Kellakoti saar

Leidsime. Tänud peitjale

Mustakannult Kellakotile vaadates paistis ees kõrkjatevälu, õnneks leidsin üles varasemate jäljed ja neid mööd liginesingi nulli. Aare tõi taas naeratuse näole, aitäh peitjale!

Mesipuu poolt tulles ei osanudki kohe head rada valida. Sai siis üsna otse mindud ja erinevat maastikku proovitud. Hundinuiad on, vaatamata külmale, sel talvel mulle korduvalt tähendanud vesist jalgealust. Seetõttu olin neid nähes väga ettevaatlik. Seekord pääsesime kuivalt. Kõrkjad, mis suvel takistasid aardele ligipääsu, sai nüüd kõik krõpsti katki astuda. Saarele jõudes panin kohe jälge mööda üles välja, aga polnudki vaja. Peale logimist võtsime suuna otse parkla poole. Aitäh!

Siia kunagi SUPiga lähenemisteed ei leidnudki. Kõrkjad olid igal pool väga tihedalt koos ning lõpuks sai loobutud. Täna järgisin aga hoopis teist Anni tarkust - kus hundinui, sinna me ei lähe. Va siis kui need on beebi hundinuiad või kui muud valikut pole. Anni oli juba mäe otsas kui sain talle hõigatud, et leitud. Aitäh! EVEJ

Ilmataat andis vapustava ilma ja nii see logitud saabki. Väga kaunis aare.

Tänase veehoidla geotuuri kolmas aare. Aarde teostus on saare nime kohane. Täitsa lõbus. Tänan.

Selle aarde nimi põhjustas vist kõige rohkem põnevust, et mis teostus siis siiv veel ees ootab. Ja täpselt nagu nimi väidab, nii ka oli. Taas mõnus hea tuju teostus :D Aitähhid

leitud

Neljas saar, ikka täpselt nii, nagu jäljed ees läksid. Siin oli lisaks üks teine osav jäljemeister tegutsenud, tuli tähele panna, et saarevallutajate jälgi ei kaotaks ja teelt ei eksiks, ning hoolikas olla, et kopra auku ei astuks.
Aga aare oli väga lahedalt temaatiline, suurim tänu!

otsustasime ilmaolusid ära kasutada Paunküla veehoidlal. parkisime auto paadilaenutuse juurde ja asusime teele. see siin olk neljas aare j meie lemmik, nii teostuselt kui kohaliku neljajalgse kogukonna toimetamiste jälgede tõttu. aitäh ja fp.

Võtsime päeva alul kolm "piiluparti" Märdi juurest, lisaks kahele oma sup lauale. Siis sõitsime keset linna nendega reklaami tegema ja saime poisid töölt kätte. Kohapeal oli tõeline telk laager ümber järve iga vaba maatüki peal. Parklas siiski kohti oli. Ettevalmistasime sõiduvahendid ning suundusime parmude saatel veele. Taas teemakohane aare. Nagu kahel eelmiselgi, oli siin ka sobiv randumispaik aarde lähedal. Rada viis aardeni nagu keegi käiks siin regulaarselt kuigi olime alles esimesed sellel aastal peale 2024 august/september külastusi. Seda kas kell õiget aega näitas ma ei mäleta. Kotid olid kuivad. Väga sürr taimelabürint. Thank you -laur-
For cache GC9DMFT Logged 20 July 2025 14:51 by kaits747

Proovisin, mis ma proovisin, nii SUPi kui kummipaadiga, ei leidnud õiget lähenemisnurka, ikka jäi nii 100+ meetrit puudu.

Paunküla neljas, ootasin juba huviga kellakotti. Kotti silmasin kohe, kella hiljem.

Väike matk kannu juurest. Kõigepealt nägin kotti ja siis jäi ka kell lõpuks silma. Iga kell on vähemalt kaks korda ööpäevas õige.

Ja nüüd väike 2km matk paunküla puhkekeskuse suunas vastu tuult.

Vanad eestlased oli irmsaste ropud ja kellakoti nimelist sõna olen mitmel pool kohanud. Näitena folklore.ee "fraseologismide sõnaraamatust" -
Veike nagu kellakoti kara - veikse kasvuga.

Siin mingit roppus meid ees ei oodanud. Teostus oli hoopis teisipidi väga muhe. Aitäh.

Viimase aarde, mis meil siit veel võtta oli, juurde viis taas geomaantee. Kell ei klappinud küll päris meie omaga, aga ei hakanud seda õigemaks ka panema. Panime nimed kirja ja võtsime suuna tagasi auto juurde. Meie matk kestis täna siin tund ja 22 minutit ning läbisime 4, 68 km. Aitäh peitjale!

Seapillilt sai suund edasi võetud Kellakoti poole.Mingil hetkel oli lumel paista ka looma ja kahejalgsete radu,paraku mitte minu soovitud suunas edasi minemas.Eemalt paistvate kõrkjate tõttu tegin väikese kaare sisse,kuigi oleks võinud vabalt ka otse vist rammida.Ühel hetkel uurisin kalameeste poolt hüljatud puurauke ja mõõtsin jää paksust.Hinnanguliselt kõva 40 cm ja veel pealegi.Saarel tegin juba vajalikud protseduurid,heitsin pilgu kellale ja kulgesin edasi.Aitüma peitmast

Kas seisev kell takistab elu kulgu? Ta näitab õiget kellaaega kaks korda päevas, tuleb ainult õigel hetkel kellale pilku peale visata...
Aitäh peitjale!

Tänud aarde eest!

Loogiline rada tõi siia samuti kannu juurest. Kõrkjatest läbi minnes tekkis pisikene kartus, et kas ikka kannab aga muret polnud. Taas üks tore lahendus. Tänud!

6km jäämatka leid :)

Tore talvine matk libedal jääl. Tänud aardemeistrile! Väga äge seerija!

Kaks esimest aaret leitud ja seega jääl liikumise soojendus tehtud, võtsime ette pikemad vahemaad. Esialgu ei meeldinud mulle üldse mõte kõrkjate vahele minna, sest seal teatavasti on jää vahel nõrgem kui mujal. Aga Tiit arvas, et kui 40cm, siis sellest vast piisab ka siia parasjagu ja eks ta tegelikult oligi täitsa tugev. Kuidagi õnnestus vahepeal valesse suunda keerata ja peaaegu Mustakannu saareni jõuda, aga siis keerasime siiski õigesse suunda tagasi ja jõudsime ka kellakotti vaatama.
Aare oli saarepoolel, mis lõuna paiku jäi pigem varju ja siin oli üsna kõle ning tuuline, Seapilli saarega ei andnud võrreldagi. Aarde lahendus oli väga kena.

Aitäh peitmast!

Kui eile neid saari põrnitsesin ja midagi kindlat veel ei otsustanud, jäi siiski see mine tea... õhku. Täna kaks esimest aaret külastatud, vaatasin gepsu, et 1,1 km ja teised hoopistükis teises suunas... Aga see kõik ei veennud mind loobuma, hakkasin hoopistükis astuma, kuidas ma ta siia ikka üksi jätan. Vat siin sai ikka libedust, nagu klaas. Aga lõppkokkuvõttes polnud häda midagi, enne saart tuli küll taas väikseid lumekuhilaid läbida, sest kõrkjate vahel neid ikka oli vaheldumisi jääga, aga vaheldusrikkam oligi. Ootamatult kiiresti läks see tee, olin valmis vaevalisemaks teekonnaks. Seadsin oma kella kohalikku aega, oli teine kaunikesti erinev, ja heameel saavutatu üle rinnus pakitsemas, astusin järgmise eesmärgi poole. Tänud peitjale siia järvejääle meelitamast, palju toredam, kui paadimatk kõrkjates.

Kelmika nimega saar. Kohapeal läks veidi aega, et ülessülatada kotisuu ja seda kinnusiduv nöör. Aitäh

Rentisime kohalikust puhkeasutusest paadi ja võtsime ringi ümber järve ette. See siin oleks olnud viies, aga et päike oli juba loojumas ning saart ümbritsev kõrkjaväli ei sisendanud kindlust, siis otsustasime selle siin järgmiseks korraks jätta. Eriti, kuna tundus, et seda saab võtta ka maismaad mööda lähenedes. Eks saame näha...

Leitud

Sai nii hästi pargitud, et sammusin kohe aardest mööda algul :) SUPilaualt sai vesiroose vaadata ja põhi paistis ka kätte. Mõnus :)

Leidsin

Viies peatus seiklusel. Tundus mingi loom piilua meid.