Järvakandi mõis
Kirjeldus
1485. aastal esmamainitud Järvakandi mõis rajati arvatavasti aastatel 1464–1485. 1485. aastal jagas Arndt Wietinghoff oma venna nõusolekul talle kuuluvad valdused kahe poja vahel. Poeg Arndt sai Järvakandi mõisa ning Fromhold Kehtna (Hof Kechenell) ja Ohekatku (Odenkolk) mõisa. Mõisasüdames oli Järvakandi vasallilinnus.
16. sajandil kuulus mõis Tiesenhausenitele. 1530. aastal läänistas ordumeister Wolter von Plettenberg Järvakandi linnuse/mõisa Fabian von Tiesenhausenile ja järgnevalt oli mõisa pärija Fabian von Tiesenhausen (surn. 1558), Elert von Tiesenhausen / Eilart von Tysenhusen (surn. 1601), Eestimaa maanõunik 1594–1597 ja Paide asehaldur (1601).
Elert (Eilhard) von Tiesenhauseni tütar Gerdruta Tiesenhausen (surn. 1654) viis abieluga Hermann von Wrangelliga (tapetud 1626) Elistverest, Järvakandi mõisa Wrangellide kätte. 17. sajandil olid omanikud Wrangellid, 1672. aastal müüs parun Hermann, Hermanni p Wrangell (surn. 1675) mõisa leitnant ja meeskohtunik Fromhold Jürgen, Otto p Wrangellile. 1687. aasta Eestimaa reduktsioonikomisjoni otsusega vabastati Järvakandi reduktsioonist, kuna mõisad on olnud 1464. aastast eravalduses. 1696. aastal oli mõisaomanik Fromhold Jürgen, Otto p von Wrangell (surn. 1709). 1706. aastal naasis Johann Jürgen, Fromhold Jürgeni p von Wrangell Prantsusmaalt ja asus alates 1706. aasta lihavõtetest valdama oma isa tühjaksjäänud mõisat. Fromhold Jürgen von Wrangell (+1709) lesk, Margaretha Sophie von Stryk ja poeg Johann Jürgen von Wrangell surid 1710 katku. Mõisa päris Johann Jürgen von Wrangelli tütar Agneta Margaretha von Kaulbars (sünd. Wrangell). Agneta Margaretha von Kaulbars. Tema abikaasa Hermann Johann, Johanni p von Kaulbars müüs Järvakandi mõisa oma abikaasa ja ämma Marie Elisabeth von Wrangelli (sünd von Berg) nõusolekul 1731. aastal maanõunik Päri Jacob Johann von Bergile.
1743. aastal omandas mõisa Karl Friedrich Johann von Staal, kes tõi ka Järvakandi arendamisse silmapaistvamaid muutusi. Staalide käes oli mõis 48 aastat. 1791. aastal läks mõis abielu kaudu Taubedele. 1891. aastal omandasid mõisa Hoyningen-Huenede perekond.
1905. aastal mõisa peahoone ning mitmed kõrvalhooned põletati maha ning 1911. aastal ostis rüüstatud mõisa Aleksander von Harpe. Harpe uuendas mitmeid kõrvalhooneid ning plaanis taastada ka peahoone, kuid 1919. aastal mõis võõrandati ning idee ei teostunud.
Staalide ajal 1770. aastatel valmis uhke peahoone, mille ehitamisel kasutati ka omaaegse linnuse osi (keldrid on säilinud tänaseni). Majas paiknes ka omanik Karl Friedrich Johann von Staali (1721–1789) kunsti- ja raamatukogu, mida on peetud üheks väärtuslikumaks koguks kogu Liivi- ja Eestimaal.
1820. aastatel lasi Karl Otto Frommhold von Taube (1800–1873) ehitada mõisa peahoone põhjalikult kõrgklassitsistlikus stiilis ümber. Sellega sai Järvakandi mõisakompleks ka üheks parimaks ja suurejoonelisemaks klassitsismi näiteks Eestis.
Häärber oli kahekorruseline kivihoone, mille esifassaadi kaunistas kaheksa sambaga portikus. Hoone esi- ja tagaküljel olid tunduvalt eendatud külgrisaliidid, mida ilmestasid laiad veneetsia kaaraknad ning ehtisid lamedad kolmnurkfrontoonid. Hoonet kattis madal kelpkatus. Eluruumid asusid teisel korrusel, esimesel korrusel olid saal ja esindusruumid.
Pärast 1891. aastal Hoyningen-Huenede kätte minekut ehitati peahoone ümber ja lisati sellele juugendlikke jooni. Arvatav projekti autor oli Arthur von Hoyningen-Huene.
Pärast 1905. aasta mõisahoonete põlemist asus 1911. aastal mõisa ostnud Harpe ka peahoonet taastama. Peahoone oli projekteeritud uhke juugendbarokliku ehitisena, kuid 1919. aastal jäi ehitus mõisa võõrandamise tõttu pooleli, ajutine katus hävis hiljem ning peahoone jäi varemetesse. Tänapäeval on mõisa peahoonest säilinud vaid võssakasvanud müürid.
BYOP
1485. aastal esmamainitud Järvakandi mõis rajati arvatavasti aastatel 1464–1485. 1485. aastal jagas Arndt Wietinghoff oma venna nõusolekul talle kuuluvad valdused kahe poja vahel. Poeg Arndt sai Järvakandi mõisa ning Fromhold Kehtna (Hof Kechenell) ja Ohekatku (Odenkolk) mõisa. Mõisasüdames oli Järvakandi vasallilinnus.
16. sajandil kuulus mõis Tiesenhausenitele. 1530. aastal läänistas ordumeister Wolter von Plettenberg Järvakandi linnuse/mõisa Fabian von Tiesenhausenile ja järgnevalt oli mõisa pärija Fabian von Tiesenhausen (surn. 1558), Elert von Tiesenhausen / Eilart von Tysenhusen (surn. 1601), Eestimaa maanõunik 1594–1597 ja Paide asehaldur (1601).
Elert (Eilhard) von Tiesenhauseni tütar Gerdruta Tiesenhausen (surn. 1654) viis abieluga Hermann von Wrangelliga (tapetud 1626) Elistverest, Järvakandi mõisa Wrangellide kätte. 17. sajandil olid omanikud Wrangellid, 1672. aastal müüs parun Hermann, Hermanni p Wrangell (surn. 1675) mõisa leitnant ja meeskohtunik Fromhold Jürgen, Otto p Wrangellile. 1687. aasta Eestimaa reduktsioonikomisjoni otsusega vabastati Järvakandi reduktsioonist, kuna mõisad on olnud 1464. aastast eravalduses. 1696. aastal oli mõisaomanik Fromhold Jürgen, Otto p von Wrangell (surn. 1709). 1706. aastal naasis Johann Jürgen, Fromhold Jürgeni p von Wrangell Prantsusmaalt ja asus alates 1706. aasta lihavõtetest valdama oma isa tühjaksjäänud mõisat. Fromhold Jürgen von Wrangell (+1709) lesk, Margaretha Sophie von Stryk ja poeg Johann Jürgen von Wrangell surid 1710 katku. Mõisa päris Johann Jürgen von Wrangelli tütar Agneta Margaretha von Kaulbars (sünd. Wrangell). Agneta Margaretha von Kaulbars. Tema abikaasa Hermann Johann, Johanni p von Kaulbars müüs Järvakandi mõisa oma abikaasa ja ämma Marie Elisabeth von Wrangelli (sünd von Berg) nõusolekul 1731. aastal maanõunik Päri Jacob Johann von Bergile.
1743. aastal omandas mõisa Karl Friedrich Johann von Staal, kes tõi ka Järvakandi arendamisse silmapaistvamaid muutusi. Staalide käes oli mõis 48 aastat. 1791. aastal läks mõis abielu kaudu Taubedele. 1891. aastal omandasid mõisa Hoyningen-Huenede perekond.
1905. aastal mõisa peahoone ning mitmed kõrvalhooned põletati maha ning 1911. aastal ostis rüüstatud mõisa Aleksander von Harpe. Harpe uuendas mitmeid kõrvalhooneid ning plaanis taastada ka peahoone, kuid 1919. aastal mõis võõrandati ning idee ei teostunud.
Staalide ajal 1770. aastatel valmis uhke peahoone, mille ehitamisel kasutati ka omaaegse linnuse osi (keldrid on säilinud tänaseni). Majas paiknes ka omanik Karl Friedrich Johann von Staali (1721–1789) kunsti- ja raamatukogu, mida on peetud üheks väärtuslikumaks koguks kogu Liivi- ja Eestimaal.
1820. aastatel lasi Karl Otto Frommhold von Taube (1800–1873) ehitada mõisa peahoone põhjalikult kõrgklassitsistlikus stiilis ümber. Sellega sai Järvakandi mõisakompleks ka üheks parimaks ja suurejoonelisemaks klassitsismi näiteks Eestis.
Häärber oli kahekorruseline kivihoone, mille esifassaadi kaunistas kaheksa sambaga portikus. Hoone esi- ja tagaküljel olid tunduvalt eendatud külgrisaliidid, mida ilmestasid laiad veneetsia kaaraknad ning ehtisid lamedad kolmnurkfrontoonid. Hoonet kattis madal kelpkatus. Eluruumid asusid teisel korrusel, esimesel korrusel olid saal ja esindusruumid.
Pärast 1891. aastal Hoyningen-Huenede kätte minekut ehitati peahoone ümber ja lisati sellele juugendlikke jooni. Arvatav projekti autor oli Arthur von Hoyningen-Huene.
Pärast 1905. aasta mõisahoonete põlemist asus 1911. aastal mõisa ostnud Harpe ka peahoonet taastama. Peahoone oli projekteeritud uhke juugendbarokliku ehitisena, kuid 1919. aastal jäi ehitus mõisa võõrandamise tõttu pooleli, ajutine katus hävis hiljem ning peahoone jäi varemetesse. Tänapäeval on mõisa peahoonest säilinud vaid võssakasvanud müürid.
BYOP
Läheduses olevad aarded
Logiteadete statistika
Logiteated
Kiire leid, täname!
Paar müürijuppi olid veel mõisast püsti, huvitav valge mänd seisis teel varemeteni. Natuke sai ikka ringe tehtud, enne kui aare end avaldas. Aitäh peitmast!
Üle pika aja Eesti geopeituse aarete jahil. Peale Lonni Valgusmajas toimunud sünnipäevapidu hea aare koduteel otsimiseks. Aitäh!
Meie otsingutel hoiti kiivalt silma peal. Ükshetk sai tal vist küllalt ja jättis koera enda asemele vaatama. Aare muidu korras.
Tuttav koht. Olen siin varem viibinud, kas siis aaret otsides või mingeid andmeid kogudes. Täpselt ei mäleta. Aitäh aarde eest!
Sellest mõisast on kahjuks väga vähe järgi jäänud, aga tops sai leitud. Tänan.
Siin küll varem käinud, aga minu peas see vana mõis nii muljetavaldavalt suur ei olnud. Hiilgeajal oleks tahtnud siin olla.. Aitäh!
Tänase geotuuri viimane aare tõi meid siia kunagise uhke mõisa imposantsete müüri fragmentide juurde. Väga võimas vaatepilt. Veidi otsimist ja peagi saime aardeleiu kirja panna. Tänan siia kutsumast.
Siin on käidud kunagi ühte teist aaret otsimas aga otse nende peahoone varemete juurde ma polnudki tulnud. Oli tore ka siitpoolt seda kohta kaeda. Eks mõis oli oma aja ja piirkonna kohta uhke, sellest mõistast kuuleb lugusid ja legende ikka siit sealt. Maastikul on kenasti näha kunagised teed ja kuidas need olid projitseeritud otse mõisa peahoonest välja. Et maastik kõneleb selle koha hiilguse kohta veel siiani.
Igastahes aitäh siia toomast.
Tops oli oma peidikust jalga lasknud, vedeles keset maad. Pistsin ta tagasi sinna, kust arvasin, et ta ennem olla võis. Viimane nimi logiraamatus oli teeneka mängija oma, teda küll lohakas tegutsemises kahtlustada ei julgeks. Tänan.
Tänud tutvustamast mõisa ja lisatud korraliku kirjelduse eest!
Sai kenasti leitud. Aitäh.
Tegime pisikese geotuuri. Aitäh aarde eest!
Teel Kesk-Eestisse Stand-up ettendusele, tuli ikka vahepeal ka mõni aare noppida :)
Tänud aarde eest!
Aitüma aarde eest !
Aardele lähenedes oli täielik deja vu tunne, et olen siin olnud ja selle aarde juba leidnud. Aga miks siis pole ei GP ega GC lehel mu logi? Kavatsesin logiraamatust oma logi üles leida tõestamaks, et see aare mul juba leitud. Plaan oli hea kuni selle hetkeni kui suurelt teelt ära keerasime - sellist teed siin küll varem polnud! Ja mõisa nähes - sellist mõisa ma pole küll varem näinud! Ok, my bad, võib-olla ajasin mingi teise aardega segi. Vähemalt leidsin aarde enne kui autost välja sain. Topsi kaas paistis kaugele. Tänan lahedat kohta tutvustamast!
Leitud.
Tänud aarde eest 💞
Eelmise päeva sündmus kutsus meid Haapsallu. Lahke linn pakkus meile imelises kohas ööbimise. Aga loomulikult ei kulge geopeituri teekond koju mitte kõige otsemat teed, vaid ikka läbi leidmata aardeid. Neid otsides ja logides. Nõnda saigi kodutee taas toredaks. Aitäh
Kui juba Järvakandi kanti sattusime, siis suskasime nimed kirja. Aitäh!
Seda kohta varemgi nähtud, täna siis pisut pikemalt peatusime ja panime nimed kirja.
Eks siin on varemgi käidud ning tuleb veel tagasi ka tulla. Aare jäi kiirelt silma kuigi oli soov kõvasti varem juba otsima hakata. Aitäh!
Leitud.
Õnneks tops eemal varisemisohtlikumatest kohtadest. Logi kirja ja edasi järgmiste aarete poole. Tänud aarde eest!
Küll on tore, et on põhjust pikal teel peatus teha. Leid tuli kergelt. Suur aitäh seda lugu tuvustamast!
Varemete massiivsuse järgi tundub, et päris uhke mõisahoone on siin kunagi olnud. Tänud siinset ajalugu tutvustamast!
Sellisest kohast varem ei teadnudki. Algul otsisime loogilistest kohtadest. Kui nendest kohtadest midagi ei leidnud, siis otsisime koordinaatidelt. Oli juba ka viimane aeg nimed kirja saada, enne kui mugud hakkasid peale pressima.
Leitud.Aitäh
