Siin asub vana palvemaja, oma huvitava ajalooga. Nõukogude perioodil käis siin koos Pühalepa luteri kiriku kogudus, sest Pühalepa kirik võeti koguduselt ära nõukogude võimu poolt ja vennaste koguduse elu oli omakorda soiku jäänud. Kiriku sisustus hävitati ja hoonet kasutati laona. Pea 50 aastat ei saanud kogudus oma kirikut kasutada ja jumalateenistused toimusid siin kabelis.
Pühalepa vennastekoguduse ja palvemaja ajaloost
1741 - Vennasteliikumine jõudis Pühaleppa 1741. aastal ,1756. aastal on umbes 300 liiget.
1756 – Pühalepa vennastekoguduse asutamine v Jakob Marrasch´i poolt.
1818 – Saaremaal asuvale herrnhuti hoolekandjale alluval palvemajal Kaseväljal on liikmeid 273 hinge
1846 – aastaarv palvemaja seinas, tähistab oletatavalt praeguse hoone ehitus või avamisaega.
1880 – õpetaja Normanni teatel on Pühalepa koguduses üks palvemaja, mis asub pastoraadi lähedal, aga ei pea sooja.
1884 – palvemaja on ümber ehitatud ja täidab kirikliku õpimaja ülesandeid.
1917 – palvemaja saksa sõjaväe käsutuses haiglana. Peale sakslaste lahkumist on palvemaja rüüstatud ja lõhutud. Aknad ja uksed naelutatakse kinni ja maja jääb seisma.
1920.-date aastate esimesel poolel – Pühaleppa saabunud õpetaja Kokamäe üleskutsel seatakse palvemaja väike ruum jälle korda, et koosolekuid pidada. Vend Buschbergi ajal saab korda ka suur ruum ja töö läheb hoogsalt edasi.
25.sept 1927 - Pühalepa vennad võetakse ülemaalisse vennastekogudusse ja see päev saab koguduse aastapäevaks.
1931 – hoone kaasajastamine ( aknad ja uksed tehakse suuremaks, lagi tõstetakse 2 m kõrgemaks, hoone saab sisemise vooderduse). Uuesti sisseõnnistamine vend Buschbergi poolt.
1939 – koguduse jutlustaja v August Paes, endine vabajutlustaja, Pühalepa lut koguduse köster ja vennastekoguduse reisijutlustaja.
1948 – koguduse jutlustaja Rudolf Vaarik
1951 – Pühalepa kirik võõrandati ja kirikukoguduse töö jätkus vennastekoguduse palvemajas
1993 – Pühalepa kirik võetakse peale taastamist taas kasutusse. Palvemaja jääb laagrite ja muude ürituste korraldamise ja humanitaarabi ladustamise kohaks
2008 – Pühalepa palvemaja vennastekoguduse kasutuses
Siin asub vana palvemaja, oma huvitava ajalooga. Nõukogude perioodil käis siin koos Pühalepa luteri kiriku kogudus, sest Pühalepa kirik võeti koguduselt ära nõukogude võimu poolt ja vennaste koguduse elu oli omakorda soiku jäänud. Kiriku sisustus hävitati ja hoonet kasutati laona. Pea 50 aastat ei saanud kogudus oma kirikut kasutada ja jumalateenistused toimusid siin kabelis.
Pühalepa vennastekoguduse ja palvemaja ajaloost
1741 - Vennasteliikumine jõudis Pühaleppa 1741. aastal ,1756. aastal on umbes 300 liiget.
1756 – Pühalepa vennastekoguduse asutamine v Jakob Marrasch´i poolt.
1818 – Saaremaal asuvale herrnhuti hoolekandjale alluval palvemajal Kaseväljal on liikmeid 273 hinge
1846 – aastaarv palvemaja seinas, tähistab oletatavalt praeguse hoone ehitus või avamisaega.
1880 – õpetaja Normanni teatel on Pühalepa koguduses üks palvemaja, mis asub pastoraadi lähedal, aga ei pea sooja.
1884 – palvemaja on ümber ehitatud ja täidab kirikliku õpimaja ülesandeid.
1917 – palvemaja saksa sõjaväe käsutuses haiglana. Peale sakslaste lahkumist on palvemaja rüüstatud ja lõhutud. Aknad ja uksed naelutatakse kinni ja maja jääb seisma.
1920.-date aastate esimesel poolel – Pühaleppa saabunud õpetaja Kokamäe üleskutsel seatakse palvemaja väike ruum jälle korda, et koosolekuid pidada. Vend Buschbergi ajal saab korda ka suur ruum ja töö läheb hoogsalt edasi.
25.sept 1927 - Pühalepa vennad võetakse ülemaalisse vennastekogudusse ja see päev saab koguduse aastapäevaks.
1931 – hoone kaasajastamine ( aknad ja uksed tehakse suuremaks, lagi tõstetakse 2 m kõrgemaks, hoone saab sisemise vooderduse). Uuesti sisseõnnistamine vend Buschbergi poolt.
1939 – koguduse jutlustaja v August Paes, endine vabajutlustaja, Pühalepa lut koguduse köster ja vennastekoguduse reisijutlustaja.
1948 – koguduse jutlustaja Rudolf Vaarik
1951 – Pühalepa kirik võõrandati ja kirikukoguduse töö jätkus vennastekoguduse palvemajas
1993 – Pühalepa kirik võetakse peale taastamist taas kasutusse. Palvemaja jääb laagrite ja muude ürituste korraldamise ja humanitaarabi ladustamise kohaks
2008 – Pühalepa palvemaja vennastekoguduse kasutuses
Leitud
Leitud.
Väga lahe teostus!
Kuivatasime natuke logiraamatut ja panime uue minigripi.
Leitud ja logitud. Väga äge :)
Mõnus õhtune jalutuskäik aardeni. Teostus nii tõetruu, et see on mu viimase aja lemmikumaid aardeid :) aitäh peitjale! Grip kott on veidi katki ja logiraamat niiske.
Väga elutruu aga otsimine kaua aega ei võtnid.
Otsisime tükiaega silmad kõõrdis, kõndisime õigest kohast mitu korda mööda, kahtlustasime juba maast leitud kalmuküünlaid. Vaatasime anomaaliale korduvalt otsa, kuni Liisa oli valmis juba alla andma ja Karl hõikas lõpuks: "Leitud!"
Selle hoone juurde tegime oma selle korra tripi viimase visiidi, aitäh peitjale ajalugu tutvustamast :).
Päris kaval peidukas. Eriti uutele ja ja noorgeopeituritele. Tänud
Leitud ja logitud. Täname!
Kiire leid, aitäh!
Peitjale tänud paika tutvustamast!
Minu jaoks laidude retke järel jahutusaare nr 2. Kus siin olid vihased sääsed - üritasid logimise ajal nahka pista. Kavala lahendusega aaret märkas esimesena Tiit, aga ta lasi meil lahkelt otsid. Aitäh peitmast!
Uh, lahe, leitud! Tatsamist ikka oli! Vihje "anomaalia" oli hea märkus, kuid taipasin seda alles siis, kui aare leitud:) ikka kogu aeg peab loogilise mõtlemisaga asja juures olema. Lahe teostus, aitäh!
Tänud aarde eest!
Leitud
Otsisin ikka hea mitukümmend minutit. Esimesena jäi see anomaalia silma, aga kohe ei uskunud, et see nii lihtne vōib olla. Nii siis tuulasin seal metsaall kuni loobusin ja seda kohta kontrollisin ja sain logi kirja. :)
Aitäh vahva aarde ja koha eest!
Vennast polnud näha, kogudus oli ka vaikne.
Leid tuli lihtsalt. Läksin ära sealt, kus suured sipelgad mind koheselt ründasid. Ja et sealt ruttu minema saaks, vaatasin kiirelt anomaalia välja, mis seal ikka tseremoonitseda nagu pikaks venitatud telesaates. Päälik vedas logiraamatusse mõned pootstaagid (täägis!?) ja kiirelt minekut, et laevukesele jõuda.
Tänud meie poolt.
Esiti see raskusaste pani kahtlema, et kas saab libedalt, aga anomaalia jäi kohe silma. Hakkab vist mingi väheldane geokogemus tekkima. Aitäh petijale!
Kuna kivikalme juures läks otsimine ruttu ja aare oli ligidal, siis koera ma autost välja ei võtnud ja sealt aardeotsingult naastes tervitas meid autos kaunikesti räige kalaraipe hais. No muidugi. Sealt kummikutega kummituse juurest naasis ta ju mitte just eriti korrektsena, kuid ega ma aimanudki, et asi nii halb on. Igatahes siin peatudes läks Katrin aaret otsima ja mina võtsin veepudeli, klaasipesuvahendi (muud autos polnud, millel mingidki puhastavad omadused on) ja lapi, ning asusin oma neljajalgset sõpra kasima. Tunduvalt parem sai. Peale selle tegevuse lõpetamist jõudsin isegi logimise ajaks aardeni. Tänud peitjale kohta tutvustamast ja aaret peitmast.
Hästi loodusega harmoneeruv. Tänud peitjale!
Kui autos üllatunud nägu tehti, miks me hoopis valesse suunda pöörasime, siis selgitasin, et te ju ometi tahate veel üht palvemaja näha;) ja ega me siis sadamas oodata ei taha, ikka otse tõkkepuu alt läbi ja praamile;). Mis neil muud üle jäi, muidugi noogutati, aga enamik piirdus pilguga läbi autoakna. Õnneks kiire leid ja abiväge polnud vaja hüüda. Aitäh.
Selle Hiiumaa geotuuri viimane aare arvatavast... Kohe läheb praam. Aitäh peitjale!
Aitäh peitjale kohta tutvustamast!
Kaval peidukas jah, aga õnneks jäi kiiresti silma ikkagi.
Mõtlesin, et jäängi sinna, vaevaga tuli ka leid..
Huvitav metsatukk. Õnneks jäi Margitile anomaalia kiiresti silma. Tänud!
Tänud aarde eest :)
Natuke ikka müttasime siin, aga õnneks mitte liiga kaua. Kena koht ja täname kutsumast!