Suarõninä on ajalooline kohanimi Kihnu saare läänekaldal, tähendades sõna-sõnalt kihnu murdes „saare nina” . Paik asub Linaküla külas Pärnumaal (Kihnu vald), seega on tegemist Kihnu lääneossa jääva rannaalaga. Nimi viitab just sellele saare lääneotsa paigule ning kajastab Suarõnina paiknemist kaljusel/kaugemal väiksemal kaldaalal.
Suarõninal oli oluline ajalooline tähendus Kihnu kalurikultuuris. Varasematel aegadel kasutasid Linaküla kalurid seda kohta suurte räimepaatide randumiseks. Suarõnina madal rannaliiv võimaldas hõlpsasti võrku napilt puhastada – räimi võrku tühjendati ning merepüüke (näiteks räimevõrke ja tulukoterdasid) kuivati ning parandati just siin. Selline kasutus teeb Suarõnina Kihnu kalanduse ajaloos oluliseks maamärgiks.
Tänapäeval on Suarõnina populaarne puhke- ja vaatamisväärsus nii kohalikele kui saare külalistele. Inimesed tulevad siia jalutama ja päikeseloojanguid vaatama ning rannas käiakse ka ujumas . Kohalikud on pühitsetud seda kohta ka jaanitulepidudeks – siinsed jaanipäevaõhtud on traditsioonilised ja armastatud. Kadakate vahel on rajatud lõkke- ja palliplatsid ning peopaik Linaküla rannakämpingu külalistele, mistõttu sobib Suarõnina hästi nii lõõgastumiseks kui seltskondlikeks üritusteks.
Suarõninä on ajalooline kohanimi Kihnu saare läänekaldal, tähendades sõna-sõnalt kihnu murdes „saare nina” . Paik asub Linaküla külas Pärnumaal (Kihnu vald), seega on tegemist Kihnu lääneossa jääva rannaalaga. Nimi viitab just sellele saare lääneotsa paigule ning kajastab Suarõnina paiknemist kaljusel/kaugemal väiksemal kaldaalal.
Suarõninal oli oluline ajalooline tähendus Kihnu kalurikultuuris. Varasematel aegadel kasutasid Linaküla kalurid seda kohta suurte räimepaatide randumiseks. Suarõnina madal rannaliiv võimaldas hõlpsasti võrku napilt puhastada – räimi võrku tühjendati ning merepüüke (näiteks räimevõrke ja tulukoterdasid) kuivati ning parandati just siin. Selline kasutus teeb Suarõnina Kihnu kalanduse ajaloos oluliseks maamärgiks.
Tänapäeval on Suarõnina populaarne puhke- ja vaatamisväärsus nii kohalikele kui saare külalistele. Inimesed tulevad siia jalutama ja päikeseloojanguid vaatama ning rannas käiakse ka ujumas . Kohalikud on pühitsetud seda kohta ka jaanitulepidudeks – siinsed jaanipäevaõhtud on traditsioonilised ja armastatud. Kadakate vahel on rajatud lõkke- ja palliplatsid ning peopaik Linaküla rannakämpingu külalistele, mistõttu sobib Suarõnina hästi nii lõõgastumiseks kui seltskondlikeks üritusteks.
Natukene tuuline oli, väga randa nautida ei saanud..
Käes
Jälle üks uus rand avastatud
kiire leid vihmahoogude vahele 😊
Kihnu droonilaagri lõunapausi ajal tegin ühel rattal väikse tiiru selle topsi juurde. Esimese hooga ei jäänud silma, lugeisn korraks vihjet, tõstsin silmad ja siis äkki oli aare otse minu ees vähem kui poole meetri kaugusel. Nojah.... Ei tohiks see muiugi üllatada enam. Ega eriti ei üllatanudki. Eks panin siis nime kirja ja veeresin edasi. Aitäh peitjale.
Sai ikka otsida. Lõpuks see leid ikkagi ka tuli. Aitäh!
Kihnus olles peab ikka merd vaatama igast saare küljest. Nii pedaalisime ka Linaküla randa. Esmalt tegime tutvust kadakatega, et aare leida ja siis muidugi jalad paljaks ja merevett katsuma. Suplema veel ei kiskunud aga väikse jahutuse sooja suvepäeva saime küll. Tänud randa kutsumast!
Minu esimene Kihnu külastus. Mõnusa seltskonnaga ja ilusa ilmaga. Mis peamine, muidugi aaretamine. Aitäh meistritele
Weekend ägeda seltskonnaga Pärnus, hommikul ajasime end varakult toast välja, et päev Kihnus veeta. Kõik valisid omale meelepärast värvi liikumisvahendi ja mõnus kulgemine sadulas algas. Marsruut oli sobilik ka paari leidma aarde logimiseks. Leitud ja logitud kiiresti, pärast jätkus siin kivil istudes ja päikest nautides juttu päris tükiks ajaks ;) . Aitäh peitjale.
Otsisin üsna pikalt ja lõpuks leidsin selle üsna lohakalt peidetud aarde. Tundub, et peitjatel läks kiireks saarelt lahkumisel ja nad sisuliselt viskasid kadakatest möödudes sinna aardetopsi :)
Peale Kihnu muuseumi külastust tegime saarele tiiru peale ning teele jäi ka see karbike. Väga tuuline logimine oli. Aitäh aarde eest!
Kasutasime ka soodsaid jääolusid ära ja tulime üle jää Kihnu. Isegi argipäeval oli jääteel liikumist päris palju. Väisasime muuseumit, pidasime piknikut, nautisime ilusat talveilma ja logisime paar aaret, aitäh!
Leidsin, kui olin lõpetanud topsist mööda vaatamise. Aitäh!
Tänud aarde eest!
Kihnu jäätee oli avatud. Mööda seda sai aardeni ja tagasi. Siinses kohas pidasime aastaid tagasi Dauno sünnipäeva. Pidu kestis lausa kolm päeva.
Tänud
ei tahtnud kuidagi silma jääda aga lõpuks ikka jäi, ju päike ere :D aitäh :)
Leitud, aitäh!
Leitud
Vanade logiteadete võla kerge kustutamine.
Sai tuldud kahepäevasele Kihnu matkale eesmärgiga saar uutest aaretest ära puhastada. Kunagi olid kõik saare aarded leitud. Nüüd aga trobikond uusi. Kuna september ikkagi, siis esimene majutus, mille bronnisime - sellest öeldi meile hiljem ära. Küll aga saime teise ägeda glämpingu ja kuna saarel oli ka Kihnu regati purjetajate võistkonnad, siis öö läbi sõideti autentsete Kihnu mootorratastega ja pandi möllu. Enne oma majutuskohta äravajumist tegime rattaretke ka siia loojangut vaatama.
Suarõ ninä üle vaadatud, aare leitud logitud. Aitäh peitjale!
Pärast rajameistritööd, kui taludest kontrollpunkte ära korjasime, tegime ka peatuse uue aarde juurdes. Tutvustasime ka kohalikule Rahvamaja juhatajale ja volikogu esinaisele geopeitust. Tänud!
Leitud
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Kohalikus keelepruugis kirjutatakse "nina" asemel "ninä", seega GC aardeniimi on täpsem. Käpavääratus pole vist isegi peitjapoolne, sest näiteks "Tahtsin ja tegin" kandis avaldudes kelmikat nime "Tantsin ja tegin", mis koguni skingirlile üllatusena tuli :o)
Üleeile kohtusime karuga Paradiisis ja siis ta muu jutu sees vist isegi mainis mokaotsast, et ees ootab Kihnule minek. Mingit sinna tekkivat uut aaret meil teemaks ei tulnud, ega ma muidugi osanud kahtlustada kah. Aga tuli välja, et uus aare tuli. Kuna ma parasjagu kuigi kaugel polnud, siis pikemalt planeerimata ostsin pileti järgmisele praamile. Endamisi kujutasin juba ette, milliseks pühapäeva keskpäevane mugupeitus nullis võib kujunema hakata. Ent tegelikult - Linaküla rand oli täiesti inimlage! Uskumatu! Kusjuures päike paistis ning vesi oli soe! Ma saan aru, et teine juuni juba ammu möödas ja kõik pruunid, aga ikkagi...
Hoolimata mugupuudusest, suutsin seda mikrot otsida ligi kolmveerand tundi! No muidugi ei ole asi nii hull tegelikult, aga tõesti - praam randus kell 15:50 ja logi kirjutasin alles 16:44. Oma isiklikus challenge statistikas sain jälle sammukese võrra ühele ulme-eesmärgile lähemale :P Kusjuures Ruhnu pole mitte kõige karmim samm Eesti valdade FTF-kaardil, vaid pigem Sillamäe. Ega suurt kiiret pole, võtame tasapisi... Aitäh kah!