SPA 37: Hiiretüdruk
Kirjeldus
SPA (Sakala PuhkeAla) seeria tutvustab teile Saarjõe õpperada. Rada pakub vaheldusrikast loodusmaastikku Saarjõe kaunitel kallastel. Kohati põlismetsailmeline mets ja kobraste poolt kaldasse uuristatud salakäigud teevad raja põnevaks ja salapäraseks. Õpperada kopeerib suures osas Saarjõge koos oma ürgoruga, mis on kohati üle 5 m sügav ja 40-50 m lai.
Hiiretüdruk
Mets-karihiir on üks tavalisemaid karihiiri üldse. Ta on teistest meil esinevatest karihiirtest suurem. Tüvepikkus on tal kuni 9 cm ja kaalub kuni 16 grammi. Välimus on tal karihiirtele iseloomulik: pikk saba ning pikk ja kitsas, ninaosas teravnenud kolju. Karvastiku värvus on tumepruun.
Mets-karihiir on levinud väga laial maa-alal Vaiksest ookeanist Atlandi ookeanini. Ka Eestis on ta kõige tavalisem karihiir, keda leidub pea kõikjal kus on talle sobivaid elukohti. Elada eelistab ta tiheda alusvõsaga metsades ja parkides. Elupaigaks on kas enda valmistatud või teiste loomade vanad urud, õõnsad kännud, mahalangenud puutüved jne.
Karihiired on tüüpilised kiskjad, kes söövad kõike, millest jõud üle käib. Peamise osa nende toidus moodustavad siiski mitmesugused putukad ja nende vastsed. Nad söövad ööpäeva jooksul rohkem kui ise kaaluvad. Kiire ainevahetus on vajalik kehatemperatuuri hoidmiseks. Väikeste mõõtmete tõttu on karihiirtel energiakaod suured ja seetõttu peavad nad palju sööma, et elus püsida. Ilma toiduta ei suuda nad elus püsida kauem kui ühe ööpäeva.
Sigivad nad aprillist septembrini. Selle aja jooksul toovad nad ilmale 2…3 pesakonda. Poegi on tavaliselt 7…9. Vastsündinud pojad on paljad ja pimedad. Silmad avanevad neil 18 päevaselt. Noored iseseisvuvad kuu aja vanuselt. Maksimaalne eluiga võib ulatuda pooleteist aastani.
Mets-karihiire vaenlasteks on praktiliselt kõik röövlinnud ja -loomad. Karihiired ei ole aga üldiselt eriti hinnatud toit teiste kiskjate silmis, kuna neil on küljes vänge muskuse hais. Ise on ta oma aplusega hea putukate arvukuse reguleerija.
SPA (Sakala PuhkeAla) seeria tutvustab teile Saarjõe õpperada. Rada pakub vaheldusrikast loodusmaastikku Saarjõe kaunitel kallastel. Kohati põlismetsailmeline mets ja kobraste poolt kaldasse uuristatud salakäigud teevad raja põnevaks ja salapäraseks. Õpperada kopeerib suures osas Saarjõge koos oma ürgoruga, mis on kohati üle 5 m sügav ja 40-50 m lai.
Hiiretüdruk
Mets-karihiir on üks tavalisemaid karihiiri üldse. Ta on teistest meil esinevatest karihiirtest suurem. Tüvepikkus on tal kuni 9 cm ja kaalub kuni 16 grammi. Välimus on tal karihiirtele iseloomulik: pikk saba ning pikk ja kitsas, ninaosas teravnenud kolju. Karvastiku värvus on tumepruun.
Mets-karihiir on levinud väga laial maa-alal Vaiksest ookeanist Atlandi ookeanini. Ka Eestis on ta kõige tavalisem karihiir, keda leidub pea kõikjal kus on talle sobivaid elukohti. Elada eelistab ta tiheda alusvõsaga metsades ja parkides. Elupaigaks on kas enda valmistatud või teiste loomade vanad urud, õõnsad kännud, mahalangenud puutüved jne.
Karihiired on tüüpilised kiskjad, kes söövad kõike, millest jõud üle käib. Peamise osa nende toidus moodustavad siiski mitmesugused putukad ja nende vastsed. Nad söövad ööpäeva jooksul rohkem kui ise kaaluvad. Kiire ainevahetus on vajalik kehatemperatuuri hoidmiseks. Väikeste mõõtmete tõttu on karihiirtel energiakaod suured ja seetõttu peavad nad palju sööma, et elus püsida. Ilma toiduta ei suuda nad elus püsida kauem kui ühe ööpäeva.
Sigivad nad aprillist septembrini. Selle aja jooksul toovad nad ilmale 2…3 pesakonda. Poegi on tavaliselt 7…9. Vastsündinud pojad on paljad ja pimedad. Silmad avanevad neil 18 päevaselt. Noored iseseisvuvad kuu aja vanuselt. Maksimaalne eluiga võib ulatuda pooleteist aastani.
Mets-karihiire vaenlasteks on praktiliselt kõik röövlinnud ja -loomad. Karihiired ei ole aga üldiselt eriti hinnatud toit teiste kiskjate silmis, kuna neil on küljes vänge muskuse hais. Ise on ta oma aplusega hea putukate arvukuse reguleerija.
Läheduses olevad aarded
Logiteadete statistika
Logiteated
Tänasel matkapäeval tuli kokku 40 aardega ring meil koos lõunapausiga 4h37min ja 13km. Ilm oli lõpuks kevadiselt soe ja mõned märjemad kohad olid ka ilusti lebavate nottide abil ületatavad. Tore oli, et rajal olevad aarded olid eriilmelised, vahvate teostustega, mõned tuttavad varasematest leidudest. Enamus leidudest tulid pigem kiiresti. Rajal ühtegi teist hingelist ei kohanud, ainult liblikad, konnad ja muud mutukad, aga eks oli tegemist ka suvalise kolmapäevaga suhteliselt suvalises kohas ;)
Suured tänud kõikidele peitjatele nähtud vaeva eest!
SPA rada on avaldamisest plaanis olnud aga senimaani pole aega klappima saanud, et lumes ei peaks sumpama ja
tiivulisi peletama. Täna kasutasime mõnusa varakevadise ilma, et 12 km ja 6,5 tundi Saarjõe ümber tiirutada.
Hoolimata kartustest, et mobiili ja satilevi jukerdab, siis GPS oli üsna täpne
(uuemad mobiilid kasutavad korraga mitmeid GPS-süsteeme) ja 5G hoidis probleemideta maa-ameti kaardi ekraanil
Tänud kõigile peitjatele ägedate ideede eest!
- Loomatüdrukud ka ÄMM-a rajalt tuntud headuses
:o) tänud peitjale
leitud
SPA rada oli mul ammu plaanis, aga kuidagi ei ole mitme aasta jooksul leidnud head aega selleks. Oskamata hoomata aega, mis sellele rajale levipuuduse tõttu kuluda võiks, läksime ikkagi proovima. Kokku kulus natuke vähem kui 7 tundi, 13km. Levipuudus otseselt mureks ei olnudki, offline list oli olemas; pigem jäi silma, et aarete nullpunktid on u 10 m nihkes ja isegi rada, mis kaardil märgitud, on tegelikult lappes. Ei tea, kas langenud puude tõttu on aja jooksul uued teerajad tekkinud või mängisid väiksed vene poisid leviga. Hiiretüdruku teostus oli tore äratundmisrõõm ühelt teiselt hiljuti külastatud rajalt. Aitäh!
Leidsime!Tänud!
Tõepoolest kena loomake
Kena loomake. Tänud.
Uus logiraamat ja pliiats
Tänud aarde eest!
Leitud
Leitud!
Leitud, aga logiraamat varsti täis.
Infoks neile, kes plaanivad kogu raja aarded üles otsida. Meil kulus selleks kokku 4h 45 min. Oli tore, aga võtab pisut aega :)
Siin seerias oli tüdrukutega lihtne :)
Tänud!
Hiiretüdrukut on käinud hiirepoisid näkitsemas.
Ulme kui palju tüdrukuid siin rajal on. Igastahes see tüdruk sai ka leitud. Edasi suundusime juba viimase aarde juurde. Täname peitjat!
Chikk üle vaadatud, palju jalgsed välja aetud, aardega kõik hästi :)
Leitud. Aitäh!
Leidsime, TFTC
Hiirekese elukohta poleks ma gepsita leidnud, oli nii nurga taga. Kas tegemist oli mets-karihiirega, ei osanud tuvastada, pigem geohiireke, aga aare sai leitud -logitud. Aitäh peitjale!
Tänud peitjale!
Siin pool jõge oli oluliselt kehvem levi, mistõttu kõikide aarete korral me tegime suuremaid või väiksemaid ringe. Ei olnud ka see siin erand, ent lõpuks saime hiireplikale jälile.
Kuuski oli raja ääres piisavalt ja eemal samuti. Astusin korraks ka rajalt kõrvale, et näha, millised vaated avanevad jõele. Hiirt ei kohanud. Parem abiinfoga tulen siia kunagi tagasi.
Hiireke on juustuga varustatud ja elab huvitaval kombel veel ka puu otsas. Aga vaade on tal kena. Aitäh!
Tere jälle. Aitäh.
Leitud
Leitud ja logitud ;)
Leitud ammu ja ega õiget kuupäeva ei mäletagi enam. Kas isegi aastat... Aga kogu rajale on tiir peale tehtud ja peale ühe kõik aarded ka logitud. Läheb kirja, niikuinii ei tee neid kuupäevade challengeid. Ehk ei kriibi kellegi hinge, et mis kuupäeval ma siis täpselt siin olin. Aitäh peitjale!
Vahva aare. Tänud aarde eest!
Jee, viimane tüdruk leitud. Ja ka viimane õun taskust söödud.
Tänan peitmast.
