Kanaküla

Olen siin kindlasti kunagi käinud, samas miskipärast oli see logimata. Nüüd siis väike sirutus, aitäh!

Millalgi ammu koordinaadid võetud ja nüüd sai siis ka lõpus ära käidud. Aitäh peitjale! 🙂

Kanaküla aaret nägin juba mõni aasta tagasi, kui siitsamast nullist eemal põhja pool sai Kaitseliiduga manöövritel oldud. Alla kilomeetri oli nullini aga õppuste käigus ju otsima ei lähe. Aga teadmine selle aarde olemasolust oli kuklas kogu aeg olemas. Tänase päeva peaplaan oli Kääbiku aarde külastus. Seega tasus end juba 10 hommikul pannkookide söömisega alustada, lõunaks liikuma saada, isa poolt läbi hüpata, Pärnus shoppamas käia, et Liisile vähe veekindlamad pastlad hankida ja mingi kella 1430 paiku siis aarde nullini jõuda. Ja ka siis oli vaja kõigepealt äge kohalik pood üle vaadata ning müüjaga maast ja ilmast vestelda. Ning viimane lihv enne aarde nulli äravõtmist oli üle rappida karu kombel ka mesitaru ning sealt head ja paremat võtta. Mett on meil kodustest mesilastest omalgi, õnneks leidus seal tarus ka muud peale mee.

Igastahes jalutasime nullist lõppu. Väga kummaline maastik on siin lõpus, nagu oleks suurt kogust inimtegevust oma elu jooksul näinud aga ei suutnud ära tuvastada, et mis siin siis tehtud on või pole hoopiski? Aardevalvur oli väga äge, meeldis väga. Aitäh lihtsalt ja kiiresti võetava multi eest.

Ahjaa. Pärast aarde juurest ärasõitmist see mesitaru värk ikka kummitas ajus ja kuskilt kangastus, et on ka kohalik bänd nimega "Tolmunud mesipuu" olemas. Kuulasime seda sõidu pealt aga pole vist meie maitse :)

Kanakülas me algus-ja lõpp-punkti vahel põikasime ka kohalikku kauplusse kohvi jooma ja soovitaks seda täiega,selle interjöör on ikka mingi külapoe kohta üllatavalt stiilne.Või kus sa üldse nii ilusat toidupoodi näed?Aga aare ka ju kaunis kohas.Aitäh tutvustamast!

Mingil paariaasta taguses ajas sai möödasõidul lõpu koordinaadid hangitud ja siis kordi niisama mööda sõidetud. Täna olin teel taas Viljandist Pärnu poole ja liikusin vaba programmi alusel, seega kiiret ei kuhugi, Panin auto parklasse ja nagu viimane idioot müttasin mööda jäeveert kohale. Poolel teel olles vaatasin küll kaarti, et jumal küll, peaaegu et aardeni läheb ju lausa tee, aga juba oli hilja. Vähemalt tagasi tulin valge inimese kombel. Tänud selle toreda Kanaküla tutvustuse ja multi eest.

Alguspunktini jõudmisega oli tükk tegu, kuna autod aina voorisid. Teises punktis läks väga lihtsalt. Eemalt jäi meile juba arvatav peidukoht silma. Aare korras. Täname!

Eks jutt Kadri logis. Vähemalt osa aega püüdsin ka joonel püsida. Olin kah. Tänan.

Oeh... oh.. ah.. oehhhh...
Ma küll ei tea, millega olin(olime) ära teeninud sellise seikluse, mis meile siin osaks sai.
Nullis läks justkui hästi, numbrid said välja loetud, pildistatud igaks setmeks ja gepsu löödud. Lihtne, eksju?

Ja siis läks jamaks. Geps loopis koordinaate lahke käega küll ühele, küll teisele poole vett. Sai siis piilutud üht, siis teist suunda.

Maa-amet pakkus kuskile nende kahe vahele.

Igastahes sain ma korralikult samme koguda, ühe kinga (loomulikult ei vaja ju "väike matk" mingeid kummikuid) mutta uputada, välja õngitseda, et siis teisega sisse vajuda. Vihmahooaeg on madalamad kohad tümaks muutnud.
Palju puuke ma kaasa võtsin, sellele ei taha mõeldagi. Sääsed, Sääsed, Sääsed. Porised teksad.
Ühesõnaga, täpselt see, mis pani mind imestama silte "lapsesõbralik", "loomasõbralik", "väike matk"..
Marssisin juba loobumismõtetega auto juurde, kui haarasin veel viimase kõrre ja küsisin sõpradelt, kummale poole vett see punkt siis jääda ikkagi võiks...
...ja läksin jälle sinna, kuhu me ju ennegi olime läinud...

Jälgisin radu ja rohkem oletasin, kui abivahendeid usaldasin...

Lõpuks sain topsile käpad taha. Ja GPS loopis aarde juures ikka vabalt siia-sinna.
Aardeni ~100m, aardeni ~60m ja ometi oli mul sel hetkel tops peos. Sellist jama pole ma veel kogenud.
(Paar tundi hiljem Tohvril olles toimis kõik perfektselt.)
Igastahes jääb see Kanaküla aare nüüd pikaks ajaks meelde, samas võttis isu täna veel kuskile aardejahile minna. Läksime hoopis kukeseenejahile...

Aarde ja kummalise kogemuse eest aitäh!

Leitud

Seekord polnud kiiret Kanakülast läbikihutamisega. Lõppkoordinaadid said kirja. Lõpus olid kanas, kased ja muud puud. Teatud reservatsiooniga võib nõustuda vihje mitmusega, pigem oleks seal sama asi ainsuses. Tänud kutsumast

Pidulik 500 ja nii toreda üllatusega lõpus. Saime muusikaga lausa tähistada. Äge!

????

Leitud

Pärnu-Viljandi pildistasime akvaariumi, külastasime suletud lottemaa parklat ning tutvusime selle taga asuva uusarendusega, uurisime üht infotahvlit geopeiturl moodi ja jalutasime mööda asfalti kanala poole. Korraks ehmatas meid peitja ning aarde tüüp. Lõpus arvas Aare, et see on ju parkimisandur.

Kiire peatus ja väike jalutuskäik nagu lubatud. Tore aare, tänud!

Leitud toetus- ja tänutuuri raames teel Pärnust Viljandi. Tee viis ilusti mööda ja tutvusime vaatamiseks pakutavaga. Aitäh!

Ja ikka edasi, Viljandi ootab.

Tänane menüü: 600 kilomeetrit ja kuus tööampsu Pukal, Põhja-Sakala vallas ja Pärnus. Nende vahel mõned aarded Rõngus, Võhmas ja teel Võhmast Pärnusse. See sai kolmandaks leiuks. Nullis ei läinud kaua, lõppu sisse tippides kahtlesin pisut, aga lõpus oli siiski nii küla kui kana. Lõpp hea, aare hea. Aitäh peitjaile!

Möödasõidul oli hea põhjus teha üks metsapeatus. Tänud!

Leitud

Teel traditsioonilisele talvisele metsaretkele otsustasime ka paar kiiret aardepeatust teha. Siit on palju läbi sõidetud, aga seni pole olnud põhjust peatust teha. Koordinaadid leidsime kiirelt, lõpus oli veidi rohkem tiirutamist. Null oli tegelikult enam-vähem täpne, aga vihje tundus meie jaoks pigem natuke eksitav. Toredalt temaatiline teostus. Aitäh!

Kaks aastat hiljem sai ka aare logitud. Vaene kana on hirmust kangeks jäänud.

Tundus kiire ja lihtne multi ja nii oligi. Aitäh!

Sääsed toidetud ja aare leitud. Aitäh!

Leitud

Läksin geo-kitse jälgedes, pool vihjet pidas paika, seega logitud

Õhtu lõpetuseks otsustasime Kanakülas aarde koordinaadid leida ja võimalusel ka aarde enda üle vaadata. Õnnestus. Mis viga liigelda, kui kaardilugeja kõrval - peale pisukest metsavaheteedel sõitmist jõudsimegi Kanakülla. Tiit astus kindlal sammul ühes suunas ja tal oli õigus-koordinaadid olidki seal. Vaatasime, et lõpp-punkt pole kaugel ja kuigi oli pimenemas, jõudsime Kanaküla metsakana ehmatamas ära käia ja saime logi kirja. Aitäh peitjale!

Tänud peitjale!

Jätsin juhendi ja karbile sai mängu kirjad kleebitud. Logimiseks ruumi jagub.

Leitud.

Mõnus peidupaik, aitäh ka vihje eest, see aitas hästi.