõidul. Auto jäi soovitatud paika. Edasi mööda lindikestega tähistatud rada kabelini. Rada oli paremini läbitav kummikutega. Kabelis oli kohal ilus ja uhke valvur. Kahjuks ei osanud me tema sealolekut ette aimata ja meie häälte peale lendas ta kabelist välja. Ilus suur kakuline. Koht oli omaette lummav. Arvutused tehtud, suundusime logima. Ilma juhatusega poleks sellist kohta avastanud. Suured tänud!

Tee kabelini oli lindikestega tähistaud ja seetõttu oli õige teeotsa leidmine lihtne. Metsaalune oli veel veidi lumine aga kabeli juures künkal lund enam polnud. Kabeliaias arvutuste tegemisel sain õnneks kohe peitja vigasest juhendist aru ja sain esimesel katsel koha usaldusväärsed koordinaadid kuhu edasi suunduda.

Kloostri sissesõidutee oli lumme tuisanud ja raja alguse tabamine samuti raske. Kui neist raskustest üle saime, oli ülejäänu juba nauditav jalutuskäik lumisel metsarajal. Enne kabelit ragises midagi lume all, aga jalad jäid kenasti kuivaks. Arvutused said ilma juustekatkumisteta tehtud ja koordinaadid näitasid sobivasse kaugusse, kus ootaski kobe laegas. Ilus jalutuskäik, väga hea, et selline lähenemistee leiti! Aitäh!

See oli küll üks kena kohakene, tänud juhatamast.

Nähtud, leitud. Sai ikka püksisääred märjaks võsas.Aga no, kes ennast ise blondik värvib, võtab blondi karma külge :)

Parkla asukoht muudetud vastavalt GC koordinaatidele.

Parkisin auto soovitatud parkimistkohta ja hakkasin vaatama, mis edasi saab. Kirjelduses kirjas, et mõisa ligi mitte minna. Võtsin siis üksratta ja üritasin mõisast võimalikult suure kaarega mööduda. õnneks keegi pahandama ei hakanud. Ei taibanud matkasaapaidki jalga panna, kuigi tagantjärgi selgus, et see oli viga. Koprad olid silla kõrvale tammi ehitanud ja vesi vulises üle tee. Päris kuiva rada ei õnnestunudki leida, aga õnneks jalad liiga märjaks ka ei saanud. Pärast läks rada uuesti kuivemaks ja kohati kannatas isegi üksrattaga sõita ja nii ma kabelini jÕudsingi. Kivid leidsin ka, liitsin numbrid kokku ja panin tulemuse navisse. KOht tundus küll veider, kontrollisin veelkord numbrid üle ja sain sama tulemuse. Hakkasin siis minema, aga maastik láks ikka väga mädaks ära kätte. Hakkasin siis uuesti kirjeldust lugema, et äkki mingi numbriga eksinud. No muidugi, olin unustanud korrigeerimiskonstandi otsa liita. Tegin uued arvutused ja koht tuli palju loogilisem. Selgus, et olin aardest veerand kilomeetrit mööda põrutanud. Eks siis ots ringi ja tagasi. Seekord jõudsin ilma uppumata kohale ja sain ka logi ilusti kirja. Alles hiljem sain aru, et tegelikult oleks pidanud hoopis teisest suunast lähenema. Aga parkla koordinaat tasuks küll ära muuta, või hoopis alguspunkt panna raja algusesse, hoiaks sarnased eksimused ära. Aitäh peitjale.

Leitud!

Tänase Järvamaa geotuuri viimaseks aardeks võtsime selle ette. Õigemini küll tegin selle matka ise üksi jooksuga ära, Anna ei soostunud enam end liigutama. Jäi soovitatud parkimiskohas autot valvama. Võtsin siis ise raja ette, et see joostes läbida. Paraku oli rada kohati väga niiske ja märg ning seal tuli hoolikalt teed valida, vahepeal pikalikukkunud puudel käia, aga kokkuvõttes jäid jalad ikka kuivaks.

Kohapeal läks kiirelt ja loogiliselt. Arvutused sain tehtud ning aare ise tuli välja täpselt õiges kohas. Nüüd siis jäi veel tagasitee, mis ei olnud vahepeal kuivemaks saanud. Vaid kurk hakkas kuivama. Õnneks oli autos vett piisavalt ning sain oma janu kustutatud. Täname aarde ning paiga tutvustamise eest!

Leitud!