Kurtna mr 51

See oli küll üks number kuus. Kes kuramus nii peenikeste okstega puu otsa ronida saab? Eks ikka keegi, keda maa külgetõmbejõud nii palju ei mõjuta. Õnneks oli käepärast üllas neitsi, kes lendas ja sõudis topsini. Ilma temata oleksin siin kurja vaeva näinud. Kuiv ja korras, tänud peitjale.

Alguses ronisin vales kohas ja siis nägin aarde valvurit. See ronimine oli tehtav. Olin puu otsas kui rahet hakkas sadama.

Võtsin juba suvel hoogu, et võiks Kurtna matkaradadele aardeid otsima minna. Nüüd üks õhtu tegin eeltöö ära ja otsustasin, et täna minek.
Eelneval õhtul kurtsin õele, et ei tea kas ma viitsin... vaata ilma - vihma ja lörtsi lubatakse mingi aeg ja ainult 7 kraadi.
Kuna endale oli lubadus tehtud ja kodus ei viitsinud niisama olla, siis ajasin end vara ülesse ja võtsin suuna Kurtna poole.

Esimese aarde logisin kl8:13.

Tunnike oli nagu tavaline jahe kevadilm ja siis tuli korraks rahet ja järgmiseks 2-3h sadas lund, lörtsi ja vihma. Õnneks sadu oli kerge ja olin end vastavalt riidesse pannud.
Lõuna ajaks olin küll läbi märg, aga õnneks külm polnud.

Kolm aaret jäi leidmata. Ülejäänud leidsin kenasti. Viimase aarde logisin kl14:16 rajal.

Metsas oli vaikne - loomi ja linde ei näinud, kui välja arvata musträhn, kes mind viimase puu ronimise aarde juures uudistama tuli.

Kokkuvõttes tegin pea 25,800 sammu ja 20km. Mets sai risti-rästi läbi kõnnitud.

Aitäh, aardeomanikule, kes on näinud vaeva aarete peitmisel. Soovitan soojalt!

Leitud, tänud!

See aare tundus kõige kahtlasem, et ei tea kas saame ikkalogitud. Hiljem selgus, et hoopistükkis üks teine valmistas palju rohkem peavalu, aga siis me seda veel ei teadnud ja jupi aega sai kukalt kratsitud ja erinevaid meetodeid proovitud, et talle järgi saada. Lõpuks Katrinil ikka õnnestus end vajalikult kõrgusele nihverdada ja nii ta logitud saigi. Tänud aarete eest

Ka minul läksid alguses näpud aardevalvuri kallale, enne kui silmasin loogilist asja. Tänud!

Ronida oli siin lihtsam, kui teise maastik 4 juures, aga aardevalvur eksitas nii palju, et esialgu ei suutnud aaret ennast leida. Aitäh peitmast! Pikem jutt kogu rajast nr 1 juures.

Aitäh matkale kutsumast, pikem logi Kurtna mr 1 juures.

Ida-Virumaa teise päeva leid #68. Eelviimane või paar aaret veel rajal. Märja puu ja libedamat sorti leave-no-trace tallaga tuli pisut mõelda, kuidas jahimehe ära hirmutatud aardevalvurile läheneda. Aaret silmasin alles siis, kui kättpidi valvuri kallale asuma hakkasin. Tänan väga Janikat ja Margust soovitatava aarde eest!

JAILBREAK ´24

15944.

Leitud, tänud!

Ajasime pundi kokku ja otsustasime Kirde-Eestis meelt lahutada aarete otsimisega. Peab mainima, et oli igati kvaliteetne aeg sõpradega korralikult loodud georajal.

Tänud.

Suur tänu peitjatele! Pikemalt Kurtna mr 54 logis.

Siin oli jah keskmisest rohkem ragistamist. Kaupo kui kõige pikem sai topsini küündimise ülesande. Vahva lend. Aitähhid

Esialgu tundus, et siin tuleb väga võsaseid tingimusi läbida, aga väikese kaarega lähenedes oli täiesti mõistlik paik. Raja keskmisest kõrgem maastiku raskusaste sai edukalt sooritatud. Aitäh.

Pikemalt Kurtna mr 54 logis.

Tiimitöö. Aitäh!

Siin aarde juures toimus mitmesuguseid tegevusi: keegi ujus, keegi ronis, keegi lendas, keegi logis, keegi leidis, keegi imestas... Aitäh!

Matk Kurtna radadel tehtud.

Aitäh peitjatele!

Pikemalt kirjutasin Kurtna mr 54 logis.

No null oli siin ikka piisavalt kaugel õigest kohast. Õnneks mõned logid andsid soovitusi, et kuidas kergemini leida. Ja nii ma siis seal kammisin ümbrust kuni tuuleiil liigutas natuke puulehti ja nii mulle aardevalvuri eredam osa silma jäi.

Minul kolmas kord siin olla. Algselt plaanisin ülejäänud rada korraga lõpetada. Kusagil 18da juures oli toss päris otsakorral. Taastusin veidi lagedamas metsas, nelja suure numbriga aaret otsides. Uuesti autos. oli tunne selline, et siiski jätkame. Ja siiski lõpetasime. Mis siis, et neid parme ja sõgelasi palju oli. Mis siis et mõni päris suure tüki sinust hammustas, et veri veel peale õgardi hävitamist veel edasi voolas. Ära tegime! Suured tänud peitjale aarde eest.

Leitud. Tänud peitjale

Aitüma aarde eest!

Geopäev Kurtna järvedel. Aitäh!

See oli nunnu aardevalvur siin, mulle väga meeldis. Esimene selletaoline ka meil vist aarete juures :) Lisan preemiaks mõned sildid toreda üllatuse eest, aitäh.

Kohale tulek on ikka paras ikaldus ja kohapeal ilma abistava tiimita ma üles küll poleks saanud. Aga vaade oli kena. Tänan.

Siin olime kõik rajad kaotanud või polnudki neid aarde juurde toomas, igatahes ragistasime läbi võsa järve äärde. Niikaua kui meie õiget objekti vaatlesime oli Indy end juba kaldalähedasse mülkasse ujutama läinud. Musta koera asemel oli nüüd poripruun koer ja muidugi tuli ta end raputama meie kõrvale. Ega midagi, lükkasin peoga näolt muda maha ja kohe hakkaski vahva aare paistma. Pardid on alati nunnud, nii vees ujuvad, kui kõrgamal lendavad. Siin saime mõlemat versiooni näha. Aitäh toreda aardekompositsiooni eest!

See on ka rajal üks võsasemaid aardeid. See-eest aare ägeda teostusega. Jäi kohe kindlasti muude aarete hulgast meelde. Aitäh!

Leitud ja logitud.

Tänud!

Tõesti pärast mingit maad otsimist sai jooksvalt uuritud nii aarde suurust, kui raskusastet, kuid väsimus oli siin juba nii suur, et läks meelest küsida ja Anna ise ka ei riskinud kommenteerida. Annale sai väikest trepiastet tehtud ja väga palju ronima ei pidanudki. Abivahend kulus väga ilusti ära Annale logiraamatut tagasi ulatades. Tänud!