Ruudulise vihiku

Minu töökaaslased teevad vahel ikka nalja selle üle, kuidas ma olen positiivsete asjaolude väljendamises äärmuslikult tagasihoidlik. Kui midagi läheb suurepäraselt, siis ma ütlen selle kohta näiteks, "noh, üle keskmise".
Vaat see siin oli üks tugevalt üle keskmise aare!

1. Asukoht. Kui muidugi sellised katakombid saadaval on, siis mis viga ägedat peidukohta leida, eks. Siin oli aga asukohast maksimum välja võetud ning igasugused imeurkad ära tutvustatud. Vahepunkt oli küll natuke kiuslik ja mõnes kohas oli kartus, et kas siin ongi mõeldud, et peab läbi põranda vajuma, aga noh, normi piires.
2. Asjaolud. See lillkuusk oli ka jälle täieliku Indiana Jonesi vaibiga. Ka sina võid olla kuulus seikleja!
3. Käsitöö. Väga loominguline, lahe ja detailne.
4. Abivahendid vahepunktis. Sellist läbimõeldust nägin esimest korda - aitäh!!
5. Lõpp. Eelnevast käekirjast oli selge, et siin on ka kindlasti mingi vimka, aga käisime siiski suurt õunapuud patsutamas - ainuüksi see oli juba külastamist väärt, aitäh suunamise eest!
   Kokkuvõttes - suur tänu, see oli seiklus, mida võib teinekord täiesti mittegeopeituritest tuttavatelegi tutvustada.

////
Juku kirjutab vihikusse: "Juku armastab õpetajat."
Noor õpetajanna annab järgmisel päeval õpilastele vihikud tagasi. Juku vihikusse on kirjutatud: "Õpetaja ei armasta väikeseid lapsi."
Mõni aeg hiljem õhtul kodus vihikuid parandades loeb õpetajanna Juku vihikust: "Juku oskab nii ka armastada, et lapsi ei tule."

Leitud.
Tänusõnad:

1. peitjale, sest ilma aardeta ei oleks sellisesse kohta sattunud,
2. Anule, kes hankis lisavihje,
3. Targole, kes leidis mõistatuse,
4. Katrinile, kes leidis aarde enda.
   Minu väheldane roll oli aarde avamine.

Olles jõudnud Muhumaale väga nõrga plaaniga, et mida siin peaks üritama otsida, jõudsime Katriniga mõlemad järeldusele, et teiste mängujate poolt pärjatud ruudulist asja võiks vaadata küll. Ja me siis vaatasime.

Alguses läks natuke hädiselt. Leidsime küll ornamendiga kaunistatud ruumi päris kiiresti, aga läks omajagu aega (ja pidin korda levialasse taas-sisenema, et varasemalt leidjalt väike vihje küsida). Edasi läks kõik peitja instruktsioonide järgi. Võtsime ülesande kaasa, istusime määratud laua taha, vaatasime seda natukene, kasutasime lisatud abivahendeid sihtotstarbekohaselt (peitjale virtuaalne kallistus ühe konkreetse abivahendi eest, tänu millele, me ei pidanud teist korda tööd alustama ja märkus, et üks oluline ressurss on otsakorral).

Lõpus läks juba üsna kiirelt. Õunapuu oli vägev!

Suur-suur tänu sellise vägeva teostuse eest!

Kui eelmise aarde juurest auto juurde hakkasin minema, siis avastasin, et see aare on lähemal kui auto. Kuuse leidsin kiirelt, aga juhiste leidmine oli paras ikaldus, ei leidnud midagi peale prahi. Ei teadnud ju ka, mida ma otsin. Jõudsin isegi varemleidnuga nõu pidada. Lõpuks sain ikka vajaliku leitud. Esimese hooga oli veidi hämmingut, et mis selle asjaga peale hakata, aga siis hakkas liikuma ja sain sääskede kiuste asja tehtud ja edasisesd juhised kätte. Lõpus sai ka mõnda aega tiirutatud enne kui asja loogilisest kohast välja tõmbasin. Tundmatuid lendavaid subjekte tiirutas ja omajagu kui otsisin ja logisin.

Väga lahe koht, ilma aardeta poleks ilmselt siia sattunutki :)
Otsitav ala sai kiiresti tuvastatud aga sealt see õige asi ei tahtnud kuidagi näppu jääda aga alla ei andnud ja lõpuks sai leitud. Veidi süvenemist ja peagi olid kriitseldused paberil ja sain rohelise tule teekonda jätkata. Igati supper äge teostus, AITÄH :)

Kui nägin nulli lähenedes maastiku, siis ennustasin, et sinna peab minema. Pidi ka. Järgmine aasta teen Maalehe ennustuse mina. Tänud peitjale aarde eest.

Leidsime. Tänud peitjale

13734.

Jailbreak ‘23

Hea vaikne reedene tööpäev siin jalutada. Õnneks usse Saaremaal mujal ei silmanudki kui vaid autoteede peal siplemas. Aaret saime otsida kaks korda. Esimesel korral lihtsalt ei silmanud, kuigi null oli üsna selge. Kaks ongi kohtuseadus. Lahtisaamiseks läks ka omajagu aega ja jaksu, aga vastavalt kohapealsele juhendile saime lõpuks ikka hakkama. Tore lugu! Aitäh, et aare ka GP-lastele leitav on!

Eelmisel korral pooleli jäänud aare leidis täna lõpliku külastuse.
Tänud

See oli tore mõistatus. Kui ma muidu selliseid kohti pelgan, siis siin oli kuidagi soojem ja parem, kui tavaliselt. 15. oli pisike error, kuna 2 jubinat on puudu, kuid sellest hoolimata sain kohe peale joonistamise lõpetamist edasised juhised kätte. Lõpus said nimed kiirelt kirja ja võiski geoaasta lõppenuks tunnistada.

Tänan peitmast.

Väga hea aare.

Leitud, logitud, tänan!

Kui peitja kohe üldse ei soovi, et tema aardeid leitakse, siis tuleb seda soovi austada.

Leitud

Tänane päev tõi Orissaare kanti sünnipäevapeole, millele eelnevalt mul õnnestus näpsata paar tundi iseendale. Kaalusin kohe kirjakastiaarde juurde kimamist, kuid siis otsustasin, et natuke on aega ja alustasin siit. Kõigepealt muidugi kolistasin mööda valesid tube ning muutsin olukorra endale ohtlikumaks, kui vaja oleks olnud. Siis leidsin mõistatuse ning lahendamiseks kasutasin peitja poolt soovitatud varjualust. Hakkasingi siis otsast pusima ning mingi hetk tekkis valgustumine. Kaasas olnud vigur mind eriti ei toetanud, seega viisin mõistatuse tagasi ning liikusin uusi aardeid otsima.

Perekonda oodates ja teiste aaret vahele kasutasin üht teist kaasas olnud atribuuti, et ruudulist vihikut korrektsemaks koolitada ning siis töötas see võluväel. Koos Sveniga liikusime siis juba aarde lõppu otsima, mis nagu tavaliselt ei valmistanud mingit pettumust.

Väga äge aare, suur aitäh ja FP!

Varjualusest oli palju kasu - lahendasime mõistatust ja kuulasime vihma krabinat katusel.

Aitäh!

Toreda peiduka on leidnud nii esialgne tops, kui ka lõpp. Esimene karp käes, suundusime kohe väljas oleva laua taha ja hakkasime lahendama. Õnneks mõte oli kohe õige ja peagi oli vajalik info käes, et edasi suunduda. Väga lahe komplekt on siia kokku pandud, suured tänud!

Kui juba siia kanti sai satutud, võtsin ka selle aarde ette. Toa leidmisega muret ei olnud. Edasi tuli alguses veidi kukalt sügada ja minuti jagu kasutut asja teha. Siis aga äkki ühendas ära. Temperatuur just suuremat asja sõber ei olnud, kuid kindad siiski võimaldasid lahendamisest eluga välja tulla. Väga uhke mõistatus tehtud, aplaus ja kummardused peitjale!

Siin leidsime kõik üles. Ja jaotasime töö nii, et ma tegelesin maas istudes koordinaatide saamisega ja Maris ütles seises ja mu tegevusele ülevalt peale vaadates juba kolmveerandi pealt ette, kuhu koer maetud on :D. Väga, väga lahe idee, ma lihtsalt oleks pidanud veelgi täpsem olema oma peenmotoorikas... Sest lai käsi maksis lõpuks ikkagi niipalju kätte, et vajalik oleks olnud lisatöötlus. Levia siiski leidis lõunasöögilauas, et meie sooritus on juba praegu piisav ning jalutas preemiaks meiega koos veel ka lõppu :).

Mis ma ikka rohkem oskan öelda, väga lahe otsimine oli ja aare ka kiiduväärt, komplektile läks minu poolt külge kogu kuldne kolmik (soovita, lahe teostus, AA kandidaat) :).

Teine selle raketibaasi aaretest. Tegelikult küll alustasime sellega vist enne Piiri Kikut. Kuusk oli ilus ja potsik sai leitud ja kõik nii nagu peab. Olime nutikad ja ilusad, aga mitte piisavalt osavad. Lahendamise vahepeal oli lõunapaus peitjaga ning peale seda jalutasime aarde lõpuni. Tänan, mulle meeldis!

Kui ruudulise vihiku, siis ruudulise vihiku. Võtsime kaasa märkmiku, kus ruudulised lehed ja suundusime objektile. Loomulikult sellise mannetu asjakesega polnud seal midagi teha. Imetlesime neid imekepikesi ja joonistasime nagu viiemehed, keeled suust väljas. Lõpuks kui pihta saime, mida meilt oodatakse, siis sai ka lahendus miskit moodi välja võlutud.

Kui hommikul oli tunne, et sõidame selle väikse saare läbi, korjame kõik topsid kokku ja rõõmsalt koju tagsi, siis reaalsus kujunes veidi teistsuguseks. Ajusid sai ragistada iga aarde juures ja saapataldu kulutada nii et vähe ei olnud. Sellegipoolest on geopäevast puhas rõõm. Kaks nädalat Soomes ei olnud pooltki sellest, mis üks päev koduste kvaliteetaaretega. Well done!

Selle aardega läks parajalt sujuvalt. Esimest punktist tuli õige tuba koos vajaminevaga täitsa mõistliku ajaga välja. Välitöödele suundusime reklaamitud katuse alla ja ei pidanud pettuma - väga mõnus paik õhtuseks mõttetööks siia üles seatud. Mõistatuse ülesehituse jagasime üsna kohe ära ja enne kui olin lahendusega jõudnud päris lõpetadagi, pakkus Tarvo juba õige lähenemisviisi lõppkoordinaadi saamiseks ära. Lõppaarde juures saime nullpunkti ümber aga päris mitu tiiru teha, enne kui õige lähenemisviis koitma hakkas ja nimed logiraamatusse kirja saime.

Kokkuvõtteks võib öelda, et selle aarde juures meeldis küll absoluutselt kõik - koht oli huvitav ja avastamist väärt, aare ise oli kena ja korras ja lisaks kõigele oli tegemist kindlasti minu seni kõige lemmikuma välimõistatusega. Kuhjaga tänusõnu peitjale!

Ostsime kohalikust Konsumist ruudulise vihiku ja vuhasime kohale. Õige asja leidsime võttis natuke aega, kuid kätte ta saime. Tänu eelnevatele logidele suundusime ka kohaliku katusealuse alla siis materjalist infot välja lugema. Alles siis kui kõik read läbi töötatud olid saime aru millega tegu - siis läks kõik juba ladusalt. Panime materjalid tagasi ja kappasime lõppkoordinaadi poole. Seal läks juba natuke rohkem (valest kohast) otsimist, enne kui õige asja kätte saime.

Suur aitäh peitjale väga vinge aarde eest! Meile meeldis täiega!

PS: Lõppaarde kork ei ole keeratav. Ma väänasin endal käed makaronideks enne kui aru sain, et kork avaneb ilma keeramata.

Trillallaa ja rakett magab 13:57 Korra läks ka valesti aga tulemuseni jõudsime. Täname. Nii sürr on kuulata juurde kohalikke lugusid tekkest ja sulgemisest.

Tuba sai leitud, ja peale loomingulist lähenemist ka ülesanne kätte saadud. Vaatasin siis seda ülesannet ja ei osanud sellega midagi peale hakata. Mingi idee oli, kuid nagu hiljem selgus, siis idee oli suht enam-vähem õiges suunas põhimõtteliselt, kuid siiski väga kaugel lahendusest. Jäädvustasin siis info ja plaanisin seda kunagi hiljem, tõenäoliselt kodus lahendama hakata. Logidest selgus, et seda on ka kirvega lahendatud. Proovisin kah. Piiri Kiku juures ju tuli päris hästi välja. Vaatasin kolm-neli kohta läbi, millest üks sobis päris hästi ka vihjega. Lõpuks mõtlesin, et mida asja ma siin teen? Äkki prooviks õhtul veel nõela ka heinakuhjast otsida. Siis veel ei teadnud, kui lähedal ma ikka vahepeal olin. Auto juurde jõudnud, ei andnud ikka rahu. Pöördusin interneti poole, katsetasin üht-teist. Ei jõudnud kuhugi. Siis proovisin veel midagi ning siis hakkas looma. Lõpuks sai ka punkti kaardile ning jälje logi vaadates oli suht selge, kus asub. Kohale jõudes veendusin, et enne jäi aare minust max poole meetri kaugusele, võibolla isegi vaatasin õigesse suunda. Siiski on hea meel, et enne ei leidnud, siis oleks tõenäoliselt see väga lahe mõistatus lahendamata jäänud. Rohkem on raske ilma saladust avaldamata midagi lisada. Aitäh, väga lahe aare!

Tänud.

Nähes maja, kus lillkuust end peidab, otsustasin esmalt ootele jääda. No ei meeldi mulle need mahajäetud majad ja kohad eks. Mingi hetk Kristjan hüüdis, et leitud ja tule sealt. Nii ma tegingi ja väikse värinaga olin ka täitsa õiges kohas. Mõned minutid hiljem oli karp käes. Sisu nähes saime kohe aru, mida teha ja asusime tööle. Meeskonntöö tulemus oli väga ilus ja lubas edasi minna. Lõpus piilusin ma korra aarde poole ja olin nõus jällegi valvurit mängima. Väga lahe teostus igas punktis ja igal viisil. Kuigi mulle sellised kohad absoluutselt ei meeldi, siis kogu krempel oli tõesti üliäge ja selle eest suur aitäh!