Sooämblik
Kirjeldus
See aare ei räägi rabades ja soodes elavast peletises Sooämblik ehk ametliku nimega hiidämblik (Dolomedes fimbriatus) on üks Eesti suurimaid ja silmapaistvamaid ämblikulaadseid. Ta kuulub hiidämbliklaste (Pisauridae) sugukonda ning on tihedalt seotud veekogude ja niiskete elupaikadega, vaid õnne toovast ja kaitsvast olevusest.
Paljud indiaani hõimud teevad unenäopüüdjaid, mis meenutavad ämblikuvõrku, ja mõned kasutavad neid kodu kaitseks. Mõningates üleskirjutustes mainitakse Ojibwe ehk Anishinaabe traditsiooni. Nende unenäopüüdja algne idee ei olnud lihtsalt ilus dekoratsioon, vaid ämblikuvõrku jäljendav kaitsevõrk. Seda seostati Asibikaashiga ehk Ämbliknaisega, kes kaitses lapsi. Kui inimesed laiali rändasid ja ta ei jõudnud enam iga lapse juurde, hakkasid emad ja vanaemad tema kaitsvat võrku jäljendama.
Iirimaa rahvapärimuses on samuti lugusid, kus ämblikuvõrk päästab või kaitseb inimest. Samas on seal ka vastupidiseid uskumusi – näiteks võis ämbliku nägemine teatud kellaajal tähendada halba või head õnne.
Eestis on samuti selliseid uskumusi. Näiteks Järvamaal usuti, et kui pärast lõikust istuti vihule ja ämblik tuli vihu alla, tähendas see head loomaõnne. Samuti usuti, et kui ämblik tuleb riiete peale, saadakse hea sõbraga kokku.
Mina isiklikult usun, et ämblik on õnn tooja ja kaitsja. Näiteks usun mina, et halb energia jääb võrku kinni ning muudab selle halliks või mustaks. See tuleb siis kiiremas korras ära koristada. Puhas võrk ei paista välja ning on hea märk, et kodus on kõik korras.
Minu vanaema jällegi ütles, et kui ämblikuvõrgud on laes, siis majas on laisk perenaine.
Mida sina usud või ei usu? Pole vaja öelda, et „jube kole elukas see ämblik”. Aga kui see sul tuju paremaks teeb, siis ütle ikka.
See aare ei räägi rabades ja soodes elavast peletises Sooämblik ehk ametliku nimega hiidämblik (Dolomedes fimbriatus) on üks Eesti suurimaid ja silmapaistvamaid ämblikulaadseid. Ta kuulub hiidämbliklaste (Pisauridae) sugukonda ning on tihedalt seotud veekogude ja niiskete elupaikadega, vaid õnne toovast ja kaitsvast olevusest.
Paljud indiaani hõimud teevad unenäopüüdjaid, mis meenutavad ämblikuvõrku, ja mõned kasutavad neid kodu kaitseks. Mõningates üleskirjutustes mainitakse Ojibwe ehk Anishinaabe traditsiooni. Nende unenäopüüdja algne idee ei olnud lihtsalt ilus dekoratsioon, vaid ämblikuvõrku jäljendav kaitsevõrk. Seda seostati Asibikaashiga ehk Ämbliknaisega, kes kaitses lapsi. Kui inimesed laiali rändasid ja ta ei jõudnud enam iga lapse juurde, hakkasid emad ja vanaemad tema kaitsvat võrku jäljendama.
Iirimaa rahvapärimuses on samuti lugusid, kus ämblikuvõrk päästab või kaitseb inimest. Samas on seal ka vastupidiseid uskumusi – näiteks võis ämbliku nägemine teatud kellaajal tähendada halba või head õnne.
Eestis on samuti selliseid uskumusi. Näiteks Järvamaal usuti, et kui pärast lõikust istuti vihule ja ämblik tuli vihu alla, tähendas see head loomaõnne. Samuti usuti, et kui ämblik tuleb riiete peale, saadakse hea sõbraga kokku.
Mina isiklikult usun, et ämblik on õnn tooja ja kaitsja. Näiteks usun mina, et halb energia jääb võrku kinni ning muudab selle halliks või mustaks. See tuleb siis kiiremas korras ära koristada. Puhas võrk ei paista välja ning on hea märk, et kodus on kõik korras.
Minu vanaema jällegi ütles, et kui ämblikuvõrgud on laes, siis majas on laisk perenaine.
Mida sina usud või ei usu? Pole vaja öelda, et „jube kole elukas see ämblik”. Aga kui see sul tuju paremaks teeb, siis ütle ikka.
Läheduses olevad aarded
Logiteadete statistika
Logiteated
Mitu aega juba võtsin hoogu, et siin Sibulasoos seni ainumas kellegi teise peidetud aaret külastada. No ikka peibutas kuskil mujal rohkem. Täna siis varustasin end igaksjuhuks kepi, ronimisjalanõude ja veekindlate jalanõudega ning muidugi lambiga. Kell 18 on juba päris pime. Alustuseks kõmpisin jala mööda teed kuni aardeni oli suts peale 100 meetri jäänud. Seejärel tegin täisnurkse pöörde, kallakust alla, vesise olluse põhjatest näitas muda ja vajumist. Otsisin paar pikali kaigast ja ehitasin purdelaadse. Nüüd polnud muud kui jälle kaldast üles, alla otse ja juba aare end näitaski. Phähh, polnudki vaja ronida. Teostus hea ja logi kirja. Kõige rohkem meeldis mulle selle kaheksajalgse (ega ta mingi putukas pole, kel ainult 6 jalga) tagumist väljuvad niidid. :D Kas sel isendil ka lõugtundlad ehk helitseerid – mürgihammastega varustatud jätked saagi surmamiseks - on, jätsin ma targu kindlaks tegemata. Las järgmistel otsijatel on ka mida uurida. Tagasiteeks valisin siis hoomatava raja. Ma ei ole kindel, kas see oli päris või viirastus mulle. Üle pea lendles mitu kurvameelselt häälitsevat haneparve ja ma kujutasin ette, et siin rabas on ka ikka päris korralik elutegevus. Tumepunased pohlad maitsesid jumalikult, ja lõpuks jõudsin kraavi, kus vett ja muda polnudki. Suur tänu, Stalker, selles rabas on ruumi paljudele sooelukatele veel!
🌲🕷️ SOOÄMBLIK EHK ÕNNE TOOV VÕRK, PORILOIGUD JA VIIES VALLUTUS 🕷️💚
Emme ja Kallu geopäevajahi viies vallutus tuli seekord eriti muheda saatusega, sest juba eelmise aarde juures Sibulasoo 4-s kohtusime täiesti ootamatult toreda geosemu Stalkeriga – ja tuli välja, et Sooämblik ongi tema aare! 😄 No mis sa hing veel tahad – peitja ise kõrval, seiklus käimas ja tuju hea.
Pärast eelmist vallutust tegime kiire strateegilise kõrgema taseme varustuskontrolli ehk KatMobiilist said kaasa batoon ja jook. Niisiis võis ekspeditsioon jätkuda juba professionaalsemal tasemel. Olgem ausad – geopeitus tühja kõhuga on lihtsalt metsas ekslemine, aga batooniga on see juba teadlik harrastusspordiala. 😎🍫🥤
Väsimus oli küll kuskil kuklas olemas, aga minek läks sellest hoolimata üllatavalt libedalt. Võib-olla töötas juba ette teadmine, et ees ootab Sooämblik – mitte see kaheksajalgne rabamonster, vaid hoopis õnne ja kaitset toov tegelane. Igal juhul oli tunne hea ja samm kerge.
Ja siis saabus päeva tõehetk: 5,5-aastane Kallu leidis aarde! 🏆
Täiesti ausalt – see väike geohunt liigub juba sellise enesekindlusega, nagu tal oleks isiklik leping nii metsavaimude kui ka peitjatega. Meie muudkui vaatasime ja imestasime.
Aga oi, kui aardeni jõudsime, siis läks küll korraks suu lahti. Milline aardeteostus! 🤩
Seda mitte lihtsalt ei leidnud – seda imetleti. Täpselt seda sorti aare, mille juures ei teki tunnet „noh, sai nimi kirja”, vaid tekib tunne, et tahaks peitjale aplodeerida, väikese kummarduse teha ja võib-olla isegi pidulikult öelda: „Vot nüüd on asi õigesti tehtud.”
Kui aardekirjeldus räägib ämblikust kui õnnetoojast ja kaitsjast, siis täiesti usutav – sest see aare tõi küll ainult häid emotsioone. Kui halb energia tõesti ämblikuvõrku kinni jääb, siis siin oli võrk järelikult täiesti puhas, sest kogu elamus oli lihtsalt üdini mõnus. 😄🕸️
Kallu leidis, Emme imetles, Stalker sai oma aardega õigustatult uhkust tunda ja kogu see ettevõtmine oli lihtsalt üks väga äge geopeituse hetk. Lisaks muidugi kõik oluline, mis ühe korraliku geopäeva juurde kuulub: mets, muda, poriloigud, väike väsimus, suur rahulolu ja hea seltskond.
Suur kiitus peitjale – ja seekord eriti tore oli see, et sai koos peitjaga kohale minna. See andis kogu loole veel omaette muheda mõõtme juurde. 💚
Kiidan ja soovitan!
DAFO approves!
Favorite point!
Ja täiesti siira südamega: aasta aarde tiitli kandidaat kohe kindlasti! 🏅🕷️
Aitäh ägeda aarde eest!
DFTC!
Aitäh!
Arvasin, et lähen FTF järgi aga tuli TTF kl 16:25
Plirts-plärts kohale ja nimi kirja!
Aitäh peitjale!
Sibulasoo aardeid tuleb otsida ju ikka õiges järjekorras,nagu enne ikka 1 ja siis 2 jne.Nüüd siis äkki oli tekkinud siia vahele ämblik,Sooämblik.Muidugi tuleb minna.Kaardilt vaadates jäi kahe aarde vahele kraav,seda veidi pelgasin,et hästi vesine praegu ja sookraavid teadagi...Tegelikult läks lihtsalt.Tänud peitjale,ilus aare!
Aarde avaldudes võtsin kõne omanikule ja küsisin jalanõude raskusastet, kuna ei ole rabadega väga sõber. Öeldi, et pole midagi erilist vaja. Panin kummikud jalga ja sõitsin objektile. Selgus, et ilma nendenta oleks jalad kindlasti närjaks saanud. Nullis tervitas peitjale vastav konteiner. Ämmelgaid ei karda ainukt metsas puude vagel olevad võrgud kipuvad ebameeldival kombel näkku kini jääma. Täname aarde eest FTF 17.10
Aare avaldatud.