Mõisapreili vallatus

Paar tundi tagasi käisime mõisapreili tarkust omandamas,nüüd siis siin.Ega ikka paras deja-vu.Või tegelt tundub veelgi keerulisem,omanikki märkinud 4.0.Tähendab lihtsatest ja loogilistest("lihtsatest"ja"loogilistest")kohtadest pole mõtet üldse alustada.Aga ega terve mõistus ei võida ju,võidab kergema vastupanu teed minek,ja eks sealt kõige ilmsematest peidukohtadest alustame nagu ikka.Mõttetu ajaraisk jällegi...Ma ei tea kaua siin läks,aga nagu vahel ennegi,just enne lahkumist veel viimaste ajuaurude pealt tekib mingi idee.
Aitäh peitjale,täielik kvaliteetaare!

Koolimaja oli väga uhke ja ilus, aga aardemajakese poole astudes hakkas ikka veidi kõhe, sest olgugi eelmised otsijad GC lehel ju lubasid, et nemad puhastasid majakese ämblikevõrkudest puhtaks, siis need sindrinahad olid jõudnud juba uued valmis kududa. Üldse polnud isu otsida niimoodi ja kui järsku tuttavad nimed silma jäid, siis mõtlesime, et keegi veel alla andnud ja majakest ennast logiraamatuna kasutanud :) Tegelikult muidugi sai rahustuseks üks peitja soovitatud väike ring ette võetud ja seejärel kohe ka aare peidikust välja võetud. Või noh, suunatud, et näe, seal ta on, võta sina välja, mina neid võrke puutuda ei suuda. Kontrollisime ikka üle, et majakesel märgitud nimed olid logiraamatus ka olemas, seega kõik korrektne. Aitäh toreda teostuse eest!

Päris mitu ringi sai tehtud, nii sees kui ka väljas. Omapärane peidukas. Tänud peitjale.

Enamustel läks siin nö mööda minnes logitud. Minul läks siin kaua, alustasin valges, lõpetasin õhtu pimeduses taskulambi valgel. Ex kohalik lehma talitaja ka kergelt segas. Muudkui istudes ja logisid lugedes jõudsin ma lõpuks peidukani. Täna

Jalutasin veidi pargis ja möödaminnes logisin aarde. Aitäh!

Uus logi.

Sain objektil kõvasti pead murda et kuhu siis nüüd Nuffi on kavala peiduka leidnud. Poleerimine kestis terve igaviku, oli õnneks õhtune aeg ja muguliiklus olematu, sain segamatult kõik võimalikud ja võimatud kohad mitu korda üle kontrollida. Lõpuks ikkagi leitud aardest oli nii hea meel et hellasin kohe peitjale ja küsisin luba logiraamatu vahetuseks. Oli see juba silmini täis ja vajas hädasti uuendust. Luba saadud puhusime veel natuke geojuttu ja andsin lubaduse Paide linna geopetuma minna. Suured tänud Nuffile järjekordse laheda aarde eest! Väga äge!

Siin ma olen korra käinud, aga maru kiireks läks ja vaatasin vaid objekti üle. Niipalju sain aru, et ruttu ei lähe siin midagi. Kusjuures täna siiapoole sõites räägin veel Katrinile, et Nuffi puhul kipuvad aarded olema vat seesugused ja peidab tavaliselt vat niimoodi. Vat seesugune ja vat niimoodi peidetud ta oligi, aga eks sa leia üles. Ikka jupi aega poleerisime ja istusime siis paile koolilapsele kohaselt vagusi ning süvenenult, aga tolku ei miskit. Aitas tõepoolest süsteemne lähenemine ülesandele ja niimoodi ta millalgi mulle näppu jäigi. Tänud peitjale järjekordselt toredasse kohta kutsumast ja seda trikikat aaret peitmast.

Läks ikka aega, kuid kätte saime. Tänud peitjale!

Seekord kolmas kord ja sai lõpuks logi kirja. Vägagi kaval peidik. Tänud

Leitud,päris kiiresti tuli see leid.

See mõisapreili vallatles ikka kõvasti. Esimene katse laupäeval ei viinud sihile. Ainult ühe uitava vasika peremehe saatsin vasikale järgi. Kuna pühapäevane vihm rikkus mu geoplaanid ära, siis tulin siia tagasi katuse alla nukrutsema. Kahe päeva peale kokku läks ~1,5h kui mitte enam, aga ilma leiuta ma sealt koju ei sõitnud. Aitäh!

Selle aarde otsimist olen aasta aega edasi lükanud, ehkki mööda on siit sõidetud küll ja veel. Mõtlesin ikka, et siin läheb kaua aega. Täna siis võtsin südame rindu ja tulin uudistama. Lugesin logisid, süütasin telefonis taskulambi ja sumpasin läbi sulava lume objektile. Esimene tiir, teine tiir, kolmas tiir ja… miski nihkus pisut. Hea peidikuidee, aitäh! Istuma ei haknud, kuna pingid olid üsna märjad ja ma ei usu, et sellest ka aidanud oleks. Vesi ka väga ei paistnud kella 18 paiku.

Lapsed mängisid väljas ja vahepeal juba lootsin, et mõni laps tuleb ütlema, aga ei keskit! Varsti leidsin ka ise. Tänan!

Leitud. Geps juksis aga rotundis istudes sai kõik selgeks. Aitäh

Olles varemgi Nuffi vimpkadega kokku puutunud, siis level 4 võttis juba mõttes ohkama. Õnneks tuli leid suhteliselt kiirelt ja vee vaatamine rahustas eriti.

Teine kord objektil, lisa silmapaaridega ja väikse telefonivihjega viis sihile. Võtsime kirjeldust liiga tõsiselt.

Tänased asjatoimetused tõid siiakanti ja nii tulime vaatama, mis vallatusi see mõisapreili siin teeb. Kuna raskusaste oli päris korralik, siis tulime kohe nelja silmapaariga - lapseke kaasa ja mugust isa ka. Kui meie püüdsime ikka alustuseks rahulikult ringi vaadata, siis isa oli kohe nii hasartis, et tahtis teha just kõike seda, mida koolis ju teha ei tohi - no on ulakas. Manitsesime teda pisut ja siis poleerisime viisakalt selle objekti üle. Järjepidevus viis sihile - aare leitud ja logitud. Tänud peitjale - väga kavalalt peidetud!

Vallatu see mõisapreili siin.

Leitud. Aitäh!

Aega läks siin omajagu. Juhistekstid kõik läbi loetud ja vastavalt käitutud, vahtisin ja katsusin, aga ei leidnud ja hakkasin tüdima. Ilm ka niruvõitu. Kaalusin siis kas seekord loobuda või tütrelt vihjet küsida, valisin vihje. Saadud vihje järgi hakkasin uuesti juba tehtud kontrolle üle näppima ja nüüd see aardepeidik avaldus ja sain logi kirja. Aitäh peitjale!

Oh, veebruar, veebruar... Täna oli kuidagi külmem ilm ja see istumine ja keskendumine polnud väga meeldiv. Veetsime seal mitte vähem kui pooltundi - 20 sekundi istumist, 2 minutit hüppamist ja jõe juurde jooksmist. Üks ebakõla on päris hästi nähtav, aga see ei puutunud asjasse ja vist seotud remondiga, millest käis jutt kommentaaridest. Aga kuna me seda ei teadnud tol hetkel, siis uurisime seda väga põhjalikult ja kaua.

Kui pooltundi oli möödas, siis ma otsustasin lõpetada otsinguid. Mees juba astus välja, ja mina, ühe jalaga juba teel autosse, proovisin käega ühe asja, mis tundus mulle kahtlaseks, aga mida me katsusime mitmekordselt enne. Ja hopsti - käes! Ma räägingi - veebruaris kunagi ei tea, kas asi ei liigu, sest ta ei peagi, või ei liigu, sest külmus ära.
Peidukoht on super ja konteiner on ka väga hea - sees oli kuiv.
Aitäh peitjale - tänane mõisapreili oli eriti kihvt!

Tänud peitjale!

Ei olnud täna atraktiivne ilm seal jõe nautimiseks ja lasin hoopis näppudel käia. Noh pigem isegi lihtsam kui Burro aare :)

Jajah, mida keegi just vallatuseks nimetab ;o) Eks mõisapreilidele lubatakse rohkem ka ilmselt. Üldiselt kui nuffi nimetab oma mikro peidukoha raskusastmeks 4.0, siis see on juba iseenesest küllaltki kõnekas fakt. Valmistusin umbes tunniseks poleerimiseks, aga pääsesin poolega. Rohkem lihtsalt polnud tarvis, et kõik valed kohad üle vaadata ja ära näppida :o) Viimasena siis see kõige vallatum, nagu ikka. Aitäh, soovitame!

Väike abi kulus ära kärsitule. Tänud

Vähemalt oli hea vilu koht kus chillida, tänud

Leitud tänan

Minu jaoks oli siin teine kord otsida. Esimesel korral ei saanud päris häirimatult otsida ja nii ta leidmata jäi. Sel korral saabusime pimedas, aga lootsin, et üks värske silmapaar on suureks abiks :) Eks kindlasti oligi, aga pärast pikemat otsimist polnud siiski nägijateks saanud. Läksime vahepeal autosse soojenema, olles juba peaaegu loobujad, kuid otsustasime veel korra õnne proovida... ja siis tuli aare välja sealt kust vähemalt kahel korral olin juba üle käinud. Ju siis ei olnud nendel kordadel piisavalt otsekohene.
Hea meel, et üles sai leitud. Aitäh, igati vallatu teostus!

Päeva lõpuks jõudsime siia ja olude sunnil ei olnud väga võimalik lihtsalt istuda ja vaadelda.. no pimedas lihtsalt ei näe mitte muffigi. Eks siis tuli nihelemise ja sahmerdamisega tegeleda. Peale kolmandat ringi oli igasugune otsimise isu üle läinud ja vee äärde rahunema ka enam minna ei saanud, kuna ka see oli pimedusse ära kadunud. Olime juba autosse istunud, kui siiski saime tagasi objektile suundumise sähvatuse.

Ja siis järjekordsel vallatlemisel avaldas aare end mitu korda kahtlustatud kohast.. tore.

Tänan peitmast.

Kuigi kooli sain ühe korraga läbi, siis siia pidin teist korda tagasi tulema. Täitsa kooli tunne tuli peale:istu ilusti, keskendu, vaata, jne. Siis saad teada kui loll sa ikka oled. Ja lõpuks kui tüdimus peale tuleb ja näpud sügelevad, saadki teada milleks kool on.