Kakumäe vaiksete männikute vahel kulgeb rada, kus aeg näib liikuvat pisut aeglasemalt. Aastaid tagasi võis siin peaaegu iga päev kohtuda ühe meeldiva vanaprouaga, kelle kannul sörkis alati pisut isepäine, kuid ustav kollane segatõugu koer Bingo.
Bingo oli paras vigurivänt — kui jalutuskäik liiga lühikeseks jäi või orav puu otsa puksles, hakkas ta kergelt ja kavalalt virisema. Vanaema aga muigas selle peale alati, paitas koera kõrvatagust ja hüüdis teda soojusega: "Noh, mis sa jälle hädad, minu väike Pingu Vingu!" See naljakas hüüdnimi jäi kajama mändide alla ka siis, kui radadel valitses juba vaikus.
Et hoida mälestust neist soojadest sügisestest jalutuskäikudest ja vanaema heatahtlikust huumorist, sai sellele armsale metsatukale pühendatud aare. See on meeldetuletus kõigile möödujatele, et ka kõige pisemad ja hirmunud "vingumised" saab muuta soojaks naeratuseks.
Kakumäe vaiksete männikute vahel kulgeb rada, kus aeg näib liikuvat pisut aeglasemalt. Aastaid tagasi võis siin peaaegu iga päev kohtuda ühe meeldiva vanaprouaga, kelle kannul sörkis alati pisut isepäine, kuid ustav kollane segatõugu koer Bingo.
Bingo oli paras vigurivänt — kui jalutuskäik liiga lühikeseks jäi või orav puu otsa puksles, hakkas ta kergelt ja kavalalt virisema. Vanaema aga muigas selle peale alati, paitas koera kõrvatagust ja hüüdis teda soojusega: "Noh, mis sa jälle hädad, minu väike Pingu Vingu!" See naljakas hüüdnimi jäi kajama mändide alla ka siis, kui radadel valitses juba vaikus.
Et hoida mälestust neist soojadest sügisestest jalutuskäikudest ja vanaema heatahtlikust huumorist, sai sellele armsale metsatukale pühendatud aare. See on meeldetuletus kõigile möödujatele, et ka kõige pisemad ja hirmunud "vingumised" saab muuta soojaks naeratuseks.
Aitäh kõigile tähelepanekute ja tagasiside eest!
Kuna eelmine variant siiski ei toiminud parimal viisil, tegin uue täienduse. Aarde konteiner sai taas välja vahetatud, seekord on tegemist klaasist konteineriga ;).
Sees ootab uhiuus ja kuiv logiraamat. Palun võtke oma kirjavahend kindlasti kaasa (BYOP)!
Aitäh mõistva suhtumise ja kannatlikkuse eest, katsetan ja õpin teekonnal edasi! Head otsimist!
leitud
Vaatasin ka Mia-Mardika kolm aaret üle. Sama siin, väga südamlik kirjeldus, looduses vajaks paremat karpi. Tänan!
Kasutatud toidukarp millel juba praod sees ja raamatuks vihikust lõigatud leht. Tore on peita aga käi vaata, mismoodi on teised aarded peidetud.
Tegime siin kolmele uuele aardele jalutusringi peale ja panime nimed kirja. Veel mahub, aga peagi on vaja uut logilehte või pigem märkmikku. Aitäh kodust välja tulemiseks põhjust andmast!
Leitud :)
Tänud aarde eest :)
Pimedas metsas läks ikka aega, enne kui aare silma jäi. Tükk aega sai seal tiirutatud, eks gps trikitas ka.
Rattaring Kakumäe kaudu ja sai mõned aarded läbi käidud. Aitäh.
No lugu ju armas, et vanaprouast koerajalutajale aare pühendada, aga tegelikult võiks tõepoolest mõned aarded enne peitma hakkamist siiski ka otsida ja leida, et tekiks ettekujutus, mida tegelikult geopeiturid ootavad, kui aardeid otsima lähevad. Ja tegelikult on maru kahju, kui heast tahtest peidetud aare laiali laguneb ning läbi liguneb. Siinsed aarded on mu kodule nii lähedal,et tule või jala, aga seekord sai möödasõidul väike peatus tehtud. Karbike leitud tänu vihjele koheselt.
Tervitused geopeiturite perre tulemast ja loomulikult ka aarde eest. Natuke kogemust ja küll ta edaspidi juba paremini välja kukub.
Kena kirjeldus ja tore aarde mõte aga, et see kõik seal pikalt kestaks ja geopeituritele rõõmu valmistaks, siis peaks natuke tugevam karp olema. Kardan, et talvele see aare vastu ei pea. Niiskus pääseb karpi ja siis see paberilehke ka läbi liguneb. Soovitan maha peidetud aardel alati kasutada logiraamatu ümber minigrip kotti. Päästab hullemast.
Teist päeva järjest koduste aarete radadel - see siin vast peab natuke kauem, aga mine tea, salatikarp päris hea konteiner siiski pole. Kui aarde avastasin, pidasin seda rohkem prügiks.
Mida ikka sellise ebameeldiva ilmaga teha kui tulla aardeid otsima. Pärastlõunal Ironmani liikluspiirangud enam olulisi ummikuid ei tekitanud ja sain üsnagi vabalt uute aarete piirkonda sõita. Ilmateatest hoolimata vihma ka enam ei sadanud. Kõik kolm Rannamõisa teest paremele jäävat uut aaret on väga ajutise iseloomuga peidetud. Kahel neist aaretest on pisikene logileht salatikarbis, mis niiskust ei pea ja ühel aardel on logileht lihtsalt kilekotis. Kõik logilehed on juba pooleni täis kirjuatud kuigi otsijaid on olnud siiani veel vähe. Ka aarete asukoht on selline, et jätab pigem loodusesse poetatud prügi mulje. Aarete omanikul soovitaks kindlasti aarete asukohad paremini valida ja vahetada aarete salatikarbid korralike niiskuskindlate karpide vastu.
Siin oli veelgi kiirem peatus. Puid metsas jagus, kuid kuna aardel sisuliselt maskeering puudus, siis jäi ka kõrvalt vahest sisenedes silma. Aitäh! V: kee J: jokker
Süvenesin parasjagu uude MMM-ssi, kui hakkasid uued aarded avalduma. Üks neist Tallinnas (nagu hiljem selgus, siis tegelikult mitu). No seda ei juhtu eriti tihti, et mul on puhkus, olen Tallinnas ja märkan uue aarde avaldumist Tallinnas. Olukord oli vaja kohe ära kasutada, nii et lendasime peale. Vist leidsime aarde, vähemalt tühi paber ja pliiats olid karbis. Kirjutasime aarde nime paberile ja {FTF} taha enda nimed. See toimus umbes 11:30. MMM-si võtan ette mõni teine kord. Aitäh aarde eest!
Aare avaldatud.