Peidukoht on loodud neile, kes armastab metsas jalutada . Mina ise, tõeline reiside armastaja, armastan avada enda jaoks midagi uut, ebatavalist. Hiljuti minu avamiseks sai suur metsalagendik metsa keset. Olin meeldivalt imestunud, et see on just metsalagendik, aga mitte inimtühi koht, mida jätsid metsatöölised. Metsa maharaiumine meil on kahjuks sai suure mõõtkava. Ning leida midagi puutumatu, puhta ja ilusat pole kerge. Meil on väga ilus loodus! On vaja lihtsalt silmad avada, et seda näha ja nautida!
Peidukoht on loodud neile, kes armastab metsas jalutada . Mina ise, tõeline reiside armastaja, armastan avada enda jaoks midagi uut, ebatavalist. Hiljuti minu avamiseks sai suur metsalagendik metsa keset. Olin meeldivalt imestunud, et see on just metsalagendik, aga mitte inimtühi koht, mida jätsid metsatöölised. Metsa maharaiumine meil on kahjuks sai suure mõõtkava. Ning leida midagi puutumatu, puhta ja ilusat pole kerge. Meil on väga ilus loodus! On vaja lihtsalt silmad avada, et seda näha ja nautida!
Oktoobrikuine taevas hakkas oma kõrvitsakarva värvides õhtusse sättima. Käisime kiiresti lagendikul ära, et veel kunstvalguseta tagasi autoni jõuda. Aitäh peitmast!
Autoga 600m peale. 200m enne aaret lõppes korralik rada ära. Väga hull siiski ei olnud. Maastik päris 1,5 ei ole, pigem 2,0. Aitäh!
Viisakas tee, mõnus rahulik jalutamine. Aaret ei jõudnud otsima hakatagi kuni juba kaugelt silma jäi, aitäh :)
Aitäh peitjale!
Jalutada mulle meeldib ja ma oleksin suure tee pealt siia jalutanud, aga teistele oli see välistatud.
Saime autoga 300m peale siis üle lagendiku ja saigi juba logida.Aitäh!
Elu ikka õpetab, et enne, kui magama heidad, tee korra geopeituse kaart lahti ja vaata, kas midagi on äkki lähedal. Olen kogu rekkaga siinsamas teeotsas, mis aardele kõige lähemal. Ja vaikselt ootasin eurovisiooni algust, päevatöö vagude tegemise nimel oli tehtud ja enda jaoks ju Eesti kõige kaugemas otsas Haapsalust, kus igapäevaselt resideerun. Ja siis näen, et voilaa, ongi aare ja see on mul põhimõtteliselt süles. Aardeni miski 600 meetrit äkki. Reaalselselt viskasin papud kiirelt jalga ja panin jooksuga kohale. 10 mintsi siia, 10 tagasi, oligi 20 minutiga aare kenasti logitud ja tagasi. Heh, eile täpselt sama teema, et ööbisin ühe aarde süles, paistis öömajast kogu aeg. Ei kujuta üldse ette, millal muidu oleksin siia saanud ja veel selle aardeni. Aga praegu oli täis ideaalne, hea kuiv, rohtu vele polnud, ainult natukene naati hakkas viskama välja. Aga tõesti hea aeg. Aare ka kenasti korras. No ainult aitäh, eks näis siis, millal selline lagendik täis istutatakse. Varem või hiljem see juhtub, neid heinamaid pole enam kellelgi vaja aga energia hinnad on laes ja seega sellised söötis heinamaad kipuvad minu läbi vaod saama ja teised juba taimedega järgi.
Aitäh aarde eest!
Armastan küll metsas jalutada, aga seda nimetaks ma pigem kõrges rohus peidetud vagude vahel manööverdamiseks. Maikuus on siin ehk tõesti ilusam ja maastik mõnevõrra lihtsam. Peitja poolt nähtud ilu jäi kahjuks nägemata.
Selle aarde raskusastmed on vahetusse läinud. Kohale jõudes lehvitas aare juba kaugelt ja peale logimist hakkas kell karjuma, et nüüd on küll juba igasugune geopeituse aeg otsas ja vaja asjalik ka vahelduseks olla.
Tänan peitmast.
Kohale jalutamise vaev vaid.
Tänud
Tänan aarde eest!
Sirgalast sõitsime otse mööda metsateid 650m kaugusele aardest. Tee oli täitsa sõidetav. Lõpu osas umbes 2,5 km oli teed parandatud peenikese killustikuga ja metsamasinad on selle äärtesse ja keskele vaalu sõitnud. Paaris kohas oli keskmine vaal minu auto jaoks liiga kõrge, et pidin hoolikalt sõidutrajektoori valima. Edasi jalustasime pool maad mööda takjatega palistatud metsateed kuni metsalagendikuni. Järgmine etapp oli salakavalal, sest kohati rinnuni ulatuvas heinas varitsesid peidetud rööpad. Sinna minnes õnnestus mul kahel korral ja tagasi tulles ühel korral pehmesse heina käpuli kukkuda. Kuigi viimane aarde leid on peaaegu aasta tagasi, oli aare ise hea tervise juures. Aitäh!
Kuna olime juba siinkandis, siis võtsime selle aarde ka ära. Ei ole minu masti aare, aga Marius tegi tublit tööd
leitud :)
Kindlasti on selle aarde peitmise ajal olnud teised olud kui praegu (samas 5a ei ole ka nüüd väga pikk aeg), aga praegu seal käinuna ütleks, et tegemist on kunagise heinamaaga, mis nüüd on maha jäetud, kuna heina enam teha pole vaja, kuna pole loomi, kes seda heina sööks. Lisaks on seal kõrval tehtud metsa ning seal heinamaal (või ütleme siis metsalagendikul) on kõrge heina sees peidus päris kavalad peidetud metsaveotraktori roopad. Loen imestusega kuidas kõvemad mehed 5a tagasi sõitsid 140m peale. Praegu jõudsime meie ilmselt samasse kohta kuhu eelnevad külastajadki, ca 650m peale, maasturiga oleks saanud vast 300m lähemale, aga siis ootaski selline metsik mehekõrgune hein ees, milles need roopad peidus, kus oma jalad võib ära nikastada. Muda ei olnud, karujälgi ka ei näinud, üsna emotsioonitu käik, aga tänud ikka!
Kaups näitas tasemel autosõiduoskust ja jõudis aardele pigem lähedale. Omajagu saime ikka jalutada, kuid päike lõõskas ning lisaks sellele, et mõnusalt soe oli, kuivasid ka Kulgu sadamas käimise asitõendid kenasti ära. Olime meeldivalt üllatunud, kui aaret nägime. Korralik teostus ja huvitav vahetusnänn. Logiraamatust nägime nii mõndagi huvitavat, kuid eks midagi pea ka ajalukku jääma või siis saama avastatud nende poolt, kes ise kohal käivad.
Igatahes jäime me käiguga väga rahule.
Eile proovisime läheneda Sirgala poolt, aga tee keskel on killustiku vaal liiga kõrge ning järgmised 4 kilomeetrit ei soovinud sedasi sõita. Täna lähenesime idast ning ega siitki midagi mõnusat ei olnud. Aga ~600m peale saime tuldud ning siis mööda rada edasi jalutatud. Päris nii ilus enam polnud nagu peitja fotodel, sest hein on kõrgemaks kasvanud, aga midagi hullu ka polnud. Aare on laheda teostusega, tükk aega imetlesime kasti kui ka nänni. Kuna edasine geotuur viis Jõhvi poole, siis pressisime siiski Sirgala suunas ning polnudki nii hull tee, kui kogemust rohkem lahtises paksus killustikus sõitmisel.
Tänud.
Teed olid siin muudetud, silma järgi tundus justkui hea sõidetavusega, aga selgus, et suur killustiku, tee ujub ja rööpad sees. Meie karu ei kohanud, küll leidsime väga toreda laekakasti. Metsalagendikku mina ei armunud
Eemaldusime Narvast, et saaks sinnagi nime kirja. Tänud!
Pärast Sirgala aaret vaatasin kella, mõtlesin rongide aegade peale ja mõtlesin, et mida iganes - sõidan siis hoopis ringiga Narva viimasele rongile. Kõigepealt siis metsalagendikule. Sai nii mõnigi kruusakilomeeter sõidetud. Lõpuks lagendikule jõudes sai rattaga veel umbes 200 meetri peale mööda mingit olematut teed. Võtsin jalutuskäigule kaasa viimase pagarite poolt kaasa antud toidumoona (kui meepurki mitte arvestada) piraka kodukurgi näol. Nosisin seda peaaegu terve tee aardeni. Heinamaa oli täitsa käidav. Mõned kivistunud rööpad mudisid hüppeliigeseid erinevatesse ilmakaartesse aga muidu polnud viga. Eos olin valmis otsima mõnda vanakooli stiilis aaret maa seest aga tore aarde kastike paistis juba kaugelt kätte. Aitäh!
<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev|4.päev|5.päev|6.päev| Järgmine_>
Leitud
3966.
Rudolf rääkis, kuidas ta siin viimati värske karujälje peale sattus ja sadu meetreid läbi võsa rammis. Võttis kõhedaks.
Ühest lähenemisteele kukkunud puust sai üle sõita, teine tuli eest lohistada. Nüüd jätkus päev mõnusa jalutuskäiguga, mille kaardilugemise vea tõttu pea poole pikemaks venitasin. Huvitav leid, selline lagendik. Aardekasti olid sipelgad end sisse seadnud. Logiraamatu minigrip oli katki, laenasin uue kääride ümbert. Karu ei näinud, puuki ka mitte. Aitäh aarde eest!
Sai pikka sirget autoga sõita ja siis veel jala läbi kõrge heina, mööda loomapesitsuskohti ja radasid. Aardekapi oli sipelgad osaliselt vallutatud, ajasin nad oma uuest kodust ära. Tänud juhatamast.
Autoga saime ca 600 m kaugusele ning jalutasime mõnuga mööda kevadist metsarada. See oli koht, kus me nägime kõige rohkem rohelust ja hiirekõrvu. Oli alles pirakas lagendik. Kui hiljem Kevadtormlejaid tee ääres nägime, mõtlesime, et oleks alles nali olnud, kui järsku maskeeritud pead oleksid lagendikul tõusnud. :D
Aitäh!
Metsatee oli veel lumine, aga lagendik juba paljaks sulanud ja kõrge rohi mööda maad. Õige jalanõuga lust läheneda. Aardepeidik väga vahva ja sisu rikkalik. Aitäh!
Nii kaugelt ma ei olegi veel aardekonteinerit märganud, rohkem kui 100m, ja kus oli allas palju kaupa! Tänud peitjale mõnusa jalutuskäigu eest!
Huh, leitud :)