Õmbleja

Leitud

Vedas, et juulis siia ei tulnud. Siis oleksin pärast sellist õmblustööd paar kilo kergem olnud. Kuna mul on ülimalt nõtked näpud, siis logiraamatu sain kiiresti kätte. Võib-olla on selles lauses natuke irooniat. Luiki oli nii palju, et meri lausa valendas. Mitu FP-d ma motmale olen andnud? Olgu, saad veel ühe. Aitäh aarde eest!

Sai ka selle aardeni rattaga päris lähedale. Leitud ja logitud. Aitäh.

No ja muidugi meie päeva nael. Kuigi kiskus hämaraks, aga peitja nimi ei andnud rahu. Aare leitud ja nimedki kirjas, kuid kahtluse uss jäi kas seda õigesti tegime. Ikkagi vägev.

Lahendus väga vaimukas. Õmblesin seal tükk aega hoolega, koht muidugi ka suurepärane aarde jaoks. Laht oli luiki täis, pidasid mingit tähtsat koosolekut, jutustamise ja tiibade lehvitamisega. Suur tänu, tea kas muidu oleks viitsinud sinna otsa peale matkata.

Aitäh aarde eest!

Vau, mis kena rada ja tore poolsaar. Kadakad olid marju nii täis, et oksad olid kohe lookas. Üldse oli ilus soe päev ja kui aare oli leitud, tegime rannas väikese lõkke ning küpsetasime vorste ja vahukomme.
Aitäh peitjale toreda aarde eest!

Kui täna ootamatult täiesti kohustuste vaba päev tekkis, siis võtsin selle õmbleja sihikule. Kui naaberaardeid külastasime, siis oli jube külm ja tuuline sügisilm ning pealekauba oli toss väljas, nii et pigistasin silmad kinni ja ei proovinudki seda aaret siin läheduses näha. Ja sellest ajast saadik ta mul muudkui meeles. Täna oli mõnus astumine, päike paistis ja tuuleke puhus märtsikuu kohta õrnalt. Tee oli piisavalt pikk, nii et olin enne kohalejõudmist juba valmis peale õmblemise lausa heegeldama ja kuduma, aga oh seda õnne, kohale jõudes selgus, et nii karmiks asi ei lähegi. Tegelikult kõigega, mis tegema pidi, sain ma ilusti hakkama, aga kui oli vaja karpi kätte saada, siis oli kööga. No aru ma ei saa, mismoodi ta sinna sisse mahtus ja mismoodi ta sealt välja käib. Tsiisas, kuidas ma nõkerdasin ja nikerdasin. Lõpuks lõin käega ja tegin seda näputööd siis aarde sisemuses. Logiraamatu kättesaamine polnud mingi kunst, aga tagasipanemine nõudis taas näpuosavust. Ma vist võiks juba tõesti õmbleja ametit pidama hakata... kui vähegi viitsiks. Aga selle viimasega on tõsiseid probleeme. Aga peitjale tänud järjekordse toreda aarde eest, mulle meeldis

Geotuur oli nii pikale veninud, et enam eriti ei jaksanud tulla, aga koos oli kergem ja võtsime Kaupoga suuna siia. Tükk aega ei saanud aru, et mis hetkel me nina metsa poole peaksime võtma ja tegime seepärast mõned lisasammud (tagasi tee - nagu ikka - oli lihtne ja loogiline). Kui olime läbi rapiku end aardeni surunud, siis hakkas logimisprotseduur pihta. Jupp aega ikka kulus, aga saime võiduka lõpuni. Aitäh!

Leitud

Teostus oli väga lahe! Tänud peitjale!

Enamus teekonna sai läbitud rajakesel. Kahjuks lõpus sai valitud vale rada ja läbi kibuvitsade end metsa rammitud. Jalad sai kõik ära kraabitud. Aare ise on väga äge.
Tagasiteel jäi silma väike aimatav rajake aga päris metsa on ikka see kasvanud. Kuidagi sai puudest ja põõsastest end ranna äärde manööverdatud.
Tänud

Mässamine kõrkjates, lapsed tahtsid koju. Külm tuul puhus kuklasse aga lõpp oli kõik hea. Tegelikult ju ilus vaade ja mõnus rand, lihtsalt Eesti inimene ju peab torisema. Aitäh seikluse eest!

Selle aarde juurde tegime väga mõnusa jalutuskäigu mööda kaldaäärt. Päike paistis soojalt ja poolsaare tuulevarjulisemal küljel oleks võinud pikalt loodust nautida. Kahjuks tegime natuke vale arvestuse viimase mõnekümne meetri läbimiseks ja saime tõelise ihunuhtluse tigedalt kibuvitsavõsalt. Isegi paar päeva hiljem tulitasid põlved sellest torkimisest. Aga aare ise oli kõike seda väärt, sest ülilahe asi on sinna valmis meisterdatud. Siin oli kõik see, mis Geopeituses olema peab- ilus koht ja lahe aare! Suur tänu peitjale!

Auto jäi parklasse. Selgus ka et veetase oli niivõrd madal, et sai
saarele ilma kummikuteta. Kohapeal oli natuke nikerdamist, et logiraamatusse nimed kirja saada

Õmblemises ma tugev pole. Pole erilist vajadust ega soovi tekkinud ka. Kuigi, kui nüüd meenutada, siis väikse tirtsuna õmblesin oma nukkudele riideid küll. Siis polnud ju võimalik minna poodi ja lihtsalt osta. Sest lihtsalt polnud poes selliseid asju. Seega ei saa öelda, et mulle see tegevus poleks meeldinud. Pigem ikka see teine, et pole nagu vajadust. Ja selle nahka need anded lähevad.

Aga aare? Tee siia oli igati mõnus. Kõndisin ja imestasin, et kuidas küll sellisesse kohta, kus näiliselt midagi pole on nii korralik rada. Maiustasin kibuvitsa marjadega, imetlesin vaadet ja arutasime erinevate seente teemal, kuna neid seal jagus. Lõpus veel igati eeskujulik ja lustakas aare, mis paneb ütlema, et jah - just sellist geopeitust ma tahan. Aitäh Märt!

Vähe külastatav kuid ülimalt äge aare. Found it: 21.Aug.2021 11:01 Õmbleja. Meil oli aega ja tahtmist ette võtta pikemaid astumisi ja igat sorti aardeid. Soovitatud parkla ongi see ainuõige koht kust startida. Ainult üks koera jalutaja tuli vastu. Jahimehe või loodusvaatleja pingi nägime ära ja ma sain palju maitsvaid kibuvitsu nosida. Aare oli lihtsalt VAU. Kuiv ja korras. Ja siis me nägime veel üht vaja külastada kohta ja sinna me suundusimegi. Saime ära käia täpselt enne vihmasagarat. Tuhat tänu ja rohkelt ristpisteid.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Ei näe võimalust geopeitusega edasi tegeleda.

Kaugelt tundus, et vahepeale ala on vesine. Ajasin drooni lendu ja käisin vaatamas, maa oli kuiv ja ilus tee läks lõppu. Seejärel peagi sai ka ise kohale jõutud. Aare oli väga lahe, aitäh :)

Saime auto parkida näidatud punkti probleemideta. Eks aastaaeg ole ka selline, et kedagi ülearust liikumas ei näinudki. Kuna ilm oli täitsa jahe, siis sai ka termoses tee kaasa võetud, et vahepeal end soojendada. Tegelikult oli metsa vahel jalutamine väga mõnus ja soe, vaid välja peal puhus tuul vähe kõvemini.

Kohale jõudes saime kohe aru, millest aardel selline nimi. Eks siis tegime meiegi vajalikud pisted ära ja saime karbi peaaegu kätte. Tundub, et siin ei ole õmbleja ja meistrimees (meelega) ühist keelt leidnud ja seetõttu on selline vimka sisse sattunud. Aga naksasime sellegi läbi ja ikkagi saime nimed kirja.

Oli mõnus jalutuskäik, tänud kutsumast!

Liikusin aardeni ja tagasi jooksusammul. Kohapeal olid õmblemisvahendid juba valmsi pandud ja võtsin nõela kätte ning asusin õmblema. Õmblemine ise oli lihtne ja sai üsna ruttu valmis.

Märgitud parkla on tõkestatud ja teeäärde parkides ilmuvad torisevad kohalikud.

Jätsime auto hoopis Ehalkivi kõrvale parklasse ning tulime mere äärde tuterdama. Siin on varem käidud küll, aga no see kivimürakas on ikka äge. Merevesi oli mõnusalt soe, sai rahulikult ümber kivi solberdada. Luikedele siin ka väga meeldib, neid oli siin hulgim, mõni neist üsna uudishimulik, tuli meid lähemalt uurima, meie vaatlesime neidki tükk aega.

Piki randa võtsime suuna õmbleja aardeni. Tükk aega jalutasime mööda liiva, kuni kuiva jalaga enam jalutada polnud võimalik, sest kõrkjad tungisid veeni. Kui salapärasel kuivanud koorikul astudes jalg sellest läbi haisvasse sõnnikusse vajus, siis taipasime, et palju arukam on ju jalutada hoopis meres. Papud jalast ära ja vette. Tipus Taavi jäi esialgu kivile istuma, sest läbi kibuvitsapõõsaste trügimine tekitas kõhklust. Nii hull siiski polnud ja täitsa valutu tee leidus aardeni. Vahva vigur pani rahulolevalt muigama. Näputöö õnnestus, kuigi logiraamatu kättesaamisega oli pusimist. Lahe värk.

Piilusime korraks ka teisele kaldale, ossa, kus sealgi oli luiki.
Tagasi sumpasime nüüd otsejoones läbi mere suure rändrahnuni.

Väga mõnus jalutuskäik. Aitäh peitjale.

Selliste aarete juures kipub minul alati siht silme eest kaduma. Alustuseks sai pajatatud lugusid õmblejannadest (minu õde oli selle ameti esindaja), seejärel pildistatud lummavaid vaateid, ning siis mustasid silme ees seeneväljad. Lauri suurel õhutusel ja lubadusel tagasiteel pikemalt aega veeta, jõudsin siiski ka aardeni ja sain nime kirja. On tahtmist seda siia vedada :) Tagasiteel jällegi lummavad vaated ning lõputud tatikaväljad...

Ilm oli ilus ja tuju hea. Mõtlesime, et käime ja vaatame siis selle õmblejatädi kah ära, kes sellises kohas tööl om. Seened ahvatlesid küll rajalt kõrvale põigelda, kuid ei- siht silme ees, ikka aarde poole. Kui kohale jõudsime, siis raske oli seda aaret mitte leida. Kuid kes kurat ja kuidas ta selle sinna sai, jäi saladuseks. Igatahes logi sai kirja ja tagasiteel autoni sai minion kõvasti seeni korjata. TFTC!

Järjekordne lahe aare, aitäh! :)

Huvitav ilmastik siin tipus. Igal pool paistab päike ja on väga selge ilm, aga siin on paks uduvine üleval nii, et lausa tilgub kraesse. Ega mul tegelikult selle vastu polnudki midagi, sest väike kosutus, sel palaval päeval, tuli igati kasuks. Tänan.

Leitud