LK 110 aardeseeria on rajatud Eesti looduskaitse 110. aastapäeva tähistamiseks koostöös RMK-ga. Eesmärk on tutvustada rahvusparkide põnevaid paiku ning geopeitust kui mängu.
Saarte arvukaist kiviraunadest meenutavad paljud oma väliskujult ümmargusi, 8-13-meetrise läbimõõdu ja keskosas põhja-lõuna-suunalise kirstuga kalmeid, mida ümbritseb üks või mitu kontsentrilist kiviringi. 1958.-59. a. kaevati L. Jaanitsa juhendamisel läbi Loona kivikirstkalme (Kihelkonna vald Kiirassaare küla), samal kõrgendikul, kus asus ka Loona rannaasula (asula on dateeritud meie ajaarvamise eelse II aastatuhande teise ja kolmandasse veerandisse, s.t. kivi- ja pronksiaja piirile).
11-13 m-meetrise läbimõõduga kiviringi keskel paiknes neljast suurest hoolikalt valitud serviti asetatud paeplaadist kirst (mõõtmed 1,3 x 0,4 m, küljeplaatide kõrgus 55 ja 85 cm), mida katsid pealt kaks omavahel hästi kokkusobitatud plaati. Eestis seni uuritud kivikirstudest osutus Loona oma korrapäraseimaks. Üldiselt viitab matus keskses kirstus maetud isiku erilisele seisundile ühiskonnas; Loonas osutus kirst aga vastu ootusi tühjaks, suures osas täitis seda muld. Väljaspool kirstu, kahe kontsentrilise kiviringiga piiratud alal eristati vähemalt 17 matust nii põletatult kui põletamata. Leidudena saadi siit peamiselt nöörivajutustega kaunistatud savinõukilde, merevaigust ja luust esemeid, pronksnaaskel. Kalme dateerimise seisukohalt osutus eriti väärtuslikuks leiuks 9.-8. sajandist e.m.a. pärinev merevaigust kaksiknööp. Sellesse perioodi, s.t. hilispronksiaega kuuluvad ka Loona vanimad matused. Uuesti on kalmesse maetud meie ajaarvamise alguse paiku.
Kivikirstkalmed paiknevad looduses sageli rühmiti. Loonaltki võib leida teisi analoogilisi kalmeehitisi. Üks neist on uuritud kalme kõrval, teine 300 m lääne pool, kolm kalmet Kivi ja Türnpuu talu juures. Viimastest kutsutakse üht kutsutakse Rootsi kuninga hauaks (selle keskel on näha suurtest raudkividest kirst). (Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln, 1983)
Hiljemalt 13. sajandil on Loona asulakohale tekkinud maa-alune kalmistu, mille kaevamisel 1956. a. avastati 5 luustikku, maetud peaga põhja või põhjaloode poole. Erinevalt muinasaja lõpu kalmetest puudusid siin panuste hulgas relvad ja kalmeleidudeks olid ainult ehted (hoburaudsõled, käevõrud, kaurikarbid) ja mõni tarbeese (näiteks tuleraud) (V. Lõugas, J. Selirand, 1989).
Aare asub kiviaja asulakoha vahetus läheduses.
Seotud lingid:
LK 110 aardeseeria on rajatud Eesti looduskaitse 110. aastapäeva tähistamiseks koostöös RMK-ga. Eesmärk on tutvustada rahvusparkide põnevaid paiku ning geopeitust kui mängu.
Saarte arvukaist kiviraunadest meenutavad paljud oma väliskujult ümmargusi, 8-13-meetrise läbimõõdu ja keskosas põhja-lõuna-suunalise kirstuga kalmeid, mida ümbritseb üks või mitu kontsentrilist kiviringi. 1958.-59. a. kaevati L. Jaanitsa juhendamisel läbi Loona kivikirstkalme (Kihelkonna vald Kiirassaare küla), samal kõrgendikul, kus asus ka Loona rannaasula (asula on dateeritud meie ajaarvamise eelse II aastatuhande teise ja kolmandasse veerandisse, s.t. kivi- ja pronksiaja piirile).
11-13 m-meetrise läbimõõduga kiviringi keskel paiknes neljast suurest hoolikalt valitud serviti asetatud paeplaadist kirst (mõõtmed 1,3 x 0,4 m, küljeplaatide kõrgus 55 ja 85 cm), mida katsid pealt kaks omavahel hästi kokkusobitatud plaati. Eestis seni uuritud kivikirstudest osutus Loona oma korrapäraseimaks. Üldiselt viitab matus keskses kirstus maetud isiku erilisele seisundile ühiskonnas; Loonas osutus kirst aga vastu ootusi tühjaks, suures osas täitis seda muld. Väljaspool kirstu, kahe kontsentrilise kiviringiga piiratud alal eristati vähemalt 17 matust nii põletatult kui põletamata. Leidudena saadi siit peamiselt nöörivajutustega kaunistatud savinõukilde, merevaigust ja luust esemeid, pronksnaaskel. Kalme dateerimise seisukohalt osutus eriti väärtuslikuks leiuks 9.-8. sajandist e.m.a. pärinev merevaigust kaksiknööp. Sellesse perioodi, s.t. hilispronksiaega kuuluvad ka Loona vanimad matused. Uuesti on kalmesse maetud meie ajaarvamise alguse paiku.
Kivikirstkalmed paiknevad looduses sageli rühmiti. Loonaltki võib leida teisi analoogilisi kalmeehitisi. Üks neist on uuritud kalme kõrval, teine 300 m lääne pool, kolm kalmet Kivi ja Türnpuu talu juures. Viimastest kutsutakse üht kutsutakse Rootsi kuninga hauaks (selle keskel on näha suurtest raudkividest kirst). (Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln, 1983)
Hiljemalt 13. sajandil on Loona asulakohale tekkinud maa-alune kalmistu, mille kaevamisel 1956. a. avastati 5 luustikku, maetud peaga põhja või põhjaloode poole. Erinevalt muinasaja lõpu kalmetest puudusid siin panuste hulgas relvad ja kalmeleidudeks olid ainult ehted (hoburaudsõled, käevõrud, kaurikarbid) ja mõni tarbeese (näiteks tuleraud) (V. Lõugas, J. Selirand, 1989).
Aare asub kiviaja asulakoha vahetus läheduses.
Seotud lingid:
Leitud ja nüüd on 1000 leidu täis wiiii
Kena paik. Peitjale tänud ! :)
vahva koht!
Leitud.
Esialgu jalutasin aardepeidikust mööda. Vaatasin selle kalme üle ja tagasiteel logisin külastuse. Aitäh!
Tänud laheda aarde eest!
Leitud ja logitid, ei ole varem siia kanti sattudnud. Tänud mõisa näitamast !
Auto jätsime parklasse. Tegin pisikese jalutuskäigu aarde juurde. Leid tuli peagi. Tänan kohta ja ajalugu tutvustamast.
Leitud päikeselises hommikuvaikuses. Tõeline idüll, aitäh!
Leitsime, tänan
Kiire leid! Tänud peitjale! :)
Vahva koht, leid loogilises kohas, tänud!
Kiire leid. Aitäh peitjale!
Aitäh aarde eest!
Aitäh aarde eest, kõik korras!
Teel Vilsandile leitud.Aitäh!
Külastuskeskuse hoovis ahvatles šašlõkk oma lõhnadega, aga kuna paari tunni pärast oli Kuressaares toit ootamas, siis piirdusime kiire logiga ja mugisime teel Viidumäele oma varusid. Aitäh!
Peitjale tänud!
Leitud. Aitäh!
Leitud. Aitäh!
Leitud
Leitud
Kena koht, kõik oli juba kinni kahjuks. Tänase päeva viimane, nüüd Paemurru juurde ööbima.
Kiire leid
Kiire leid. Aitäh siia juhatamast
Tänud peitjale!
Kohe üle tee oli metsik õunapuu ning üks paarike loopis mahakukkunud õuntega punasemaid söögiks alla, õnneks nad lahkusid ja sain logida.
Ööbisime seemnete kogumise ekspeditsiooni käigus mõisas. Oli väga tore! Hommikul oli jalutuskäik aardeni ja ümber mõisa just ärkamiseks paras. Aitäh!
Aitäh! Leitud teel laidudele.
Vormistasime leiu ja Külli kutsel uudistasime ka mõisas sees. Tänud peitjale.