Lemmik koht Toila rannas

Põnev rand

Õhtune jalutuskäik Toilas. Aitäh aarde eest.

Väga ius koht päikeseloojangu nautimiseks

Ilusti leitud! Aardeni jõudsin mööda kiviranda kõndides u 30 minutiga alustades Toila sadamast. Pärast aarde leidmist sai nautida logimist koos sääskede ja parmudega.

Leitud

Vot see oli äge teekond! Randa tulime mäest alla, teekond oli veidi ekstreemne, aga kolmeaastane sai ka tegelikult täitsa hakkama (oli ka nii tubli, et uskumatu lihtsalt!).
Aarde leidmisega läks kummaliselt kaua aega, aga just enne alla andmist, märkas silm anomaaliat ja aare tuli kõige lihtsamast ja loogilisemast kohast nähtavale.
Aarde lähistel olev rand oli müstline ja täpselt minu maitsele. Õnneks ma ei olnud pilte vaadanud, sest seda suurem imetlus! Kahjuks aga oli juba aeg ööbimispaika suunduda ja pikem uudistamine jääb mõneks teiseks korraks.

Hästi peidetud, ilus koht, tasub külastamist. Aare kuiv ja korras.

Leitud

Spaa mõnulemisele järgneval hommikul paras tervitada ühe toreda jalutuskäigu ja aardega meestepäeva. Suur Aitäh peitmast!

lahe toila

Kui kaevurid kaedud, võtsime matka siis siia. Teekond aardeni oli mõnus. Poiss nõudis vahepeal kukile, aga kui kõndimine läks põnevaks ja sai juba ronida, läks jälle omadele jalgadele. Algul kahtlustasin, et kas ikka leian lumega, aga leitud ta sai. Väiksed kraami vahetused ja võiski koduteed alata. Tänud aarde eest.

Päeva viimane laskumine mere äärde tekitas huvi möödunud aegade vastu.. need vanad maanteepostid lasid fantaasial lennata. Kohale jõudes logisime aarde ja pisut puhkasime lõkkekohas jalga, et ikka jaksaks jälle kõrgustesse tagasi tõusta. Mõnus rahulik paigake.

Tänan peitmast.

Peale väikest jalutuskäiku jõudsin tõesti mõnusasse kohta. Tagasiteel mõtlesin, et parim idee on minna otse mäkke. Ei soovita. Või no tegelikult, ärge isegi mõelge selle peale, see on erakordselt kehv mõte. Ma sain viimase järsaku nii tehtud, et Kaups viskas mulle koormarihma, panin selle endale ümber ja siis tõmbas Kaupo mind üles.

Tänud siia kutsumast!

Toila rand on äge rand. Rada, millest alla laskusime, oli ka väga põnev ja huvitav - tahaks ajalugu teada. Meri oli tasane, kaldal laksutas ööbik (BirdNerd app ütles nii) ja leidsin auguga kivi. Väga lahe jalutuskäik ja ilus vaade ja kõik muu. Aitäh!

Metsvindid ja ööbikud jätkasid laulmist, nagu eelmiste aarete juures. Mingi vana vankritee viis ilusasti aardeni. Silmipimestavaid kaunitare eriti ei supelnud läheduses. Juu siis oli neil piisavalt noormeestega õnne või siis polnud täiskuud, seda ei olnud võimalik tuvastada. Aitäh!

Tormine meri oli vahepeal matkatee ära viinud ja kaldapealse kive täis loopinud.
Koht on tõesti ilus.
Tänud siia juhatamast

Algul lähenesime valelt poolt, kuid tagasi minnes leidsime õige teeotsa ja matkasime aardeni. Tore koht!

Tänan aarde eest!

Ilus koht, aitäh

Leitu :)

Läksime Kaevurite päeva aarde juurest Toila randa ja pidasime seal väikse lõunapausi. Ma polnudki siin varem käinud ja mulle tuli täieliku üllatusena, et kuulus rand ongi selline kivivallidega koht. Millegipärast olin arvanud, et siin ikka liivarand. Kui algul olime mõelnud siin ka supelda, siis nähes kuidas kivisel põhjal pidi vette ukerdama, sellest mõttest loobusime. Jalutasime hoopis mööda rannaäärt Dimhesse lemmikkohani. Parajalt mõnus matk ja ilus koht oli tõesti. Ainult tohutult palav. Peale logimist liikusime mööda metsavahel kulgevat teerada Toilasse tagasi. Aitäh mõnusa matka eest!

Väga ilus koht, sai hea meel, et jalutuskäigu ikka ette võtsime. Aitäh!

Leitud

Meeletult ilus koht. Parkisime auto Virulase puhkemaja juurde ja läksime mööda matkarada (mis oli vesine ja mudane vahepeal) kuni õige kohani. Leid oli kiire.

Alustasime seljakottidega jalgsimatka mööda rannajoont just Toila rannast. Plaanis oli jõuda 5 päevaga Kundasse. Koos noortega. Esimesel päeval oli meid 7. Seal aarde juures me veel ei teadnud, mis meid ees ootab. Kuna meri oli tormine ja tuul tugev ning rannajoonel piisavalt mahalangenud puid, siis esimese päeva 18 km kuni Valaste joani oli päris-päris raske. Ei olnud üheselt häid jalanõusid kellelgi, et turnida kividel, ületada puid ja vahepeal käia vees, kuna mujale minna ei olnud. Kivise põhjaga lainetega vees ei olnud mõistlik ka paljajalu käia, kuna kukkumine vette oli väga tõenäoline. Märgade jalanõudega on aga villid kerged tulema. Nii me kõik sellest esimesest päevast omale miskit häda saime. Kes villid, kes valusad ja vaevatud jalad, kellel andsid põlved tunda. Aga sellest kõigest polnud midagi, järgmisel päeval liiguti edasi 30 km, kuigi jah, mitte enam mööda rannajoont, vaid juba kõige rannapoolsemaid teid mööda. Matka kaks esimest päeva jäävad veel pikalt meelde!

Ja täname aarde eest! Seal tegime väikese pildistamispausi. :)

Toilas oleme varem käinud, kordi. Rannas ka, korda mitu. Toila rannas aga mitte. Ei teagi miks, põhjust oleks tegelikult küllaga. Täna siis tulime, ilm oli väga mõnus. Suisa nii hea, et plaanisime ujuma minna. Jõudes aga vee äärde, oli selge, et ujuma me täna ei lähe. Sinivetikas vohas ja vesi oli kõike muud kui ujuma kutsuv. Piirdusime siis vaid jalutuskäiguga ning aardeleiuga. Rahvast rannas muidugi oli, aga need olid siis niisama päevitajad või siis näiteks kaks vene neidu, kes kuulasid kõlarist tulevat väga kõva heavy-muusikat ja ise sussitasid samal ajal mingit lõket põlema. Oli aru saada, et rahvas tundis end hästi, midaiganes keegi parasjagu ka tegi. Ka meil oli hästi, sest aare sai ju leitud. Aitäh.

Aare korras. Tänud!

Kõigepealt vaatasime, kust on mõistlik läheneda. Autoga sai üpriski lähedale sõidetud, aga maastik, see tundus ilma varustuseta keeruline ;) Otsustasime parkida kaugemale ja teha mõnusa jalutuskäigu. Sinna hulka kuulus ka korraks poris külje maha panemine ;) aga tõepoolest, nii ongi, lemmik koht Toila rannas. Kui aare leitud istusime rannas kenale merest uhutud palgile, kuulasime merekohinat, leidsime vahvaid kive, nautisime vaadet. Imeline olemine mõnusalt soojal päikselisel päeval. Aitäh!

Dimhesse oskab läbi oma fotode tavalisemadki paigad müstiliselt kauniks võluda, mis siis veel sellest rääkida kui loodus omalt poolt kaasa aitab ning koht tõepoolest peaaegu ebamaiselt omapärane välja näeb. Liivariba asemel ääristavad mereranda miljardid valged lutsukivid - just parajad lutsu loopimiseks, aga küllap ka lutsutamiseks, kes soovib soolast mekki suhu saada :P Võimsalt paksu kivikeste kihi peal kõrguvad abstraktsete skulptuuridena lainete poolt siledaks uhutud helehallid puunotid. Võiks öelda, et Tallinna vanalinna galeriides esitletud moodsa kunsti näitused enamasti nõnda hea tasemeni küll ei küündi... :o) Tere tulemast vabaõhugaleriisse! Ka minu jaoks, isegi päris paljude randade hulgas, on üks lemmikkohti kindlasti siin. Aitäh näitamast!